lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi üle anda tähitult kätte toimetades muule isikule kui saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Hagimaterjalid on 07.11.2008 kostja sugulasele (S ) allkirja vastu üle antud. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 322 lg 1 sätestatud viisil. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et see on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on kostjal kohustus saadud laen tagasi maksta. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingu kokku lepitule. VÕS § 397 lg 1 järgi on kostja kohustatud tasuma laenult intressi ja VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi ning VÕS § 101 lg 1 ja 6 järgi viivist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhisumma 13 370.19 krooni, leppetrahv 4 500 krooni, intress 2 088.92 krooni ja viivis 2 493.90 krooni, kokku 22 453.01 krooni. Vastavalt
Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt
Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks 1 250 krooni ning lepingulise esindaja kulude katteks 6 500 krooni, kokku 7 750 krooni. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.