) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 31.10.2008.a saabus Harju Maakohtusse AS Nordea Finance Estonia (edaspidi hageja) hagi NOÜ (edaspidi kostja I) ja ÜM (edaspidi kostja II) vastu 189 639,56 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 23.11.2006.a liisingulepingu nr xxx (edaspidi liisinguleping). Hageja ja kostja II sõlmisid 13.04.2006.a käenduslepingu nr xxx, mille kohaselt kostja II käendab liisingulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Kuna kostja I rikkus liisingulepingu üldtingimuste punktis 9.2.10 (iii) sätestatut, jättes tähtaegselt tasumata liisingulepingust tulenevad maksed, ütles hageja liisingulepingu 14.05.2008.a üles. Liisingulepingu ülesütlemise hetkeks oli lepingumaksete võlgnevus 54 401,79 krooni. Liisingulepingu esemeks oli Minilaadur Xxx, registreerimismärgiga xxx, tehasetähisega xxx (edaspidi vara). Liisingulepingu järgne vara jääkväärtus oli liisingulepingu ülesütlemise hetkel 316 456,87 krooni. Hagejal õnnestus vara võõrandada hinnaga 200 000 krooni + käibemaks. Seega vara liisingulepingu järgse jääkväärtuse ja turuväärtuse vahe on 116 456,87 krooni. Kostjad võlgnevad solidaarselt hagejale kokku 189 639,56 krooni, s.h hageja poolt vara müügiks tehtud kulutused summas 18 780,90 krooni. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid aadressile xxx ning kohustas kostjaid kooskõlas
lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 08.12.2008.a kätte kostja I seaduslikule esindajale ja kostjale II isiklikult.
Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostjad hagile kirjalikult vastanud ei ole. Neid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
29.01.2009.a edastas hageja esindaja kohtule taotluse, milles palub mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 189 639,56 krooni, määrata hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 9750 krooni, mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja hageja menetluskulud 9750 krooni ning rahuldada hagi tagaseljaotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2 2-08-72002 Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad
lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ning taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis ses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Tulenevalt VÕS § 142 lg-st 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, s.h kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Kooskõlas
Juhindudes
¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Käesolevas asjas on hageja palunud kohtul mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 9750 krooni. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 9750 krooni. Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.