2-08-76124/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-76124 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg
3. jaanuar
4. a Kohtuasi J. K. hagi V. K. vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: J. K. (IK xxx) Hageja esindaja: I. V. (IK xxx), volikirja alusel Kostja: V. K. (IK xxx) RESOLUTSIOON
5. Hagi rahuldada.
6. Välja mõista V.K.`ilt J. K.`i kasuks elatis igakuise elatusrahana 3 000 (kolm tuhat) krooni tagasiulatuvalt alates xxx. a kuni J. K.`i õpingute lõppemiseni Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses s.o. kuni xxx. a. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 I Asjaolud ja hagiavaldus
7. V. K. on J. K.`i isa. J. K. sai xxx. a
8. aastaseks. J. K. alustas õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses,
9. aastaseks saades õpib ta kolmandal kursusel, kooli lõpetamise aeg on xxx. a.
10. Kohtla-Järve Linnakohtu 17.11.
11. a kohtuotsusega (määrusega, tsiviilasja nr xxx) mõisteti kostjalt hageja ema, I.K.`i kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatis (alimendid) ¼ osas V. K.`i sissetulekutest. 3.J. K. taotleb hagis elatise väljamõistmist 3 000 krooni. . II Kostja vastus
12. Kostja tunnistas hagi osaliselt, esitades vastuväite elatise suuruse osas. Kostja märkis, et on võimeline tasuma elatist ¼ arvestatud palgast kuus. Kostja esitas töölepingu ja palgatõendid. III Kohtuistung
13. Hageja esindaja taotles hagi rahuldamist ja elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest 3 000 krooni. Esindaja selgitas, et ta saab miinimumpalka. Tema ülalpidamisel on veel
14. aastane laps. Jekaterina ülalpidamiskulud on tema vanuse tõttu suured. Kostja elatise võlg on ligikaudu 17 000 krooni.
15. a novembris ja detsembris ei toetanud kostja hagejat rahaliselt üldse.
16. Kostja leidis, et ta ei ole materiaalse olukorra tõttu suuteline maksma elatist rohkem kui 2 500 krooni. Kostja palk kõigub 4 000 - 10 000 kroonini. Kostjal peale J. teisi ülalpeetavaid pole, kuid ta aitab oma pensionäridest vanemaid. IV Kohtu põhjendused
17. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.
18. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PkS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 2 alammäärast (käesoleval ajal kuupalga alammäär 4 350 krooni, elatise miinimum 2 175 krooni).
19. Hageja soovib elatise väljamõistmist õpingute ajaks, kooli lõpetamise aeg on xxx. a, taotletav elatise summa on 3 000 krooni.
20. Järgnevalt hindab kohus hageja vanemate ülalpidamisvõimet. Hageja esindaja (hageja ema) kinnitusel teenib ta miinimumpalka, 4 350 krooni. Tal on kaks ülalpeetavat. Kostja palgatõendite kohaselt oli kostja keskmine brutopalk viimasel kuuel kuul (juuni kuni november
21. a) 9 901 krooni. Kostja töötas kuni septembri keskpaigani xxx ning tema
22. aasta keskmine brutopalk oli 7 221,40 krooni. Alates
23. septembrist
24. a töötab kostja xxx elektrikuna ning tema palk on töölepingu järgi 70 krooni tunnis, täieliku tööajaga, tööaja arvestus on summeeritud ja lähtub ajalisest tööaja arvestusperioodist ning 40 tunnisest töönädalast (70 krooni/tund x 8 tundi = 1 tööpäeva hind 560 krooni, ühes kalendrikuus on keskmiselt 21 tööpäeva, keskmine kuupalk 11 760 krooni).
25. a oktoobris oli kostja töötasu 14 105 krooni ja novembris 12 950 krooni (septembris töötas kostja pooliku kuu, alates
26. septembrist). Kostja kahe kuu (oktoober, november) keskmine palk oli 13 527,50 krooni. Kohus leiab, et viimasest tulebki lähtuda. Kostja leiab, et ta on võimeline tasuma palgast ¼ osa elatiseks. ¼ 13 527 kroonist on 3 382 krooni. Poolte sissetulekute suurust arvestades on hageja ema ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus / isik ise + ülalpeetavate arv) 1 450 krooni (4 350 / 3) ning kostja ülalpidamisvõime 6 763 krooni (13 527 / 2).
27. Eeltoodust tulenevalt on kostja ülalpidamisvõime teise lapsevanema (hageja ema) ülalpidamisvõimest ligi 4,5 korda parem, mistõttu kostja peab hageja ülalpidamiskuludest katma suurema osa kui teine lapsevanem. Kohus ei kahtle selles, et
28. aastase tüdruku ülapidamiseks kulub ühes kalendrikuus vähemalt 4 500 krooni.
29. Kohus leiab, et kostja peab maksma elatist 3 000 krooni. Nimetatud summa ei ole ülemäära suur ning on kooskõlas kostja ülalpidamisvõimega. Kohus arvestab samuti seda, et kostjal on jäänud elatist maksta vaid
30. aasta juunikuu lõpuni ning elatiselt maksab tulumaksu hageja.
31. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi kohtusse esitamisest,
32. novembrist
33. a (PkS § 70 lg 1). IV Kohtu selgitused
34. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).
35. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). 3 Kohtunik 4