KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Kohtuotsuse avaldamine Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis RESOLUTSIOON Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk
- jaanuaril
- a Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 2-07-2767 E.H. hagi P.H. vastu abielu lahutamise ja lastele elatusraha nõudes ning P.H. vastuhagi E.H. vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes Hageja E.H. (vastuhagis kostja) esindaja vandeadvokaat Raul Oberg, AB Concordia Pärnu, asukoht Rüütli t. 14 Pärnu
- Kostja P.H. (vastuhagis hageja), esindaja vandeadvokaat Paul Järve Advokaadibüroo „Järve, Otti & Laretei“ asukoht Uus t. 11 Pärnu 80010 Avalikul kohtuistungil Juhindudes PkS § 14 lg 1, §15 § 18, § 19 lg 1-3, § 30 p 3 ning TsMS § 373, § 434-436, § 438 - 439, § 441- 442 lg 1-2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus otsustas . Rahuldada hagi osaliselt. Ühisvara jagada järgmiselt: ja välja mõista E.H.’ilt enamsaadud abielu ühisvara arvelt P.H. kasuks 173 333 (ükssada seitsekümmend kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kolm) krooni. Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue. Hageja palub lahutada poolte vaheline abielu, sõlmitud 17.08.1990 registreeritud Pärnu LPSA kande nr. 375 all. Hageja palub abielust sündinud laste tütar E..a. ja tütar E. ülalpidamiseks kostjalt välja mõista hageja kasuks elatusraha. Kostja vastuväited. Abielulahutamise nõude osas kostja nõustub hageja väitega, et poolte vaheline abielu on lõppenud ja abielu tuleb lahutada (tl. 21.) Kohtuistungil 09.05.07 kostja soovis leppida (tl. 35), kohus andis poolele leppimiseks aega. Kohtuistungil 18.06.07 on kostja abielu lahutamisega nõus (tl. 57). Kohtu õiguslik põhjendus põhihagi osas. Kohus lahendas abielu lahutamise nõude osaotsusega (TsMS § 450 lg. 1) 25.06.08 (tl. 60). Lastele elatusraha nõude suhtes saavutasid pooled kokkuleppe ja hageja loobus hagist, mille kohus vastu võttis (tl. 35, 59). Kostja vastuhagi (tl. 37-40). Tulenevalt PkS § 29 lg 3 kostja (vastuhagis hageja) palub jagada poolte ühisvara kinnisasja asukohaga xxxx xx Pärnus (kinnistu nr. xxxxxx). Kostja (vastuhagis hageja) palub ühisvara jagada järgmiselt: jätta asi esemeliselt 2/3 mõttelises osas hagejale (vastuhagis kostja) ja mõista temalt enamsaadud ühisvara arvel hüvis 726
- 48 krooni kostja (vastuhagis hageja) kasuks. Hüvise suuruse on kostja (vastuhagis hageja) saanud järgmisel teel. . Pooltele kuulub 2/3 mõttelises osas kinnisasjast, mille turuväärtus on 1 516 66 krooni sellest 1/3 turuväärtus on 758 333 krooni, millest poole väärtus 379 166.50 krooni (kostja (vastuhagis hageja) arvates on nimetaud 1/3 osa soetatud abielu ajal, seega kuulub ühisvara hulka). Poolte abielu ajal on teostaud parendustöid koos käibemaksuga 695 635.96 krooni ulatuses, millest poole maksumus on 347 817,98 krooni. Nimetatud summade liitmise teel on kostja (vastuhagis hageja) saanud hüvise suuruseks 726
- 48 krooni. Kohtuistungil kostja vähendas oma nõuet 445 000 kroonile (kirjalikult tl. 118 -120). Lisaks kostja väidab, et lisaks hagejale maksis ka kostja 1/3 osa omandamisel oma vahenditest müüjale, M.T.-le 30 000 krooni, mida soovib tõendada notariaalse dokumendiga. Hageja vastuväited kostja vastuhagile. Oma esmases vastuses (tl.67-70) tunnistab hageja (vastuhagis kostja) hagi osaliselt. Hageja (vastuhagis kostja) arvates on elamule tehtud parendustöid mitte rohkem, kui 400 000 krooni ulatuses. Sellest tulenevalt on hageja nõus enamsaadud ühisvara arvelt kostjale maksma hüvist 200 000 krooni. Asja 1/3 osa, mis on omandatud poolte abielu ajal on hageja omandanud lahusvara arvel. Nimelt päris hageja oma isalt nõudeõiguse omandireformi käigus tagastatavale maale, mille müüs AS xxxxs ja sai selle eest 116 666.67 krooni, mis samuti tulnuks lugeda ühisvaraks, sellest tasus hageja oma õele 29 166.67 krooni oma õele 1/3 osa eest. 2
(4)Asja parenduste eest on hageja nõus kostjale tasuma 189 584 krooni. Oma täiendavas vastuses tunnistab hageja hagi osaliselt ainult asja parenduste osas summas 173 333 krooni Kohtu õiguslik põhjendus vastuhagi osas. I Vara koosseisust. Jagatava ühisvara koosseisu kuulub hageja arvates ainult parendustööd, abielu ajal omandatud 1/3 osa on lahusvara. Jagatava ühisvara koosseisu kuuluvad kostja arvates asja parendustööd ja abielu ajal soetatud 1/3 osa Poolte vahel on vaidlus, kas, 1/3 asjast on omandatud hageja poolt lahusvara arvel, samuti kas kostja on oma rahalisi paigutanud. Hageja tõendab oma väiteid pärimistunnistusega (tl. 71), ostu-müügi lepinguga (tl.72-75) ja pangaväljavõttega (tl. 76). Kohus uurib esitatud tõendeid. Kohus järeldab, uurinud loetletud tõendeid, et hageja sai pärimise teel vara, mis on lahusvara PkS § 15 lg 1 järgi. Kirjalikust tõendist, hageja pangakontoväljavõttest, tuleneb et hageja sai päritud kinnistu eest kolmandatelt isikutel raha 23-24-12.98 ja tasus koheselt, 29.12.98 omandatud osa eest M.T.-le 29 166.67 krooni, mis vastab peaaegu osa ostu-müügi lepingus osundatud müügihinnale. Muid toiminguid, nagu nähtub antud väljavõttest hageja kontol ei toiminud. Sellest kohus järeldab, et hageja omandas asja osa lahusvara arvel ja see tuleb ühisvara hulgast välja jätta. Kostja tõendab oma väidet notari dokumendiga11.112.08. (tl. 121). Kohus uurib esitatud tõendit. Siin asub kohus seiskohale, et notar tõendab ainult, et isik on allkirjastanud dokumendi, mitte raha üle andmist. Raha üleandmist tulenevalt kohtupraktikale ei saa tõendada ka tunnistaja seletusega. Seega on raha üleandmine kostja poolt elamu osa omandamiseks pole tõendatud. Järgmisena pole kostja tõendanud, et makstud raha oleks olnud poole lahusvara. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et igasugune kostja abielu ajal saadud raha on automaatselt poolte ühisvara PkS § 14 lg 1 mõttes. Kokkuvõtteks kostja vastuhagis esitaud nõue asja 11/3 osa ühisvara hulka arvamiseks ja selle jagamiseks ei kuulu eeltoodu asjaolude tõttu rahuldamisele. II Parendustööd Kohus korraldas vaidlusaluse objekti ekspertiisi. Kohus, tuginedes eksperdi arvamusele leiab, et asja väärtus on läbi parendustööde suurenenud 520 000 krooni võrra. Eksperdi arvates oli asja väärusenne renoveerimist 1 150 00 krooni ja peale renoveerimist 1 630 000 krooni. Seega on 2/3 osa väärtus suurenenud 346 666 krooni mis on 2/3 summast 520 000 krooni. Tulenevalt PkS § 19 lg 1 loetakse poolte osad ühisvaras võrdseks, siis kuna pooled on kokku leppinud, et vara esemeliselt jääb hagejale, siis kuuluks hageja poolt enamsaadu arvel parenduste osas hüvitamisele pool parenduste väärtusest ehk 173 333 krooni. Samal seisukohal on ka hageja oma täiendavas vastuses vastuhagile (tl. 123). 3
(4)Kostja vastuväited eksperdi arvamusele, mis on esitatud kohtuistungil (tl. 125) nagu, et kõikjal elamus ei olnud ripplaed, saun on funktsionaalselt vana, elamu II korrusel ei olnud WC jms on paljasõnaline ja tõendamata ning samuti ei oma olulist tähendus kogu parendustööde kui kogumi suhtes ja tuleb jätta kõrvale. Kostja arvestused, mis on toodud kostja viimastes seisukohtades ei ole kooskõlas on ekslikud ja ei vasta eksperdi järeldustele. Esmalt on kostja võtnud aluseks kogu objekti väärtuse, mitte vaidlusaluse 2/3 osa. Parendused, mida kostja on teinud kolmandate isikute omanduses olevale osale pole käesoleva vaidluse esemeks ja ei puutu asjasse. Sellest tulenevalt on arusaamatu, kust on kostja saanud summa viimaste seiskohtade p 2 saadud parenduste summa 346 666 krooni, mitte pool sellest nagu oleks PkS § 19 lg 1 järgi kohane. Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks enamsaadud ühisvara arvel 173 333 krooni ehk hagi rahuldada osaliselt nimetatud summa ulatuses. Rein Pokk Kohtunik 4
(4)