2-07-30798/32

ÄRAKIRI 2-07-30798 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 05.november 2008.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-30798 Tsiviilasi A V hagi A V vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised, esindajad HAGEJA A V, isikukood xxxx, elukoht xxxx KOSTJA A V, isikukood xxxx, elukoht xxxx RESOLUTSIOON Lahutada A V ja A V abielu, mis on sõlmitud xxxx Saare Maavalitsuses kanne nr. xx all. Välja mõista A V elatise katteks alates 22.08.2007 poeg A, sündinud xxxx ülalpidamiseks 2175 /kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni, kuid mitte vähem kui ½ vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast A V kasuks. Menetluskulude jaotus Hagilises abieluasjas(abielulahutuse nõue) jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda. Elatise nõude osas hagejal tekkinud menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded Hagiavalduses esitatud nõude kohaselt soovib hageja lahutada abielu, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud 2007.a. juulikuust. Probleemid tulenesid kostja alkoholilembusest ja soovimatusest pidada kindlat, pikemaaegset töösuhet. Lapse ülalpidamises ei ole osalenud lahuselust alates. Hageja vähendas menetluse käigus nõutava elatise suurust seaduses sätestatud miinimumsuuruseni. Kostja vastuväited Kostja ei ole kirjalikku vastust tähtaegselt hagile esitanud. Kostja on erinõude korras ära kuulatud tema elukohajärgses kohtus. Kohtu järeldused Kuna üks pool eitab suhete taastamise võimalikkust ning lahus elatakse juba piisavalt pikka aega, 2007.a. juulist, siis ei näe ka kohus poolte lepitamisel perspektiivi. Kohus arvestab ka kostja poolt erinõude korras ärakuulamisel öelduga, et ta tunnistab abielulahutuse nõuet. Asjaolu, kas lahutuse põhjuseks on kostja alkoholilembus või muudest põhjustest tingitud arusaamatused ja tülid, omab tähtsust üksnes sellest aspektist, et ehkki kostja eitab alkoholiprobleemi, ei ole ta eitanud seda, et suhe on lõppenud. Suhete lõppemise ajaks tuleb lugeda 31.07.2007; ehk viimane ajaline määratlus, mille üks või teine pool on nimetanud. PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Hageja väitel ei ole kostja alates poolte lahuselust juulis 2007.a. lapse ülalpidamist toetanud; kostja erinõude korras ärakuulamisel tunnistas ta elatise nõuet, kuid leidis, et ta ei suuda teha seda hageja poolt soovitud suuruses. Kostja märgib, et eluaseme kulud, toidukulud ja kulud riietele ning jalanõudele on üle paisutatud. Töötuna kostja ennast arvele võtnud ei ole, kirjalikke tõendeid esitada ei soovi ja elatise nõude osas oleks võimalik kompromiss saavutada sel ajal, kui tal on olemas konkreetne töökoht. Kuna hageja on menetluse käigus vähendanud elatise nõude seaduses sätestatud miinimumsuuruseni, siis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt lapse vajadusi enam põhistama ja tõendama ei pea. Kostja, kes väidab, et ta ei ole suuteline maksma hageja soovitud suuruses elatist, peab seda tõendama ja seda kostja teinud ei ole. Arvestades, et hageja on lahutuse põhjuseks nimetanud kostja soovimatustsuutmatust leida ja säilitada pikemaaegseid töösuhteid, jääb kostja lubadus/valmidus elatise osas kompromissi sõlmimiseks paljasõnaliseks. Alaealise lapse ülalpidamise kohustuse täitmisega ei ole võimalik oodata seni, kuni täisealine töövõimeline kohustatud vanem alles tegeleb tööotsingutega. Kostja ei ole tõendanud ja väitnud, et tal puudub maksevõime tasuda elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. PerekS § 61 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Tõendid Menetluse käigus uuritud tõenditeks on lapse sünnitunnistuse ärakiri; abielutunnistuse ärakiri; kostja erinõude korras ärakuulamise protokoll. 2 TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferemnt /allkiri/ Marika Leimann Lea Herne Kohtuotsus jõustus 21. veebruaril 2009. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega, kusjuures ringkonnakohtu 2. veebruari 2009 kohtumäärusega keelduti menetlusse võtmast A V apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 5. novembri 2008 kohtuotsuse peale. Nooremreferent Lea Herne 3