). Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa
lg 7 mõttes.
lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Kohus, hindamata tõendeid, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lgga 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 3, § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-ga 1 ning § 108 lg-ga 1. Antud tsiviilasjas puuduvad
Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1500.00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Sularo Õigusbüroo OÜ arve nr 28008 31.08.2008 (t lk 41). Nimetatud esindaja kulu suurus vastab Vabariigi Valitsuse 04.septembri 2008.a määrusele nr 137, mis sätestab Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Ka vastab lepingulisele esindajale makstud tasu toimikumaterjalidest nähtuvale. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks esindaja kulu välja suuruses 1500.00 krooni.
lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.
Sama sätte lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Hageja nõudis hagis kostjalt põhivõlgnevusena summat 5 845.55 krooni. Seega on antud hagi puhul hagi hinnaks 5 845.55.00 krooni ning vastavalt RLS Lisale 1 tuleb sellise hagihinna puhul riigilõivu tasuda 350.00 krooni. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1000.00 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõistmisele hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv summas 350.00 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 1 850.00 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Eeltoodu alusel on hagejal õigus taotleda summas 650.00 krooni enam tasutud riigilõivu tagastamist riigilt. Selleks tuleb hagejal esitada tsiviilasja menetlenud kohtule vastavasisuline avaldus.
lg 5 kohaselt riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.