lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielu lahutati 04.03.2002. Kokkuleppe kohaselt pidid pooled ühisvara jagama kohtuväliselt, kuid kostja on sellest keeldunud. Ühisvaraks on XXXXX maakonnas XXXXXXXXX XXXXX XXX asuv x-toaline korter (Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr 1786937) väärtusega on 700 000 krooni; xxxxx maakonnas xxx vallas xxxxx külas asuv kinnistu (maatulundusmaa) pindalaga 4,66 ha (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr 1742206) väärtusega 96 000 krooni. Hageja palus jätta Pärnu maakonnas asuva kinnistu enda ja kostja kaasomandisse, Rapla maakonnas asuv korteriomandi kostjale ning mõista kostjalt välja hüvitus 350 000 krooni või müüa korteriomand sundtäitmise käigus ning jagada saadud raha võrdsetes osades. Ühisvara jagamine on hagejale vajalik, kuna tal puudub eluase. Hageja ei pidanud võimalikuks jätta korteriomandit kostjale ilma hüvituseta. Pooled leppisid pärast lahutust kokku korteri sisustuse ja majapidamisesemete jäämises kostjale ning auto jäämises hagejale. Sõiduauto Toyota Camry väljalaskeaastaga 1989 hind on 5000 krooni, Hageja realiseeris auto osadena. Muu vara osas kokkulepe puudus. xxx vallas xxxxxx külas asuvad kaks korterit ei kuulunud ühisvara hulka. Hageja elab üürikorteris, kuid vajab invaliidina püsivat eluruumi. Kostja tegi xxxxxxxx korteris vaid sanitaarremondi, mis ei mõjuta korteri hinda. Hageja ehitas kooselu ajal välja elektrikütte süsteemi, paigaldamata jäi vaid hageja muretsetud boiler. Lahku minnes olid korteris põhilised remonditööd tehtud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Abielu lahutamise ajal 2002.a leppisid pooled vara jagamise osas suuliselt kokku. Kostja oli sel ajal töötu ja tal ei olnud materiaalselt võimalik sõlmida notariaalset kokkulepet ühisvara jagamiseks, hageja ei pidanud seda sel ajal vajalikuks. Ühisvara oli abielu lahutamise ajal xxxxx maakonnas xxxxxxxxxl XXXXX X-XX asuv korteriomand väärtusega 65 000 krooni; xxxxx maakonnas xxx vallas xxxxx külas asuv kinnistu (maatulundusmaa) pindalaga 4,66 ha väärtusega 12 095 krooni; kaks ühetoalist korterit xxxxx maakonnas xxx vallas xxxxxx külas väärtusega 30 000 krooni; 1989.a sõiduauto Toyota Camry väärtusega 45 000 krooni. Hageja soovil jäid pärast lahutust talle sõiduauto ja xxxxx maakonnas Xxxxxx külas asuvad ühetoalised korterid. Hageja müüs auto kostja nõusolekuta ära. Hageja on tunnistanud kostjale ka Xxx vallas asuvate korterite müümist. Nii on hageja saanud ühisvara 75 000 krooni väärtuses ja kostja 77 095 krooni väärtuses. Kõik viis ühist last jäid kostja kasvatada. Kohus mõistis hagejalt välja elatise ühele lapsele 60 krooni kuus s.o kokku 300 krooni. Kostja ei nõustunud hageja poolt 2
lg 2 kohaselt tuleks kostjalt võrdeliselt hagi rahuldatud osaga riigilõiv ja esindaja tasu riigituludesse välja mõista. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel isiku kohtukulude tasumisest vabastada. Alaealiste laste kasvatamine tuleb niisuguseks põhjuseks lugeda. Apellatsioonkaebuse põhjendused J. R. palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista T. R.lt hageja kasuks välja hüvitis enamsaadud ühisvara arvel summas 200 000 krooni. Maakohus kohaldas ebaõigesti PkS § 19 lg 2 p 1 ja jättis põhjendamatult arvestamata PkS § 19 lg-s 1 sätestatud abikaasade osade võrdsuse põhimõtte ühisvara jagamisel. Korteriomandi jätmine kostjale hagejale rahalise hüvitise tasumise kohustuseta on ebaõiglane. Hageja on raske puudega invaliidsuspensionär. Hageja elab üürikorteris ja majandusliku olukorra tõttu on tal raskusi üüri tasumisega. Hageja taotleb kostjalt korteriomandi arvelt kompensatsiooni seoses vajadusega soetada eluase. Maakohus arvestas, et poolte lapsed elavad kostja juures. Hageja selgitab, et poeg M. (XX.XX.XXXX) õpib P. M. ja käib õppimise kõrvalt tööl ning külastab nädalavahetustel võrdselt hagejat ja kostjat; poeg M. (XX.XX.XXXX) on täisealine ja õpib V. P. ning elab ühiselamus; poeg M. (XX.XX.XXXX) on täisealine ja töötab Pärnus; tütar M.L. (XX.XX.XXXX) elab käesoleval ajal hageja juures. Praegu elab kostjaga ainult poeg M. (XX.XX.XXXX). Samuti arvestas maakohus, et kostjal on uuest kooselust sündinud tütar. Kostja uus elukaaslane on kohustatud kostjale ja oma uuele lapsele elamispinna soetamisel abi osutama. Poolte ühisvara on Korteriomand Xxxxxxxxl XXXXX X-XX väärtusega 700 000; sõiduauto Toyota Camry väärtusega 5000 krooni ja kinnistu XXXXX maakonnas Xxx vallas Xxxxx külas väärtusega 96 000 krooni. Hagejale jäi vara kostjast 299 500 krooni võrra vähem. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista enamsaadud ühisvara arvelt 200 000 krooni. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostjal puudub materiaalne võimalus Xxxxxxxxle uue odavama korteri muretsemiseks. Kostjal jääks pärast korteri realiseerimist ja hagejale hüvitise tasumist korteri ostmiseks 500 000 krooni. Xxxxxxxxlt mõned kilomeetrid väljas on korterid oluliselt odavamad kui Xxxxxxxxl. Hageja palus võtta asja juurde Xxxxxxxx Vallavalitsuse 14.01.2008 kirja ja 10.12.2007 õpilase kaardi Xxxxxxxx Gümnaasiumist. Tõendites kajastatud asjaolud ilmnesid pärast maakohtu otsuse tegemist. Nimetatud tõenditega soovib hageja tõendada, et tütar M.L. elab hageja juures. 4
Hageja esitas kostja vastu hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Hageja väitis esitatud hagis, et poolte ühisvaraks on korteriomand XXXXX maakonnas Xxxxxxxxl ja XXXXX maakonnas Xxx vallas Xxxxx külas asuv kinnistu. Kostja väitis 31.10.2007 esitatud kirjalikes vastuväidetes, et abielusuhete lõpu seisuga kuulusid ühisvara hulka lisaks hageja poolt nimetatule ka sõiduauto Toyota Camry ja kaks ühetoalist korterit XXXXX maakonnas Xxx vallas Xxxxxx külas. Xxxxxx külas asuvad korterid olid abielusuhete lõppemise seisuga vallasasjad ja kostja andmetel on hageja need pärast abielusuhete lõppemist võõrandanud. Samuti väitis kostja, et hageja poolt esitatud asjade väärtused ei ole õiged. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et ühisvara hulka kuulusid kaks ühetoalist korterit ja selgitas, et neid kasutati üürilepingu alusel. Maakohus ei ole asjas eelistungit pidanud ega ole ka muul moel poolte väiteid täpsustanud. 04.12.2007 toimunud kohtuistungil on maakohus asja läbi vaadanud. PkS § 18 lg 2 sätestab, et juhul kui ühisvara jagamise ajaks on poolte abielusuhted lõppenud, tehakse ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Ühisvara jagamise hagi lahendamisel tuleb eelmenetluses selgitada välja poolte väited ühisvara koosseisu ja selle väärtuste kohta ning vajadusel teha pooltele ettepanek esitada ühisvara koosseisu ja väärtuse kohta tõendeid. Eelmenetluse läbiviimisel tuleb tagada
§-s 2 sätestatud eesmärk - tsiviilasja õige lahendamine. Kolleegium leiab, et toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus käesolevas asjas viinud läbi eelmenetlust viisil, mis oleks taganud asja õige lahendamise. Juhul, kui pooled ei ole ühisvara jagamise asjas ühel meelel ei ühisvara koosseisu ega ka väärtuste osas ja oma väidete kohta tõendeid pooled esitanud ei ole, tuleb eelmenetluse ülesannete täitmiseks kohtul selgitada pooltele vajadust tõendada asjaolusid, millele nende väited ja vastuväited tuginevad ja vara väärtuse osas vajadusel määrata ekspertiis. Maakohus seda ei teinud ja jättis tähelepanuta kostja väite, et tal ei ole võimalik esitada koheselt tõendeid Xxx vallas Xxxxxx külas asuvate korterite kohta. Kolleegium märgib, et eelmenetluses on
Kohaselt läbiviimata eelmenetluse tõttu ei olnud kolleegiumi arvates võimalik maakohtul asja õigesti lahendada ning tuvastada ühisvara koosseis ja selle väärtus poolte abielusuhete lõppemisel.
lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium leiab, et eelmenetluse läbiviimata jätmine on asjaolu, mida ei ole võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus.
lg 3 järgi Riigikohus arvestab kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Seega ringkonnakohtu poolt asjaolude esmakordsel väljaselgitamisel ja tõendite hindamisel ei ole võimalik pooltel neid enam vaidlustada. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus
S § 19 lg 2 järgi ei anna alust kõrvalekaldumiseks abikaasade osade 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.