2-07-24492 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i ja tõlk Anzela Kuvaldina juuresolekul Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10.07.2008.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn. kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-24492 Tsiviilasi D.J.`i hagi V.J. vastu lapse M.J. vanema kande vaidlustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja :D.J. esindaja N.J. Kostja : V.J. , esindaja Anu Talu 30.06.2008.a. Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 44 lg.1,2 ja TsMS § 162 lg.1, § 174 lg.1, § 434436, § 438, § 442, § 630-633 Jätta rahuldamata D.J.`i hagi V.J. vastu lapse M.J., sünd xx xx xxxx sünniaktis vanema kande vaidlustamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja D.J.`i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja abielus. Abielu lahutati Pärnu Maakohtu otsusega 07.05.2001.a. Kooselu jooksul on sündinud 3 last: A.J., N.J.. ja M.J. , sünd xx xx xxxx Kõik 1
(3)lapsed elavad koos kostjaga. Viimasel ajal on hakanud kostja ema L.S. teatama, et M.J. pole hageja tütar. See haavab ja solvab hagejat. Kostja nõuab hagejalt alimente aga samas teatab , et laps pole hageja oma. Kui M.sündis olid pooled veel abielus, aga juba pikemat aega ei elanud koos ja ei omanud ühist majapidamist. Kostja elas Pärnus oma vanemate juures, aga hageja elas Tallinnas. Ta teab, et samal ajal elas V.J. peres veel noormees, kes üüris neilt tuba. Kostja on alati keelanud hagejal kohtuda M.J.ga omavahel ega ole lubanud teda pildistada. Hageja soovib teada saada, kas ta on tõesti M.J. isa. Kostja pole vabatahtlikult nõus tegema ekspertiisi. Seepärast palub hageja teostada DNA ekspertiis. Hageja palub tunnistada M.J. sünniaktis isa kande ebaõigeks. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et hageja on M.J. bioloogiline isa ja sünniaktis on vanema kanne õige. Hagi on esitatud pahatahtlikult ning ebameeldivuste tekitamiseks kostjale. Selline hageja käitumine mõjub ka lapse psüühikale. Kostja ei ole kunagi väitnud, et hageja ja kostja ühine tütar M.J. ei ole hageja tütar. Hageja poolt väidetud perioodil elas kostja oma vanemate juures koos kahe väikese lapsega, kuna hageja ei olnud suuteline endale, abikaasale ja lastele elamispinda muretsema. Hageja väide üürniku kohta on paljasõnaline ja väär. Abielulahutuse otsusega on leidnud tõendamist, et poolte abielusuhted lõppesid 1999.a. sügisest. M.J. sündis xx xx xxxx , seega mõistliku aja jooksul peale abielusuhete lõppemist. Kostja on nõus DNA ekspertiisiga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Menetluse käik Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja leidis, et tema ei ole tütar M.J. isa ning palus tütre sünniaktis isa kanne tunnistada ebaõigeks. Kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hageja D.J.`il ja kostja V.J.`l on xx xx xxxx sündinud tütar M.J., sünniakt nr.37 koostatud Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx.a. PkS § 38 lg.3 järgi laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PkS § 44 lg.1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Hageja vaidlustab kohtus sünniaktis vanema s.o. isa kannet. Kohus määras hageja taotlusel antud asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis määrusega 06.03.2008.a. Eksperdi arvamuse kohaselt DNA tulemuste alusel D.J.`i isadus M.J. suhtes ei ole välistatud ning D.J. saab väga suure tõenäosusega olla M.J. bioloogiline isa. Tõenäosus , et D.J. on M.J. bioloogiline isa on 99,99999 %. Hageja taotles asjas määrata kordusekspertiis, kuid kohus jättis antud taotluse rahuldamata kohtumäärusega 29.05.2008.a. Kordusekspertiisi määramiseks TsMS sätestatud alused puudusid ja ekspertiisiks käisid proove andmas hageja, kostja ning laps M.J. , mida pooled ei vaidlusta. Ekspertiis on tehtud riiklikus ekspertiisiasutuses, kus kasutatakse rahvusvahelistele tavadele vastavat proovivõtu ja analüüsimetoodikat, mis on tõendanud oma usaldusväärsust kogu maailmas. TsMS § 230 lg.1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid , millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja jäi oma hagi juurde, kuid ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta , et tema ei ole M.J. isa ja lapse sünniaktis 2
(3)isa kanne on ebaõige. Vastupidiselt eksperdi arvamusega antud asjas on tõendatud, et hageja on M.J. bioloogiline isa. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Ivika Sillaots Kohtunik 3
(3)