KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-31743 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprillil 2008. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi R

) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas

§ 29

lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt

§ 2

lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema kooseluks ühine soov. Kohus leiab, et kuna nii hageja ja kostja on väljendanud tahet abielu lahutada, võib järeldada, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. 4

§ 18

lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende abielusuhted on lõppenud enne ühisvara jagamist, so 30.11.2006.a., ja et nende ühisvarasse kuulusid selle kuupäeva seisuga sõiduauto Volkswagen Golf reg.märgiga xxx (väljalaskeaasta 1988) ja korteriomand asukohaga: xxx, xxx, Ida-Virumaa, (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr 1060907, tl 9, 30-35).

1. Poolte vahel on vaidlus jagamisele kuuluva ühisvara hariliku väärtuse osas. Ühele või teisele abikaasale määratava ühisvara väärtus määratakse ühisvara jagamise aja seisuga. Hageja on hinnanud hagiavalduses sõiduauto Volkswagen Golf väärtuse 10000 kroonile, esitamata selle kohta tõendeid. Kostja ei vaidlustanud hageja hinnangut kuni kohtuistungini 15.01.2008.a., mil leidis, et auto väärtus on vanuse tõttu langenud 2000 kroonini. Vastavaid tõendeid ei esitanud ka kostja. Kohus leiab, et kuna kostja ei vaidlustanud koheselt hageja hinnangut auto väärtuse kohta 10000 krooni ja ei esitanud omapoolseid tõendeid väärtuse langemise kohta 2000 kroonini, on auto VW Golf harilik väärtus kohtu hinnangul 10000 krooni.
2. Poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi xxx xxx harilikuks väärtuseks on kinnisvarabüroo OÜ Uus Maa ekspert hinnanud 400 000 krooni (tl 77-89). Kostja väitel ta selle hinnanguga ei nõustu, kuid ei ole nõudnud ka kordusekspertiisi. Sellest tulenevalt loeb kohus korteriomandi harilikuks väärtuseks 400 000 krooni.
3. Hagiavalduses soovis hageja jätta ühisvara jagamisel sõiduauto VW Golf kostjale ja kostja nõustus sellega esialgu, kuid kohtuistungil 26.03.3008.a. soovis kostja jätta auto hagejale. Hageja esindaja leidis samal kohtuistungil, et kui auto jätta hagejale, lepib ta sellega. Korteriomandi suhtes ei ole pooltel vaidlust, et see peaks jääma kostjale. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ühisvara jagamisel sõiduauto VW Golf hagejale ja korteriomandi xxx xxx kostjale.
4. Hageja soovis jagada poolte ühisvara lähtudes abikaasade osade võrdsuse printsiibist. Kostja hinnangul tuleks sellest kõrvale kalduda, jättes hagejale 1/3 ja kostjale 2/3 ühisvarast. Ühe argumendina kostja leiab, et ta on peale abielusuhete lõppemist investeerinud korteri väärtusesse oma lahusvara arvel 58 818 krooni (tl 102, 105-113). Hageja on selle väite vaidlustanud. Kohus nõustub, et kostja ei ole väidet, et ta on pärast abielusuhete lõppemist korteriomandit oma lahusvara arvel parendanud, usaldusväärsete tõenditega tõendanud. Kostja poolt esitatud ehitusmaterjalide müügiarvetest ja tšekkidest ei nähtu nende seos kostja ja xxx xxx korteriomandiga. Eksperdi arvamuses on sedastatud, et korteri omaniku N T sõnul on korteris remont toimunud alates 2005.a. Siseviimistlus on uuendatud köögis, kolmes toas ja vahekoridoris (tl 80). Kuna kostja on ise tunnistanud, et poolte abielusuhete ajal remonditi korterit 100 000 krooni eest, ei saa kostja väidet lugeda tõendatuks ka eksperdi arvamuse alusel.
5. Kostja on võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise alusena viidanud ka poolte erinevale majanduslikule olukorrale ja asjaolule, et kostja juurde jäävad poolte lapsed. Kohus möönab, et poolte sissetulekud võivad oluliselt erineda, kuid

§ 19

lg 2 alusel ei ole võimalik lugeda seda asjaolu selliseks, mis õigustaks kõrvalekaldumist abikaasade osade võrdsuse põhimõttest (

§ 19lg 1), ka ei ole kostja selle väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit.

Argumendi suhtes, et kostja juurde jäävad poolte ühised lapsed, tuleb kohtul nõustuda hagejaga, kes on viidanud Riigikohtu 27.10.2004.a. lahendile tsiviilasjas 3-2-1-99-04, et ainuüksi laste olemasolu ja asjaolu, et jagatav eluruum on nii poolte kui nende laste elukohaks, ei anna alust

§ 19lg 2 p 1 alusel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest.

Argumendi suhtes, et kostja on alates 2006.a. kandnud ainuisikuliselt korteriomandiga seonduvaid majanduskulusid 17000 krooni ulatuses ja kostja hinnangul peaksid need pooles ulatuses jääma hageja kanda, leiab kohus, et ka sel puhul on tegemist tõendamata väitega. Seega lähtub kohus poolte ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. 5

§ 19

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks rahalise hüvituse summas 195 000 krooni (390 000/2).

1. Hageja on esitanud nõude tunnistada tema poolt peale abielusuhete lõppemist omandatud sõiduauto BMW hageja lahusvaraks. Kohus märgib, et kuna asjas ei ole vaidlust, et sõiduauto BMW on hageja poolt omandatud peale abielusuhete lõppemist ja see ei kuulu ühisvarasse, siis puudub kohtul õigus ja vajadus selle kohta otsustust teha. Elatise nõude kohta
2. Kohus tuvastas, et pooltel on ühised alaealised lapsed -16.06.1995 sündinud R T ja 13.09.2000 sündinud R T , kes elavad koos ema N T (tl 28-29). Poolte ei ole vaidlust, et lapsed jäävad elama kostja juurde. 28.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 29. Kostja soovib hagejalt alaealiste poegade ülalpidamiseks elatist alates 03.10.2007.a. summas 3600 krooni ja alates 01.01.2008.a. kokku summas 6000 krooni, esitades vastava arvestuse (tl 103104). Hageja on nõus elatist maksma ja maksab enda sõnul kostjale regulaarselt 4000 krooni elatist ning alates 01.01.2008.a. 4350 krooni (tl 42-44, 116-121). 30.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus leiab, et kostja pole esitanud tõendeid laste vajaduste kohta elatise saamiseks üle seaduses ettenähtud miinimumsumma ning kostja on loobunud ka tõendite väljanõudmisest hageja varalise seisundi kohta. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus elatise väljamõistmiseks kostja poolt soovitud summas, kuid kohus rahuldab kostja nõude elatise kohta osaliselt, so seaduses ettenähtud miinimumsummas 2175 krooni kummagi lapse kohta. 31. Hageja on vaidlustanud kostja nõude elatise väljamõistmiseks alates vastuhagi esitamisest, väites, et on maksnud elatist regulaarselt. Hageja on esitanud tõendina maksete aruande 01.05.06.11.2007.a., mille kohaselt on ta maksnud 11.05.-24.10.2007.a. kostjale 7- l korral a 4000 krooni, so kokku 28000 krooni (tl 44). Hilisemate maksete osas ei ole hageja tõendeid esitanud. Kostja nõustub, et hageja on elatist igakuiselt maksnud, kuid leiab, et elatis tuleks välja mõista alates hagi esitamisest, arvesse võttes makstud elatisi.

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et vaidluse on võimalik lahendada nii, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt alates 03.10.2007.a. kostjale kohtuväliselt tasutud elatise summadega. 32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus nii hagi kui vastuhagi osaliselt. 6