) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt
on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. 2
61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2007.aastal oli 3600 krooni, ei võinud väljamõistetav elatis lapse kohta 2007.aastal olla väiksem kui 1800 krooni. 2008.aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni – elatise miinimummäär seega on 2175 krooni. Kohtuistungil palus hageja elatise lastele välja mõista miinimummääras tagasiulatuvalt üks aasta enne elatise hagi kohtusse esitamist. Ida-Eesti Päästekeskuse tõendi (tl 10 pöördel) kohaselt on M L keskmine töötasu ajavahemikus september 2007 kuni jaanuar 2008 olnud 6903,50 krooni. Kostja kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta ei esitanud. Kostja seletuste kohaselt saab ta minimaalset palka. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus elatist maksma miinimumsummas J ja R. Kostja ei tunnista H-B oma tütreks ja ei ole nõus talle elatist maksma.
lg 1 kohaselt loetakse laps, kes on sündinud või eostatud abielu kestel, põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Poolte abielu on sõlmitud 29.12.1989.a Narva linnas, mille kohta on koostatud akt nr 805 (tl. 4). Poolte abielu ei ole lahutatud. Abielu kestel on sündinud (xxx) H-B L, kelle sünniakti on isana kantud M L (tl. 7). Kostja ei ole kohtule esitanud avaldust vanema kande vaidlustamiseks.
lg 2 kohaselt võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamisest, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Kostja poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et ta oleks alates 01.04.2007.a maksnud lastele elatist. Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid
lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid ning võttes arvesse poolte varalist seisundit ja laste vajadusi, leiab, et esitatud hagi on esitatud põhjendatult ning vastavalt
MS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.