2-08-4155/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsilasja number 2-08-4155 Tsilasi K K hagi J K vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K K (ik xxx, elukoht xxx) Kostja J K (ik xxx, elukoht rahvastikuregistri järgi xxx; tegelik elukoht teadmata) Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Muuta Tallinna Linnakohtu 10.11.2005.a. otsusega J KK K kasuks poja M K`i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.
4. Välja mõista J K K K kasuks igakuine elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus M K (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 05.02.2008.a. kuni M K täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. Menetluskulude jaotus Välja mõista J KK K kasuks menetluskulu summas 100 (ükssada) krooni. Välja mõista J K pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada otsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikust kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Asjaolud ja hageja nõue 05.02.2008.a. esitas hageja kohtule hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palub muuta Tallinna Linnakohtu 10.11.2005.a. tagaseljaotsusega tsilasjas nr 2/231-2109/05 kostjalt 1 poja M K`i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise 1 706 krooni suurust ning välja mõista kostjalt poolte ühise lapse M K ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2 175 krooni alates 01.01.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.a. Tallinna Linnavalitsuse 23.08.2006.a. korraldusega on antud M K uus perekonnanimi „K“. Harju Maakohtu 13.03.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-06-7020 võeti ära J K vanema õigused tema poja M K suhtes. Menetluse käik maakohtus Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult 01.12.2008.a. kooskõlas TsMS § 317 lg 5 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus määras kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks
5. päeva ning hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2175 krooni. Tulenevalt PkS § 55 lg 3 vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Suurendatud elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 1 alusel alates elatise suurendamise hagi kohtusse esitamisest, s.o alates 05.02.2008.a. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p.
6. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulude suuruseks on väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. TsMS § 129 lg 2 ning RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv elatise suurendatult osalt 250 krooni. Riigilõiv summas 250 krooni kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele. Maie Seppo kohtunik 2