Obsah (5)

§ 50§ 49§ 60§ 70§ 61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-67362 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 22. jaanuar

) §-ga 29, mille järgi kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooltevahelised abielulised suhteid on lõppenud, mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutamist ning ei soovi abielusuhteid taastada. Abielu kui vabatahtlik liit saab põhineda vaid vastastikusel soovil. Sellistel tingimustel on kohtu arvates abielu jätkamine võimatu ning abielu kuulub lahutamisele.

1. Perekonnanimi pärast lahutust. Hageja soovib taastada perekonnanime, mis tal oli enne abiellumist. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Lõike 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
2. Elatise nõue. Pooled vaidlevad elatise väljamõistmise algusaja üle. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates
3. jaanuarist
4. a, seoses kooselu lõppemisega 26.12.
5. a. Kostja leiab, et elatis ei kuulu väljamõistmisele tagasiulatuvalt, kuna 26.12.
6. a ei tähenda poolte abielusuhete lõppu. Kuna pooled ei vaidle elatusraha suuruse osas, kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis 2 175 krooni (käesoleval ajal elatise miinimummäär,
7. aastal oli kuupalga alammäär on 4 350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni, perekonnaseaduse (

) § 61 lg 4).

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49

). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Tähtsust ei oma see, millist aega peavad pooled abielusuhete lõppemise ajast, vaid see, kas poolte lahuselu ajal (hageja koos lapsega elas kostjast eraldi) täitis kostja lapse ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et kostja

1. aastal lapse ülalpidamiskohustust ei täitnud. Hageja poolt kohtule tutvumiseks esitatud panga väljavõtte kohaselt maksis kostja
2. aastal lapse ülalpidamiseks hagejale elatist neljal korral: maikuus 1 214 krooni, juulis 1 008 krooni, oktoobris 508 krooni ja detsembris 772 krooni, kokku 3 450 krooni, mis on keskmisest umbes 1,5 kuu elatisraha (tl 32). Elatist võib tagasiulatuvalt (kuni 1 aasta enne elatisehagi esitamist) välja mõista siis, kui kostja rikub ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui kostja annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ja/või ebaregulaarselt.

§ 70

lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel 3 ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 61

1. lõikes ( lapsevanema töövõimetus, lapse piisav sissetulek, muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused ) nimetatud asjaolusid. Riigikohus asus oma 21.03.
2. a lahendis nr 3-2-1-3-07 seisukohale, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt; tulenevalt

§ 61

lg1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10745,10750&tekst=RK/3-2-1-3-07 , vt ka Riigikohtu 20.11.2007. a lahend nr 3-2-1-108-07, arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10745,10750&tekst=RK/3-2-1-108-07 ). Elatis kuulub väljamõistmisele alates 01. jaanuarist 2008. a

§ 70

lg 2 alusel ning hageja nõusolekul tuleb tagasiulatuvalt välja mõistetud elatisest maha arvata 2008. aastal kostja poolt tasutud raha. IV Kohtu selgitused 7.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459). 8. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohtunik 4