lg 4 p 4 alusel piisavalt põhjendatud, siis jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, millised saaksid üleüldse olla need rikkumised, mille korral ei oleks alkohoolse joogi jaemüügi õiguse äravõtmine
Arvestades korralduse aluseks olnud rikkumise asjaolusid, tuleks korralduse põhjal asuda seisukohale, et selliseid rikkumisi ei olegi olemas. Kohaldades kaalutlusõigust viisil, mis teeb sama diskretsiooninormi alusel teistsuguse otsuse langetamise sisuliselt võimatuks, tähendab, et vastustaja on
Vastustaja on oma kaalutlusotsuse põhjendamiseks kasutanud üksnes neid argumente, mida on seaduseandja kasutanud põhjendamaks, miks ettevõtlusvabadust piirava kaalutlusotsuse tegemise võimalus seaduses üldse on sätestatud. Teisisõnu on vastustaja Kristiine Prismalt alkohoolse joogi jaemüügi õiguse äravõtmist põhjendanud sisuliselt sellega, et seadus võimaldab sellist piirangut rakendada. Seaduseandja ei ole alkohoolse joogi jaemüügi õiguse äravõtmist kehtestanud alaealisele alkohoolse joogi müümise tuvastamisele järgneva kohustusliku tagajärjena. Tallinna Linnavalitsus võttis juba enne seda, kui vastustaja Põhja Politseiprefektuuri esildise alusel kaebuse esitaja suhtes haldusmenetlust alustas, vastu otsuse, et toetab Kristiine Prismalt alkohoolse joogi müügi õiguse äravõtmist. Lisaks kirjutas Tallinna Linnavalitsus vastustajale ette kuupäeva, milleks vastustaja alkohoolse joogi müügi õiguse äravõtmise otsustama pidi, ning kohustas vastustajat ennast tehtud otsusest informeerima. Olukorras, kus kõrgemal seisev organ kirjutab vastustajale sisuliselt ette, milline otsus ja millise aja jooksul tuleb langetada, ei saa kaalutlusõiguse teostamisest ilmselt juttugi olla. Lisaks viitasid nii Tallinna Linnavalitsuse kui ka vastustaja enda avalikud esinemised meedias selgelt, et tegelikult oli otsus Kristiine Prismalt alkohoolse joogi müügi õiguse äravõtmiseks langetatud juba enne haldusmenetluse alustamist ning et mingit kaalumist tegelikkuses ei toimunudki. Vastustaja ei ole Kristiine Prismalt alkohoolse joogi müügi õigust ära võttes järginud õiguse üldpõhimõtteid. Kaebuse esitaja leiab, et korralduses kirjeldatud rikkumiste tõttu Kristiine Prismalt alkohoolse joogi müügi õiguse äravõtmine ei ole ei kohane, vajalik ega proportsionaalne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et alaealisele alkohoolse joogi müügi tõttu võib alkohoolse joogi müügi õiguse äravõtmist pidada vajalikuks üksnes juhul, kui vastasel juhul eksisteeriks tõsine oht, et alkohoolse joogi müük alaealistele jätkub. Korraldus 2 ühelegi sellisele asjaolule ei viita ning kaebuse esitaja on teinud kõik endast sõltuva, et sellist ohtu minimeerida. Riigikohus oma 28.04.2000 otsuses nr 3-4-1-6-2000 leidnud, et alkoholi käitlemise korra rikkumise korral on olulisteks asjaoludeks ostja vanus, müüdud alkoholi kogus ja kangus. Kõigis nimetatud aspektides oli Kristiine Prismas toime pandud
rikkumine nõrgim kõigist võimalikest rikkumistest. On selge, et kõige rangema meetme kohaldamine kaebuse esitaja suhtes ei ole kindlasti proportsionaalne. Samas ei nähtu ei korraldusest ega sellele lisatud seletuskirjast, et vastustaja viidatud asjaoludega korraldust andes arvestanud oleks. Seda, et alkohoolse joogi müügi õiguse äravõtmine Kristiine Prismalt ei ole antud juhul olnud ei vajalik, kohane ega ka proportsionaalne, kinnitab ka asjaolu, et kaebuse esitaja suhtes ei ole korralduse aluseks olnud rikkumiste suhtes kunagi väärteomenetlust alustatud. Sisuliselt ei ole põhjendatud käsitleda Prismat korduva rikkujana. Prefekti esildisest nähtuvalt on 12.07.2007 sama müüja müünud üheminutilise vahega kahele 17-aastasele noormehele kummalegi ühe pudeli õlut. Kitsalt väärteomenetluse aspektist on väide formaalselt õige. Müüjale koostati kohapeal samaaegselt protokollid ning tõenäoliselt vormistati hiljem korraga ka kaks karistusotsust. See väärteomenetluse spetsiifika aga pole eriti oluline. Hinnates Prisma olukorda objektiivselt, oli tegemist ühe juhtumiga, kus üks hooletu müüja müüs kahele tõenäoliselt koos oste teinud noormehele sisuliselt samaaegselt kaks pudelit õlut.
ei sätesta mingeid spetsiifilisi reegleid, mis käsiks näiteks iga ostetud pudelit lugeda eraldi juhtumiks. Ajalise distantsi puudumine kahe fakti vahel ei võimaldanud isegi teoreetiliselt Prismal pärast „esimest” rikkumist ja enne „teise” toimepanemist võtta mingi teadlik hoiak rikkumise suhtes, kasutada meetmeid edasiste juhtumite ärahoidmiseks või müüjate distsiplineerimiseks. Karistusõiguslikud süütegude eristamise põhimõtted ei ole
aspektist olulised. Vastustaja on Korraldust andes rikkunud oluliselt menetlusnõudeid, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. Vastustaja ei ole kaebuse esitajale andnud võimalust esitada asjas omapoolsed selgitused ja vastuväited. 24.09.2007 vastustaja juures toimunud kokkusaamist sellise võimaluse andmiseks pidada ei saa, kuivõrd kohtumise kutse esitamisel ei selgitatud kaebuse esitajale kokkusaamise põhjust ega seda, mida ta kaebuse esitajalt kohtumisel ootab. Vastustaja kutse esmaspäeva keskpäeval toimuvaks kohtumiseks oli kaebuse esitajale saadetud reedel kell 15.53. Aeg, mis kaebuse esitajal jäi kutsele reageerimiseks, oli seega igal juhul liiga lühike selleks, et kaebuse esitajal oleks piisavalt aega omapoolsete seisukohtade või vastuväidete ettevalmistamiseks. Kaebuse esitaja taotles vastustajalt omapoolsete seisukohtade esitamiseks täiendava aja andmist, ent taotlusele vastamise asemel langetas vastustaja järgmisel päeval pärast taotluse esitamist sisulise otsuse. Enne korralduse andmist ei oodanud vastustaja ära isegi kaebuse esitaja parandusi 24.09.2007 toimunud kohtumise protokollile. Prisma on teinud tulemusteta katseid asjaolusid välja selgitada ja tutvuda väärteomenetluse, millesse teda ei kaasatud, materjalidega. Alaealistele alkoholi müümise juhtumiga seotud asjaolusid ei ole välja selgitanud ka Kristiine LOV, kes on Põhja Politseiprefektuuri 10.09.2007 esildises toodud hinnangu ilma asjaolusid kontrollimata lihtsalt üle võtnud. Prisma ei ole omaks võtnud, et Põhja Politseiprefekti 10.09.2007 kirjas esitatud väidetavad rikkumised aset leidsid. Prisma ei ole neid rikkumisi ka eitanud. Prisma ei saa kinnitada ega ka mitte ümber lükata asjaolusid, mille kohta puudub asjakohane ja kontrollitav teave. Haldusorgan ei ole täitnud uurimispõhimõttest tulenevat kohustust. Kogu haldusmenetlus on tuginenud üksnes ja ainult Prismalt alkoholi jaemüügi õiguse äravõtmist taotleva ametiisiku (politseiprefekt) paljasõnalistele kinnitustele väidetavate rikkumiste ja nende asjaolude kohta. Asjaolude tõendamine on asendatud ametiisiku kinnituste uskumisega. Vastustaja seisukoht ja taotlus 3 Kristiine LOV on korralduse andmisel täitnud kõiki HMS § 4 lg-st 2 tulenevaid kaalutlusõiguse teostamise nõudeid. Korraldus on tehtud diskretsiooni piires –
lg 4 p 4 koostoimes
lg-ga 2 võimaldab kaupleja registreeringus alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse kohta tehtud märke kustutamist, kui on tuvastatud kaupleja poolt alaealisele alkoholi müümise fakt; korraldus on tehtud diskretsiooni eesmärki arvestades ja see tagab alusnormide eesmärgi saavutamise; korraldus on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega (proportsionaalsus- ning võrdsuspõhimõttega); korralduse tegemisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid – nii õigusrikkumise enda faktilisi asjaolusid kui ka ühiskondlikku-sotsiaalset tausta, ühiskonna ootusi ja avalikku huvi; korraldus on tehtud kõiki põhjendatud huve nii eraldi kaaludes kui ka neid omavahel kaaludes ja väärtustades, kusjuures korralduse tegemisel ei ole tuginetud asjassepuutumatutele kaalutlustele; korraldus on antud
lg 2 (imperatiivse iseloomuga keelunormi) rikkumise tõttu, kusjuures keelunormi korduv rikkumine on väljaspool kahtlust. Arusaamatuks jääb, miks peab Prisma tema kaupluses toimunud alaealistele korduvat alkoholi müümist „kõige kergemaks võimalikuks rikkumiseks”. Selliseid rikkumise asjaolusid, mis võiksid õigustada alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse mitteäravõtmist on mitmeid: nt see, et rikkumine oli ühekordne, alaealine esitas võltsitud dokumente müüja eksitamiseks vms. Seega on ilmselt väär väide, et korralduses on kohaldatud
Kristiine LOV ei saanud otsust alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse äravõtmiseks kuidagi enne haldusmenetluse alustamist langetada, kuna enne politsei 10.09.07 esildise saamist ja
lg 4 p 4 motiividele tugineva haldusmenetluse alustamist ei olnud Kristiine LOV Kristiine Prismas toimunud õigusrikkumistest teadlik. Asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus väljendas oma toetust politsei 10.09.07 esildises tehtud ettepanekule, ei tähenda, et selline avaldus oleks kuidagi Kristiine LOV-le siduv. Kristiine LOV viis korralduse tegemisel läbi haldusmenetluse kõiki eesmärke, huvisid ja asjaolusid kaaludes ning kooskõlas kõigi kehtivate nõuetega.
lg 4 p-s 4 sätestatud haldussunnivahendi rakendamine ei ole seatud sõltuvusse juriidilise isiku suhtes
lg 2 tunnustel väärteomenetluse alustamisest ja tema karistamisest.
lg 4 p 4 kohaldamiseks antud kontekstis piisab alkohoolse joogi alaealisele müümise fakti tuvastamisest. Seega puudub mistahes vastuolu selles, et
lg 4 p 4 haldussunnivahendi ettevõtja suhtes rakendamise aluseks on tema töötaja poolt alkoholi müümine alaealisele. Prisma kui juriidilise isiku suhtes väärteomenetluste alustamine või Prisma kui tööandja informeerimine töötaja väärteoasjadest, milledes uuritakse töötaja poolt tööandja majandustegevuse käigus toime pandud õigusrikkumisi, on kohtuvälise menetleja otsustus. Korraldus on proportsionaalne, kuna sellega taotletakse legitiimseid eesmärke. Korraldusega taotletakse eesmärke, mida võiks kokku võtta üldnimetaja või –eesmärgi all noorte alkoholi kättesaadavuse ja alkoholitarbimise ning sellega ühiskonnale kaasnevate negatiivsete tagajärgede vähendamine. Kehtiva
väljatöötajad on põhjendanud
lg 4 p-s 4 alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse äravõtmise võimaluse sätestamist ja selle tegelikku kohaldamist KOV-i poolt vajadusega kaitsta alaealise füüsilist ja vaimset tervist ning vähendada alaealiste poolt joobes toime pandud süütegusid ja alaealiste kuritegevust üldiselt. Korraldus kujundab üheaegselt nii alaealiste ja kogu ühiskonna suhtumist alaealiste poolt alkoholi kättesaadavuse (ja selle kahjulike tagajärgede) probleemi kui ka ettevõtjate ja vahetu müügipersonali suhtumist alaealistele alkoholi müügi keeldu, selle rikkumise tõsidusse ning vastava keelu järeleandmatu ja järjepideva rakendamise vajalikkusesse, mis on igati õiguspärane ja vajalik. Korralduse andmisel on silmas peetud, et Kristiine LOV reaktsioon alaealistele alkoholi müümisele ja seeläbi alaealistele alkoholi 4 müümise keelu rikkumisele oleks vastavuses ühiskonna ootuste ja avaliku huviga. Halduse meede on kohane (sobiv), kui see soodustab taotletava eesmärgi saavutamist. Korraldus on vajalik, kuna eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Eelkirjeldatud legitiimseid eesmärke ei ole võimalik saavutada Kristiine Prismalt alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse mitteäravõtmisega, st vastava märke kustutamiseta. See võrduks reaktsiooni puudumisega ning ei soodustaks vaid hoopis kahjustaks kõikide eelkirjeldatud legitiimsete eesmärkide saavutamist. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb meetme mõõdukuse üle otsustamiseks kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seega eeldab proportsionaalsuse põhimõte, et isiku põhiõiguste riivamiseks peab olema piisav õigustus. Antud juhul õigustab korraldusega taotletav eesmärk Prisma ettevõtlusvabaduse osalist riivet. Prismal on olnud kõik võimalused oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, ta on need ka esitanud ning HMS § 40 lg 1 nõuded on Kristiine LOV poolt täidetud. Prisma on juba alates 11.09.2007 olnud teadlik võimalusest, et Kristiine Prisma alkohoolsete jookide jaemüügi õigus võidakse ajutiselt ära võtta ja et lõpliku otsuse teeb Kristiine LOV ning Prismal on alates eelviidatud ajast olnud võimalus oma arvamuse ja vastuväidete formuleerimiseks ja esitamiseks. Seega on asjakohatud ja väärad Prisma väited, et temale arvamuse ja vastuväidete formuleerimiseks võimaldatud aeg oli liiga lühike. Lisaks leidis 19.09.2007 õhtupoolikul Kristiine Prismas aset koosolek, millest võtsid osa nii hr Raide, hr Musthallik kui ka hr Janne Tapio Lihavainen. Koosoleku käigus käsitleti mh Tallinna Linnavalitsuse poolt samal päeval avaldatud toetust politsei 10.09.07 esildisele, samuti
lg 4 p-st 4 tulenevat võimalust Kristiine Prisma alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse märke kustutamiseks. Ühtlasi informeeris hr Raide osalejaid, et Kristiine LOV on eelneva osas läbi viimas menetlust ning sellest tulenevalt lepiti kokku, et Prisma esitab oma selgitused Kristiine LOV-le hiljemalt 21.09.07 kella 13.00-ks. 21.09.2007 kutsega ärakuulamiseks Kristiine LOV-sse 24.09.07 alates kella 12.00-st anti Prismale teistkordselt võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 1. Menetlusnõuete rikkumine haldusmenetluse läbiviimisel. Kohtu hinnangul ei ole haldusorgan haldusmenetlust läbi viies teostanud piisaval määral uurimispõhimõtet, mille tulemusena on oluliselt rikutud kaebaja õigust olla tema suhtes läbiviidava haldusmenetluse asjaoludega kursis ja õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vastavalt § 40 lg-tele 1 ja 2 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele 5 võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
lg 31 kohaselt kohaldatakse
-s ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades
erisusi. Kohtu arvates on kaebajal puudunud kõne all olevas haldusmenetluses reaalne võimalus esitada asjas sisulisi vastuväiteid talle süüks pandud
sätete rikkumise kohta, kuna talle ei ole avaldatud materjale, mille alusel tema rikkumine on tuvastatud haldusorgani poolt. Veelgi enam, neid materjale ei ole näinud ka haldusmenetlust läbi viinud haldusorgan ise. Kaebaja ei ole olnud kaasatud väärteomenetlusse, mis viidi läbi alaealistele alkoholi müünud müüja suhtes. Samuti ei ole haldusorgan vastavaid asjaolusid välja uurinud ega tõendeid kogunud iseseisvalt. Vastustaja on
lg 4 p-s 4 sätestatud negatiivse meetme kohaldamisel juhindunud asjaolust, et Kristiine Prisma
-s sätestatud alaealistele alkoholi müümise keelu rikkumine oli korduv. Korduvuse fakti on vastustaja tuletanud Põhja Politseiprefektuuri esildisest. Põhja Politseiprefektuuri 10.09.2007 esildisest (tl 18) nähtuvalt on politsei olnud seisukohal, et „võttes arvesse alustatud väärteomenetluse käigus tunnistajate poolt antud ütlusi, rikkumiste arvu ja lühikest ajavahemikku, viitab Prisma Peremarket AS tegevus õigusrikkumiste korduvusele, mis otseselt soodustavad alaealiste alkoholi tarbimist Tallinna linnas.“ Ei haldusorgan, kaebaja ega ka kohus ei tea, millistele tõenditele tuginedes on politsei oma sellise järelduse teinud.
sätetest ei tulene, et
lg 4 p-s 4 sätestatud meetme kohaldamiseks läbiviidavas haldusmenetluses oleks haldusorgan vabastatud uurimispõhimõtte järgimisest.
p 10 kohaselt on järelevalve teostajal õigus teha valla- või linnavalitsusele motiveeritud ettepanek registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke kustutamise kohta ja saada sellele ettepanekule motiveeritud vastus, kuid see ei tähenda, et järelevalve teostaja viib haldusmenetluse läbi haldusorgani eest. Kaebaja on õigesti leidnud, et haldusmenetlus ja väärteomenetlus on õiguslikult erinevad menetlused, mille käigus kogutavatele tõenditele võidakse vastavalt menetluse erisusele ja eesmärgile anda erinev hinnang. Õige on ka kaebaja seisukoht, et õiguserikkumise korduvus väärteoasja tähenduses ei pruugi olla samastatav korduvusega haldusmenetluses. Õiguserikkumise retsidiivsus on karistusõiguslikult karmima järelmiga seetõttu, et vaatamata eelduslikult esimesele rikkumisele järgnenud karistusele ei ole saabunud soovitud resultaati – õiguserikkumiste lõppemist ning järelikult tuleb järgmist õiguserikkumist sanktsioneerida tõhusamalt. Käesoleval juhul on politsei tuvastanud, et 12.07.2007 toimusid Kristiine Prismas järgmised vanusepiirangu nõuete rikkumised alkohoolse joogi käitlemisel: 1) kell 20.42 müüs Kristiine Prismas müüjana töötav J.P alaealisele 17-aastasele noormehele ühe 0,5 l õlle A Le Coq Special; 2) kell 20.43 müüs Kristiine Prismas müüjana töötav J.P alaealisele 17-aastasele noormehele ühe 0,5 l õlle A Le Coq Special. Teades ainuüksi eelnevalt toodud faktiandmeid ja teadmata, mis oli politsei esildises märgitud lisatõendite sisu, on võimatu anda hinnangut, kas tegemist oli korduva või ühekordse rikkumisega haldusmenetluse tähenduses. Kaaluka argumendina on kaebaja välja toonud, et vaadeldes toimunud rikkumisi korduva rikkumisena, puudus kaebajal isegi teoreetiline võimalus kuidagi esimesele rikkumisele järgnenud teist rikkumist vältida, kuivõrd ta sellest mitte midagi ei teadnud ning rikkumiste ajavahe oli ca 1 minut. Eelnevat kokku võtvalt märgib kohus, et vaidlusalune haldusmenetlus on vastustaja poolt läbiviidud pealiskaudselt ja kannab ilmselgelt kiirustamise märke. Kaebaja on väitnud, et seisuga 24.09.2007 ei olnud olemas haldusmenetluse toimikust, sh Aleksander Raide 19.09.2007 memo (tl 149) ega 20.09.2007 protokolli politsei esindajatega kohtumisest (tl 6 152) või vähemalt kaebajale neid ei näidatud. Samuti nähtub kohtule esitatud Kristiine LOV 19.09.2007 Äripäevas avaldatud pressiteatest („Kristiine LOV peab otsuse vastu võtma
lg 4 p 4 sätestab, et registreeringus võib kustutada märke alkohoolse joogi jaemüügi kohta, kui on aset leidnud alkohoolse joogi müük alaealisele. Seega annab seadus haldusorganile valiku, kas seadusega võimaldatud meedet kohaldada või mitte. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium on oma 28.04.2000 otsuses nr 3-4-1-62000 andnud juhised, milliseid asjaolusid tuleks arvesse võtta sellist otsust tehes. Kohus on öelnud, et seadus peab võimaldama arvestada alkoholi käitlemise korra rikkumise asjaolusid, näiteks ostja vanust, müüdud alkoholi kogust ja kangust. Haldusorganile antud otsustusdiskretsioonist nähtuvalt ei ole seadusandja tahe ja eesmärk olnud nö 0-tolerantsi sätestamine alkoholi müümise puhul alaealisele, millega automaatselt kaasneb märke kustutamine registreeringus. Seadusandja on leidnud, et esineb ka selliseid juhtumeid, kus alkoholikäitleja müüb alkohoolset jooki alaealisele, kuid
-ga võimaldatud haldusmeedet ei rakendata. Seadusandja on silmas pidanud, et sellised rikkumised on ilmselt sanktsioneeritavad väärteomenetluse käigus. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kui konkreetsel juhul tõi kahe pudeli heleda õlle müük 1-minutilise vahega kahele 17-aastasele noormehele kaasa märke kustutamise registreeringus, siis isegi teoreetilises plaanis on raske kui mitte võimatu konstrueerida kaasust, millisel juhul alkoholi müük alaealisele ei tooks endaga kaasa märke kustutamist. 7 Kaevatud korraldusest ei nähtu, et haldusorgan oleks Riigikohtu lahendis toodud parameetreid eraldi üldse analüüsinud. Lähtutud on vaid faktist, et rikkumine toimus, seadus keelab alkoholi müügi alaealistele ning seadus võimaldab sellisel juhul negatiivse meetme kohaldamise. Kohtu arvates ei saa haldusorgan nö alkoholipoliitika karmistumisel hakata seadust kohaldama erinevalt, kui seadusandja on ette näinud seadust vastu võttes. Alkoholipoliitika karmistumine peab leidma väljundi esmalt seaduse tasandil ja siis saab seda hakata ka ellu viima. Kehtiva
eesmärk ei ole olnud registreeringus märke kustutamine igal juhul, kui toimub alkoholi müük alaealisele. Lisaks eelnevale on kaebaja õigesti märkinud, et kaalutlusõiguse sisulisele teostamata jätmisele viitab ka Tallinna Linnavalitsuse poolt 19.09.2007 tehtud nö eelotsus (tl 27), kus otsustati toetada Põhja Politseiprefektuuri ettepanekut Kristiine Prisma puhul majandustegevuse registrisse alkohoolse jaemüügi kohta tehtud märke kustutamisest ning kohustati Kristiine LOV-d võtma vastu otsus 26. septembriks 2007 ja teavitama sellest nii Tallinna Linnavalitsust kui ka Põhja Politseiprefektuuri. Ükski õigusakt ei näe ette sellise eelotsuse tegemist ning veelgi enam, kohustusliku tähtaja kehtestamist haldusmenetluse läbiviimiseks. Tallinna Linnavalitsuse protokollilise otsusega ja meedia kõrgendatud tähelepanuga kaasnes Kristiine LOV-le märkimisväärne surve lahendada asi selliselt, nagu Tallinna Linnavalitsus eelnevalt otsustanud oli, arvestades siinkohal ka poliitilisi sidemeid Tallinna Linnavalitsuse ja Kristiine LOV vahel. Koosmõjus kõige eelnevaga, mis kohus ülal tuvastanud, on tõenäoline, et reaalset asjaolude kaalumist Kristiine LOV poolt ei toimunudki. Kohus on seisukohal, et Kristiine LOV poolt kaebaja suhtes kohaldatud meede on ebaproportsionaalne toimepandud rikkumise suhtes. Vastustaja on meetme kohaldamisel lähtunud asjaolust, et Kristiine Prisma poolt toimepandud rikkumine oli korduv. Kohus on otsuse motiveeriva osa p-s 1 selgitanud, miks ei ole võimalik tõsikindlalt kontrollida ega järeldada, kas toimunud rikkumine on kvalifitseeritav korduva rikkumisena haldusmenetluse tähenduses. Kaebuse esitaja suhtes ei ole alustatud ega läbi viidud väärteomenetlust sama rikkumise suhtes, nagu seadus seda võimaldab. Kaebuse esitaja jaoks ei oma karistaja ja menetluse tüübi osas tähtsust, kas teda karistatakse riigi poolt väärteomenetluse käigus või kohaliku omavalitsuse poolt haldusmenetluse raames. Vastustaja nõustus kohtuga kohtuistungil, et konkreetsel juhul on isiku jaoks koormavamaks sanktsiooniks haldusmenetluse käigus kohaldatud meede, võrreldes väärteomenetluses sanktsiooniks oleva rahatrahviga. Seejuures väärib tähelepanu, et isiku kaitseõigus oleks olnud efektiivsemalt tagatud just väärteomenetluses vähemkoormava meetme kohaldamisel, võrreldes käesoleva haldusmenetlusega. Kohtu jaoks on jäänud arusaamatuks, kuidas oli põhjendatud koormavama haldusmeetme kohaldamine juhul, kui vähemkoormavamat väärteomenetlust ei peetud vajalikuks algatada ning politseil pidi puuduma igasugune teoreetilinegi alus arvata, et tema 10.09.2007 esildis kohaliku omavalitsuse poolt reaalset rakendust leiab. Politseil oli väärteo asja kohta teavet saades valik, kas juriidilise isiku väärtegu jääb väärteomenetluse alustamata jätmise korral üldse reaktsioonita või kohaldatakse tema suhtes kõige karmimat haldusmeedet - politsei ei saa ette näha kohaliku omavalitsuse otsust haldusmenetluses. Kohtu arvates puudub täidesaatva võimu sellises tegevuses loogika ja süsteemsus ning väär on taandada vaidlust üksnes sellele, et väärteomenetluse alustamine ja läbiviimine on politsei pädevuses ning kohalikul omavalitsusel puudub igasugune puutumus politsei poolt tehtuga: täidesaatva võimu organid peavad olema valmis igakülgseks koostööks, kui nende pädevused mingis valdkonnas kattuvad. Õige on kaebaja seisukoht, et
lg 4 p-s 4 sätestatud meedet tuleks üldjuhul kohaldada siis, kui esineb oht rikkumiste jätkumiseks ja teised meetmed ei ole aidanud seda 8 ära hoida või on perspektiivis näha, et need ei aita. Kaebaja on kaebuses välja toonud pärast rikkumisest teadasaamist ellurakendatud lisameetmed Kristiine Prismas alkoholi müügi välistamiseks alaealistele. Kaebuse esitaja on paigaldanud kõikidesse Kristiine Prisma kassadesse täiendavad ostjaid informeerivad sildid, mis tuletavad neile meelde, et alkohoolsete jookide ostmisel on müüjal õigus neilt isikut tõendavat dokumenti küsida. Lisaks on kaebuse esitaja paigaldanud oma kauplustesse uuenduslikud kontrollsüsteemid, mis annavad alkoholi- ja tubakatoodete kassast läbilöömisel kassamasina ekraanile märke, mis tuletab müüjale meelde vajadust kontrollida ostja vanust. Samuti on kaebuse esitaja kõigis oma kauplustes teinud müüjatele kohustuslikuks alkohoolse joogi ostmisel dokumendi küsimise ning tuletab seda oma töötajatele igal hommikul enne tööpäeva algust meelde. Kristiine LOV ei ole kohtule selgitanud, miks neid meetmeid ei peeta piisavaks argumendiks, et olla veendunud, et edaspidiste rikkumiste välistamiseks on Kristiine Prisma teinud kõik endast oleneva. Ka ei ole Kristiine LOV juhtinud politsei tähelepanu sellele, et kõige karmima haldusmeetme rakendamise asemel on politseil endiselt võimalik alustada asja suhtes väärteomenetlust. Karistusseadustiku § 81 lg 3 järgi ei ole nimetatud väärtegu aegunud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.