lg 7) Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest AS Kravond (avaldaja) esitas 19.01.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (MTA) vastu käendajalt maksuvõla sissenõudmisest hoidumise kohustamise nõudes. Kaebuses taotleti ka vastavate esialgse õiguskaitse abinõude rakendamist. 20.01.2009 küsis kohus lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 122 lõikest 2 esialgse õiguskaitse taotluse suhtes ka teise protsessiosalise arvamust (tl 29). 21.01.2009 esitas avaldaja taotluse kaebuse tagastamiseks, sest käendaja oli 20.01.2009 MTA 23.12.2008 vastavasisulise nõudeavalduse täies ulatuses täitnud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 21 lõike 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebusest loobumise võtab kohus vastu määrusega, millega lõpetab asja menetluse.
lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest ja kohus võtab loobumise vastu. Käesoleval juhul ei ole kohus kaebust veel menetluse võtnud, mistõttu menetluse lõpetamine ei ole võimalik. Samas ei saa nimetatud asjaolu olla takistuseks kaebuse selle esitajale läbivaatamatult tagastamiseks, kuivõrd kaebuse esitaja ei soovi kaebuse kohtus läbivaatamist. Pealegi haldusasja menetluse lõpetamisel kaotab isik
Kaebuse tagastamise korral selline tagajärg puudub, nimelt
lõike 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Seega seab menetluse lõpetamine kaebuse esitaja halvemasse olukorda, kui kaebuse tagastamine. Kohus ei ole tuvastanud, et AS Kravond loobumine kaebusest kahjustaks mingil viisil teiste isikute õigusi või vabadusi. Seega peab halduskohus võimalikuks kaebusest loobumise vastu võtta ja kaebuse selle esitajale läbivaatamatult tagastada. Täiendavalt võib esineda kaebuse tagastamiseks ka
lõikes 3 ettenähtud alus, sest ilmselt vajaksid kaebusega seonduvad asjaolud täpsustamist, mistõttu tuleks kaebus selguse huvides käiguta jätta. Kui aga avaldaja jätaks seejärel kaebuse käiguta jätmise määrusele vastamata, siis tulekski kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku eelnimetatud paragrahvi ja lõike alusel. Samas ei oleks taoline eraldi käiguta jätmine menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, kui on selgunud, et tegelikult kaebuse menetlemist ei soovita. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et kaebusest loobumise võimaldamine on üldine põhimõte ning avaldajal on see õigus olemas. Lähtuvalt eeltoodust on otstarbekohane avaldaja taotlus rahuldada ja kaebus selle esitajale koheselt tagastada. Kaebusest loobumine tähendab seda, et loobutud on ka esialgse õiguskaitse taotlusest, mida oleks saanud lahendada vaid põhivaidluse raames. Mis puutub MTA-lt küsitud menetlusosalise arvamusse seoses esialgse õiguskaitse taotlusega, siis jättis maksuhaldur tähtaegselt vastamata. Ilmselt võib eeldada, et avaldaja informeeris maksu- ja tollikeskust kaebusest loobumisest. Seoses kaebusest loobumisega ei oleks õiguskaitse taotluse suhtes küsitud arvamus enam tähenduslik. Kaebuse tagastamise korral on võimalik taotleda ka riigilõivu tagastamist, kuid selleks tuleb määruse jõustumise järgselt esitada rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 paragrahvis 11 sätestatud nõuetele vastav taotlus koos kontonumbri ja muude sellekohaste andmetega (
Enno Loonurm Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.