KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2009; Tallinn Haldusasja number 3-08-1988 Haldusasi J.L. kaebus Põhja Politseiprefektuuri vastu se

§ 11

lg 4) ja et väärteomenetluse toimingute pinnalt- või kriminaalmenetluse käigus hinnatavate rikkumiste pinnalt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue oleks praegu ennatlik ja perspektiivitu; RESOLUTSIOON 2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8).

1. J.L. (avaldaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses väidetavalt ebaseadusliku kinnipidamisega 23.06.2008 Paunküla veehoidla juures toimunud intsidendi käigus. Seoses eelnimetatuga taotleb avaldaja Põhja Politseiprefektuurilt (vastustaja) ka 5000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebusele lisatud materjalist nähtub, et Põhja Ringkonnaprokuratuuris on registreeritud J.L.’u avaldus seoses Paunküla veehoidlas toimunud intsidendiga 23.06.2008 ja et alustati ka kriminaalmenetlust KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kohta ehk võimuliialduses, mis seisneb ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt vägivalla ebaseaduslikus kasutamises.
2. Lähtuvalt eeltoodust tekib küsimus, kas antud juhul saab kaebus üldse halduskohtu pädevusse kuuluda ning halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi -

) § 11 lg 1 p-i 2 alusel tulebki kõigepealt kontrollida ja hinnata lisaks muudele võimalikele puudustele nimelt seda aspekti. Arvestades asjaolu, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.08.2008 kirjast nähtus, et avaldaja ja tema kaaslane peeti kinni väärteomenetluse seadustiku § 44 alusel, pidas kohus vajalikuks vastustajalt üle küsida ja täpsustada kas asjas viidi ka läbi vastav väärteomenetlus (tl 31). Põhja Politseiprefektuuri sellekohasest vastusest nähtub, et J.L.’u kinnipidamine on vormistatud väärteomenetluse seadustiku § 44 lõike 1 alusel ja et edasisi toiminguid ei ole küll tehtud, kuid väärteomenetlust ei ole ka lõpetatud (tl 37). Vastusele on lisatud ka isiku kinnipidamise protokolli koopia, millest nähtub, et kaebuse esitaja peeti kinni juhindudes väärteomenetluse seadustiku paragrahvidest ja et talle tutvustati tema õigusi ja kohustusi (tl 41). 3.

§ 3

lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik - õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama seadustiku paragrahvis 4 sätestatakse, milliste haldusaktide ja toimingute peale on võimalik kaebust esitada.

§ 3

lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Antud juhul nähtub kaebusest, et see on esitatud seoses väärteomenetluse raames vormistatud kinnipidamisega ja sellele järgnenud võimalike võimuliialdustega.

1. Väärteomenetluse käigus tehtud otsuste ja toimingute vaidlustamiseks näeb eelnimetatud seadustik ette eraldi menetluskorra ning halduskohtul väärteomenetluse käigus tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks pädevust ei ole. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale on võimalik esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile ja seejärel maakohtule. Asja materjalist nähtub, et käesolevaks ajaks on alustatud ka kriminaalmenetlust ning seega võib olla tekkinud olukord, kus väärteomenetluse raames toimunud kinnipidamist ja sellega seonduvaid toiminguid (võimuliialdus) hinnatakse veel ka kriminaalmenetluse käigus. Mis aga puutub kriminaalmenetluse toimetamisse või menetlustoimingutesse, siis neid ei saa samuti halduskohtus vaidlustada. Uurija ning prokuröri tegevuse vaidlustamiseks ettenähtud kord sisaldub põhiliselt kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides 228 -
2. Kriminaalmenetluse seadustiku § 306 lg 1 p-s 11 on sätestatud, et üheks kohtuotsuse tegemisel lahendatavaks küsimuseks on ka see, millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Seega on avaldajal võimalik kaaluda tekitatud kahju hüvitamise taotlemist ka kriminaalmenetluse käigus. Teoreetiliselt on tõepoolest võimalik kahju hüvitamist koheselt halduskohtu kaudu taotleda, kuid seni, kui politseiametnike tegevusele, mille pinnalt on kahju hüvitamise nõue esitatud, ei ole antud hinnangut väärteomenetluse seadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras, ei ole kahju hüvitamise nõudel mingisugust sisulist perspektiivi. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise korral peaks halduskohus andma hinnangu, kas isiku õigusi on väärteomenetluse raames rikutud ja kas politseiametnikud ületasid võimupiire, kuid need küsimused halduskohtu pädevusse ei kuulu. Selleks on teistsugune menetluskord. Seega on kahju hüvitamise nõue antud juhul väärteomenetluse või kriminaalmenetluse raames vaidlustatavate toimingutega lahutamatult seotud ja tuleb halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastada. Kui kahju hüvitamise nõuet vaadelda näiteks väljaspool väärteomenetlust või kriminaalmenetlust, siis oleks see nagunii ennatlik ja perspektiivitu. Perspektiivitud nõuded tuleks aga lähtuvalt

§ 11lg 31 punktist 5 koheselt tagastada.

Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada. See aga ei võta avaldajalt võimalust esitada vajaduse korral kahju hüvitamise nõue halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud tähtaegasid järgides mõnevõrra hiljem, siis kui vastavaid toiminguid on väärteomenetluse- või kriminaalmenetluse raames hinnatud ning olukord on selgem. 5. Kaebuse tagastamise korral on soovi korral võimalik taotleda ka riigilõivu tagastamist, kuid selleks tuleb määruse jõustumise järgselt esitada riigilõivuseaduse alusel antud rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 „ Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ paragrahvis 11 sätestatud nõuetele vastav taotlus koos kontonumbri ja muude sellekohaste andmetega (

§ 84lg 4 p 2).

Enno Loonurm Kohtunik