← Eesti

3-07-2289/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 14.aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1434 Haldusasi E.P.e, H.P.e ja A.E. kaebused Loksa Linnavalitsuse 4.10.2007 korralduse nr 183 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.märts 2008 Kohtuistungil osalenud isikud E.P. ja H.P. ning nende esindaja Raivo Salumäe A.E. ja tema esindaja Svetlana Pajupuu Loksa Linnavalitsuse esindajad Leo Glückmann ja Tatjana Boitsova Kolmas isik E.R. RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada E.P.e, H.P.e ja A.E. kaebused.
  2. Tühistada Loksa Linnavalitsuse 4.10.2007 korraldus nr
  4. Teha Loksa Linnavalitsusele ettekirjutus vaadata asi uuesti läbi.
  5. Mõista Loksa Linnavalitsuselt A.E. kasuks välja kohtukulud summas 8580 (kaheksa tuhat viissada kaheksakümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD 1
  6. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 13.04.1994 otsusega nr 3335 tunnistati Loksa linnas asuv maaüksus LOKSA TÖÖSTUS-ÄRIKOHT (end.kinnistu nr 14334, pindalaga 0,68 ha) ja sellel asuvate natsionaliseeritud hoonete suhtes omandireformi õigustatud subjektideks E. ja H.P., kumbki pooles mõttelises osas.
  7. Õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad E. ja H.P.ele tagastatud hooned praeguse aadressiga Tallinna tn 14, mille õigustatud subjektid võõrandasid OÜ-le Tulisilm; E.P.ele kuuluv elamu ja garaaž Tallinna tn 8; E. ja H.P.ele tagastatud majandushoone.
  8. Harju Maakonna Valitsuse 9.04.1991 määrusega nr 57 kohustati Loksa alevinõukogu tagastama Loksa alevis Tallinna mnt 20 (praegu Tallinna tn 10) asuv elumaja K. ja T. R.`ile kui represseeritu R. R.`i pärijatele. Loksa Alevi Volikogu 7.05.1991 otsusega anti Tallinna tn 20 asuv elamu tagasi R.R.`i pärijatele.
  9. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 23.08.1993 otsusega nr 1245 tunnistati Loksa linnas asuva elumaja Tallinna mnt 12 (end.Virumaa, Palmse vallas, Palmse mõisa järgi, kinnistu nr 4502, Lepispea talu) suhtes omandireformi õigustatud subjektideks T. ja K. R. Loksa Linnavolikogu 13.06.1995 otsusega tagastati K. ja T. R.`ile majavaldus aadressil Tallinna tn
  11. 17.05.1995 esitas T.R. Loksa Linnavalitsusele Tallinna mnt 10 elumaja juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse märkides avaldusele maa suuruseks 600 m2 ja maa kasutuse sihtotstarveks „õue-aiamaa“.
  12. 25.10.1995 esitas T.R. Loksa Linnavolikogule avalduse, milles palus määrata talle kuuluvate elumajade juurde Tallinna tn 10 ja 12 teenindusmaad 1200 m
  14. Loksa Linnavolikogu 13.08.1996 otsustega nr 41 ja 42 määrati T. ja K.R.`i kaasomandisse kuuluvate elamute Tallinna tn 10 ja 12 juurde teenindusmaad vastavalt 160 m2 ja 440 m
  16. Loksa Linnavolikogu 13.08.1996 otsusega nr 47 tagastati osaliselt Loksa linnas asuv maaüksus TÖÖSTUS-ÄRIKOHT A-72, suurusega 6200 m2 E. ja H.P.e kaasomandisse ja ca 600 m2 teiste isikute teenindusmaad otsustati jätta tagastamata.
  17. K.R. suri xx xx xxxx ja tema vara päris E.R..
  18. 15.05.1997 esitas E.R. Loksa Linnavalitsusele avalduse Tallinna mnt 10 ja 12 maa, suurusega 1200 m2 ostueesõigusega erastamiseks.
  19. Harju Maakohtu 3.10.1997 otsusega tunnistati Loksa Linnavolikogu 13.08.1996 otsused nr 41,42 ja 47 seadusevastaseks ja kohustati Loksa Linnavolikogu asi uuesti läbi vaadata.
  20. 10.12.1997 esitas E.R. Loksa Linnavalitsusele avalduse Tallinna mnt 10 ja 12 elamute ümber asuva teenindusmaa, suurusega 3047 m2 ostueesõigusega erastamiseks.
  21. Loksa Linnavalitsuse 27.02.1998 korraldusega nr 39a määrati T. ja E.R.i kaasomandisse kuuluvate elamute, Tallinna mnt 10 ja 12 juurde teenindusmaa suurusega ca 1677 m
  23. Loksa Linnavalitsuse 27.02.1998 korraldusega nr 51a tagastati Loksa linnas asuv maaüksus TÖÖSTUS-ÄRIKOHT A-72 suurusega ca 4085 m2 E.ja H.P.e kaasomandisse ja ca 2715 m2 maad otsustati mitte tagastada.
  24. Harju Maakohtu 27.08.1998 otsusega tunnistati Loksa Linnavalitsuse 27.02.1998 korraldused nr 39a ja nr 51a seadusevastaseks ja Loksa Linnavalitsus oma 21.09.1998 korraldusega nr 176 tunnistas korraldused nr 39a ja 51a kehtetuks.
  25. Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 korraldusega nr 198 otsustati alustada muuhulgas Tallinna tn 10 ja 12 juurde katastriüksuse moodustamise eeltoimingutega. Korralduses märgitakse maa suuruseks ca 3361 m
  26. Korralduse lisaks on ka maaüksuste piiride kulgemise ettepanekud. T.R. nõustus selle maaeraldusega ja tasus erastatava maa eest 12.11.1998 ettemaksu summas 12 600 krooni.
  27. Harju Maakohtu 14.04.1999 otsusega jäeti rahuldamata H.P.e kaebus Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 korralduse nr 198 seadusevastaseks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.1999 otsusega jäeti Harju Maakohtu 14.04.1999 otsus muutmata ja H.P.e apellatsioonkaebus rahuldamata. 2
  28. Tallinna Halduskohtu 20.11.2001 määrusega lõpetati menetlus E. ja H.P.e kaebuses Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 korralduse nr 198 tühistamise nõudes seoses sellega, et samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend.
  29. Loksa Linnavalitsuse 16.06.2004 kirjaga nr 7-3-1/162 anti T.ja E.R.`ile tähtaeg kuni 10.06.2005 Tallinna tn 10 hoone kordategemiseks või likvideerimiseks. Linnavalitsus leidis, et kõnealuse hoone puhul on tegemist lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisega.
  30. T.R. suri xx xx xxxx ja tema vara, ½ mõttelist osa Tallinna tn 10 ja 12 elamutest päris A.E..
  31. Loksa Linnavalitsuse 4.10.2007 korraldusega nr 183 muudeti Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 korralduse nr 198 p 1 sõnastust ja määrati Tallinna tn 10 asuva elamu teenindamiseks vajalik maa pindalaga 254 m2 ja Tallinna tn 12 asuva elamu teenindamiseks vajalik maa pindalaga 403 m
  32. KAEBUSE ESITAJATE EVI ja H.P.E SEISUKOHT
  33. MRS §6 lg 2 kohaselt on maa tagastamata jätmiseks asjaolu, et maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised vastavalt MRS §7 lg
  34. Kui objekti MRS §6 lg 31 järgi MRS tähenduses ehitisena ei käsitata, siis ei ole alust maa tagastamata jätmiseks ega ka ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks. Tallinna tn 10 asuv hoone on lagunenud vundamendiga, mädanenud ja nõuetele mittevastav. Vastavalt MRS §6 lg 31 tegi Loksa Linnavalitsus E.ja T.R.le Tallinna tn 10 hoone korda tegemiseks 16.06.2004 kirjaga ettekirjutuse ja andis aastase tähtaja. Ettekirjutust isikud ei täitnud. Tähtajaks hoone korda tegemata jätmine ei ole ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ja maa tagastamata jätmise aluseks. Maa tagastamise õigustatud subjektidel tekkis aga alates juulist 2005 õiguspärane ootus maa neile tagastamiseks. Maareformi teostamisel tuleb arvestada maakorraldusnõudeid. Tallinna tn 10 asuva laguehitise aluse maa tagastamata jätmine ei võimalda tagastatava maa terviklikku ja otstarbekat kuju ega selgeid ja lihtsaid piire ning tekitab kinnisasja ribasuse. Kaebajad paluvad kohut tühistada Loksa Linnavalitsuse 4.10.2007 korraldus nr 183 Tallinna tn 10 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise osas. KAEBUSE ESITAJA A.E. SEISUKOHT
  35. Kaebaja leiab, et Loksa Linnavalitsuse 4.10.2007 korraldus nr 183 rikub tema õigust erastada maad kooskõlas MRS §23 lg
  36. Kaebaja leiab, et Tallinna tn 10 ja 12 elamute juurde ei ole vaja määrata eraldi ehitiste teenindamiseks vajalikku maad, kuna elamute juurde on enne ORAS jõustumist antud välja maakasutus krundina. Nimelt otsustati Harju Rajooni TSN TK 26.10.1961 otsusega nr 167 vähendada Loksa alevis Tallinna tn 20-a, 20-b ja 20-c kasutuses olevat 0,58 ha suurust maad 0,1 ha võrra ja nimetatud majade ümbruseks otsustati jätta 0,57 ha maad. Harjumaa Hooneregistrist saadud teatelehest nähtub, et Tallinna tn 20-a,20-b ja 20-c (praeguse aadressiga Tallinna tn 8,10 ja 12) krundi suuruseks on märgitud 3647 m2 ja et krunt on eraldatud 26.10.1961 otsusega nr
  37. Krundile on erinevatel aegadel tehtud erinevaid ümbermõõdistusi ja äralõikeid (Tallinna tn 8 hoone äralõiked 3.03.1970, 1981 ja 1983.a.) ning allesjääva maaeralduse suurus on tunduvalt suurem kui vaidlustatud korralduses märgitud 657 m
  38. Seega on rikutud kaebaja õigust erastada maad vastavalt MRS §7 lg
  39. Loksa Linnavalitsus on eelmenetlustoimingute tegemise käigus saatnud erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku 27.10.2005 pindalaga ca 0,35 ha, mis on kooskõlas MRS §23 lg
  40. Selle ettepaneku kohaselt nähakse ette moodustada elamute juurde üks ühine katastriüksus. 3 Selle piiride kulgemise ettepaneku alusel tellis kaebaja OÜ-lt EKE Projekt Maamõõdubüroo maamõõtmise ja maamõõdu tellimisest teavitas ta Loksa Linnavalitsust 27.12.
  41. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 131 kohaselt loetakse katastriüksuse moodustamine algatatuks erastaja poolt katastriüksuse moodustamise õigust omavale isikule vastava tellimuse esitamise hetkest arvates. 27.10.2005 piiride kulgemise ettepaneku alusel moodustatud katastriüksuse plaan on ülalnimetatud maamõõdubüroo poolt koostatud ning selle plaani alusel on moodustatava katastriüksuse suurus 3494 m
  42. Kuna MRS tuleneb, et elamu juurde peab olema krunt seaduslikus korras eraldatud enne ORAS jõustumist ja seadusandja ei reguleeri, mitu elamut võib ühel kinnistul olla, siis ei oma asjas tähtsust asjaolu, kas üks elamutest, mis asub seaduslikus korras eraldatud krundil, on elamiskõlbmatu, lagunenud või lammutatud. Oluline on, et vähemalt üks krundil asuvatest elamutest oleks kasutamiskõlblik ja vastaks MRS §6 lg 31 nõuetele. Kuna kaebaja ja E.R. on teinud avalduse, milles nad soovivad kahe elamu juurde ühtset maakasutust ja hooneid tuleb vaadata kompleksselt, siis puudub vajadus määrata maa iga hoone juurde eraldi. Samuti on H.P. eelnevalt vaidlustanud Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 korralduse nr 198 ja Harju Maakohtu 14.04.1999 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.1999 otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata ja H.P.e apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja on nõus, et endisel kinnistul asuvad E. ja H.P.ele kuuluvad kõrvalhooned ja et need kõrvalhooned peavad olema nende maal. Sellest oli ka tingitud piiride muutmine ning Loksa Linnavalitsus on oma 27.10.2005 piiride kulgemise ettepanekus seda arvesse võtnud ja välja jätnud erastamisele kuuluvast maast kuuride aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa. Vaidlustatud korraldusega on rikutud kaebaja õigust erastada maad vastavalt 27.10.2005 esitatud piiriettepanekule ja seetõttu ei ole vaidlustatud korraldus kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Tehes uue otsuse ja muutes elamu juurde moodustatava katastriüksuse piire ja suurust on vastustaja käitunud vastuoluliselt ja rikkunud hea haldustava põhimõtteid. Isikul, kelle kasuks on juba kord haldusakt välja antud, on õiguspärane ootus ja lootus, et teda puudutavat asja menetletakse kooskõlas (eel)haldusakti ja kehtiva seadusega. Lisaks eeltoodule on Loksa Linnavalitsus 12.11.1998 väljastanud Tallinna tn 10 ja 12 maa erastajale T.R.`ile ettemaksu tasumise teatise, milles on erastatava elamumaa suuruseks märgitud 3361 m2 ja maksmisele kuulunud summa 12 600 krooni on ka 21.12.1998 tasutud. A.E. palub kohut tühistada Loksa Linnavalitsuse 4.10.2007 korraldus nr 183 ja kohustada Loksa Linnavalitsust viima lõpuni maa ostueesõigusega erastamise toimingud vastavalt 27.10.2005 esitatud piiriettepanekule. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  43. Loksa Linnavalitsus palub jätta kaebused rahuldamata. Käesolevas asjas on vaidlus maa tagastamise õigustatud subjektide ja maal olevate ehitiste omanike vahel maa erastamise küsimusega seotud maa jaotuse piiride osas seoses teenindusmaa määramisega. Nimetatud asjas toimub aastaid kestev vaidlus menetlusse kaasatud isikute vahel. Vaatamata sellele ei soovi kaebajad jõuda kokkuleppele, mis rahuldaks kõiki osapooli. Vastustaja on seisukohal, et otsuse tegemisel lasub kaalutlusõigus linnavalitsusel ja hea halduse põhimõtteid arvestades on linnavalitsus andnud teavet huvitatud isikutele neid puudutava asja menetluse käigust. Vastutaja leiab, et kuna faktiliselt on nimetatud vaidluses jõustunud mitu kohtulahendit, siis asja edasine menetlemine ei anna tulemusi, kuni kaebajad ei saavuta kokkulepet. Loksa Linnavalitsus lähtus vaidlustatud korralduse tegemisel Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.1997 otsusest. E.le ja R.ile on tagastatud kaks ehitist, abihooneid neile tagastatud ei ole 4 ja need abihooned (kuurid) on ebaseaduslikud ehitised ja need on palutud lammutada. Kahele elamule on eraldi määratud teenindusmaa. Kompleksina võib seda teha, kui on olemas kolmandate isikute nõusolek. Samuti ei ole vaidlustatud piiriettepanek lõplik ja seda saab muuta. Kirja tegemise Tallinna tn 10 maja kordategemiseks tingisid P. pidevad kaebused ja vastustaja ei saa ka öelda, et ettekirjutust täidetud ei ole. Väliselt on Tallinna tn 10 maja korras ja elamu tehnilise seisukorra kontrollimine ei kuulu vastustaja pädevusse. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
  44. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et H.ja E.P. on õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjektid ja A.E. ning E.R. on maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektid. H.ja E.P. vaidlustasid käesolevas asjas Loksa Linnavalitsuse 4.10.2007 korralduse nr 183 osas, millega määrati teenindamiseks vajalik maa Tallinna tn 10 asuva ehitise juurde. H. ja E.P. soovivad, et Tallinna tn 10 ehitise teenindamiseks määratud maa neile tagastatakse. A.E. taotleb Loksa Linnavalitsuse 4.10.2007 korralduse nr 183 tervikuna tühistamist, kuna Tallinna tn 10 ja 12 ehitiste kaasomanikuna soovib ta erastada rohkem maad, kui vaidlustatud korraldus võimaldaks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korralduse tühistamisel jääks kehtima eelmine, kaebaja jaoks soodsam 27.10.2005 piiride kulgemise ettepanek.
  45. Loksa Linnavalitsuse 4.10.2007 korraldusega nr 183 muudeti Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 korralduse nr 198 p 1 ja sõnastati see järgnevalt: „Määrata Loksa linnas, Tallinna tn 10 asuva elamuhoone teenindamiseks vajalik maa pindalaga 254 m2 vastavalt asendiplaanile (lisatud korraldusele). Määrata Loksa linnas, Tallinna tn 12 asuva elamuhoone teenindamiseks vajalik maa pindalaga 403 m2 vastavalt asendiplaanile (lisatud korraldusele).“ Korraldusele lisatud asendiplaanide näol on tegemist uute, 26.09.2007 koostatud piiriettepanekutega (tl 4-6).
  46. Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 korralduse nr 198 „Katastriüksuse moodustamise eeltoimingute alustamine“ p 1 esialgsest sõnastusest nähtub järgmist: 1) alustati katastriüksuse moodustamise eeltoimingutega (maa mõõdistamine) Tallinna tn 10 ja 12 juurde, ligikaudne maa suurus 3361 m2 ja taotlejateks E. ja T.R.; 2) Tallinna tn 14 juurde, ligikaudne maa suurus 868 m2 ja taotlejaks OÜ Tulisilm; 3) Tallinna tn 8 juurde, ligikaudne maa suurus 416 m2 (ca 140 m2 kuulub tagastamisele) ja taotlejateks E ja H.P. (erast.tlk.34). Kuna 1998 korralduse nr 198 esialgne p 1 oli A.E. ja E.R.`i jaoks soodsam, siis tulenevalt HMS §64 lg 2 ja §56 lg 3 peab haldusorgan haldusakti isiku kahjuks muutmisel teostama kaalutlusõigust ja märkima haldusakti põhjenduses kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud korralduses ei ole märgitud põhjusi, mis tingisid 1998 korralduse nr 198 p 1 muutmise A.E. ja E.R.`i osas ja juba seetõttu on vaidlustatud korraldus õigusvastane.
  47. Käesolevas asjas on määrav tähendus kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.1999 otsusel. Nimelt vaidlustas H.P. Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 korralduse nr 198 ja Harju Maakohtu 14.04.1999 otsusega jäeti H.P.e kaebus rahuldamata põhjusel, et H.P.e õigusi maa tagastamisel saab rikkuda maa ostueesõigusega erastamise otsus ja sellest tulenev õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamata jätmine. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt on ringkonnakohus aga hinnanud H.P.e väiteid ja jõudnud järeldusele, et krunt tähendab MRS-s 5 Eesti NSV Maakoodeksi alusel antud maakasutusõigust ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine tiheasustusega alal tähendab sisuliselt krundi määratlemist detailplaneeringu kaudu planeerimis- ja ehitusseaduse tähenduses. Samuti nähtub otsusest, et ringkonnakohus on käsitlenud Tallinna tn 20A, 20B ja 20C (käesoleval ajal Tallinna tn 8,10 12) maaala krundina märkides, et krunt oli eraldatud Harju Rajooni RSN TK 26.10.1961 otsuse nr 167 alusel 12.12.1961 koostatud aktiga, mille kohaselt on kõik krunti ümbritsevad piiripunktid tähistatud. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud krundi ja Tallinna tn 20 (käesoleval ajal Tallinna tn 14) krundi vahel oli 170 m2 maad, mis otsuse nr 167 kohaselt oli alevi reservmaa, plaanil tähistatud kui Lit. „A“ ning mille piirid plaanil oleva märke kohaselt olid mõttelised, ei kuulunud tarastamisele ja mis jäi ühiskasutusse Tallinna tn 20 asuva krundiga. Ringkonnakohus ei nõustunud H.P.e järeldusega, et 1961.a. ei moodustatud kahte eraldi krunti ja märkis, et reservmaaga külgnevate krundipiiride tarastamise keeld ei tähenda, et majavalduse Tallinna tn 20A, 20B ja 20C juurde ei moodustatud krunti. Ringkonnakohus märgib veel, et nimetatud krundist eraldati Harju Rajooni RSN TK 3.märtsi 1970 otsuse nr 37 alusel 11.05.1970 koostatud aktiga Tallinna tn 18 (varasema aadressiga Tallinna tn 20A, käesoleval ajal Tallinna tn 8) majavalduse krunt suurusega 265 m2 ja et krunti on täpsustatud ja tehtud juurdelõige Loksa Alevi RSN TK 27.07.1981 ja 29.11.1983 otsustega ning krundi suuruseks on 1984.a. majavalduse krundi plaani kohaselt 286 m
  48. Tallinna tn 20 (käesoleval ajal Tallinna tn 14) krundi suuruseks on ringkonnakohtu otsuses märgitud 868 m
  49. Ringkonnakohus leidis, et Loksa Linnavalitsus ei ole 1998.a. korraldusele nr 198 lisatud piiride kulgemise ettepanekus endisel kinnistul asuvate kruntide suurusi muutnud. Tulenevalt HKMS §17 lg 1 hindab kohus kogumis teiste tõenditega varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid. Kuna E.ja H.P. ja Loksa Linnavalitsus ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid, mis annaks kohtule alust asuda ringkonnakohtust erinevale seisukohale, siis tuleb vastustajal lähtuda ringkonnakohtu 15.06.1999 otsuses märgitud seisukohtadest, ehk sellest, et Tallinna tn 20A, 20B ja 20C juurde oli 1961.a. määratud krunt suurusega 3647 m
  50. Arvestades asjaolu, et sellest krundist eraldati hilisemalt Tallinna tn 20A (käesoleval ajal Tallinna tn 8) juurde krunt suurusega 286 m2, jäi Tallinna tn 20B ja 20C (käesoleval ajal Tallinna tn 10 ja 12) krundi suuruseks 3361 m
  51. Sellises suuruses maa ostueesõigusega erastamise eest on ka juba 1998.a. tasutud ettemaks. Seega maa ostueesõigusega erastamisel A.E.`le ja E.R.`ile tuleb vastustajal arvestada nimetatud krundi suurusega ja kui vastustaja leiab, et sellises suuruses ei ole võimalik maad A.E.`le ja E.R.`ile erastada, siis tuleb seda ka haldusaktis vastavalt põhjendada. Kohus märgib siinkohal, et arusaamatu on vastustaja väide selle kohta, et vaidlustatud korralduse tegemisel juhinduti ringkonnakohtu 28.04.1997 otsusest. Selles lahendis ei ole ringkonnakohus hinnanud apellandi T.R. väiteid, vaid tühistas Harju Maakohtu 10.02.1997 otsuse kohtumenetluse normide rikkumise, s.o. E.R.i kolmanda isikuna kaasamata jätmise tõttu.
  52. HMS §67 lg 1 kohaselt peab haldusorgan haldusakti isiku kahjuks muutmisel arvestama muuhulgas ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima. Vaidlustatud haldusaktiga tegi Loksa Linnavalitsus A.E.`le ja E.R.`ile uued piiride kulgemise ettepanekud. Erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust veel lõplikult. Samas on ettepanek aluseks katastriüksuse moodustamisele ning sellega määratakse siduvalt kindlaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud. HMS §52 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid. Erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei pruugi anda isikule õiguspärast ootust, et erastamine viiakse lõpule eelhaldusaktides kindlaksmääratud tingimustel. Põhjendatud kaalutluste olemasolul võib haldusorgan üldjuhul erastamise eeltoimingute raames kindlaksmääratud tingimusi muuta. Vaidlustatud korraldusega tunnistas Loksa Linnavalitsus sisuliselt kehtetuks 27.10.2005 koostatud piiriettepaneku, milles on taotletavaks maa 6 suuruseks märgitud ca 3500 m
  53. Kohus nõustub A.E.`ga selles, et vastavalt Maa ostueesõigusega erastamise korra p 131 loetakse katastriüksuse moodustamine algatatuks erastaja poolt katastriüksuse moodustamise õigust omavale isikule vastava tellimuse esitamise hetkest arvates. 27.10.2005 koostatud piiriettepaneku alusel esitas A.E. OÜ-le EKE Projekt Maamõõdubüroo maa mõõdistamise tellimuse, tellimuse esitamisest oli vastustaja teadlik ja Tallinna tn 10/12 katastriüksuse plaan koostati büroo poolt 3.01.
  54. Plaanilt nähtub maa pindala 3494 m2 (erast.tlk.58). Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, miks vastustaja ülalnimetatud asjaolu ei arvestanud. Samuti ei nähtu vaidlustatud korraldusest, millised asjaolud või avalik huvi on selliseks õigustavaks kaalutluseks, mis õigustaksid 2005.a. koostatud piiriettepaneku muutmist. Kuna vaidlustatud korralduses puuduvad igasugused kaalutlused, siis puudub kohtul võimalus haldusakti õiguspärasust kontrollida.
  55. Käesolevas asjas on määrav tähendus ka A.E.`le ning T. ja E.R.`ile Loksa Linnavalitsuse poolt saadetud 16.06.2004 kirjal nr 7-3.1/162 ja mis kannab pealkirja „Tallinna tn 10 hoonest“. Linnavalitsus märgib kirjas, et ta vaatas läbi Tallinna tn 10 ja 12 asuvate hoonete seisukorra ja leidis, et Tallinna tn 10 hoone puhul on tegemist lagunenud ning kasutusest väljalangenud ehitisega (puithoone põhikonstruktsioonid on amortiseerunud, ehitis on püstitatud ehituslikult suhteliselt keerulistes tingimustes mittevastava konstruktsiooniga, veevarustus, kanalisatsioon ja elektrivarustus on tõenäoliselt amortiseerunud ja heakorra seisukohalt on hoone ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustav ehitis). Kirjas annab linnavalitsus ülalnimetatud isikutele tähtaja 1 aasta, s.o. 10.06.2005, mille jooksul tuleb isikutel Tallinna tn 10 asuv hoone teha korda vastavalt EhS-st tulenevatele nõuetele või likvideerida. Kirja koostamise õiguslikuks aluseks on märgitud MRS §6 lg 31 (erast.tl. 49). E. ja H.P.e väidetel aastase tähtajaga ettekirjutust ei täidetud ja kuna kaebajate väidetel on Tallinna tn 10 ehitise puhul tegemist laguehitusega, siis ei saa sellisele ehitisele määrata teenindamiseks vajalikku maad ja laguehituse alune maa tuleks kaebajatele tagastada. Vastustaja poolt kohtuistungil esitatud väidete kohaselt ei ole kõnealuse kirja näol tegemist ettekirjutusega, vaid informatiivse kirjaga, mille koostamise tingisid P. korduvad kaebused. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Kuna kõnealusest kirjast nähtub üheselt tuginemine MRS §6 lg 31, mille kohaselt ei käsitata ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi ja et sellise ehitise kordategemiseks võib kohalik omavalitsus määrata tähtaja, siis on kõnealuse kirja näol tegemist haldusaktiga. Haldusakti adressaadid neile pandud kohustust ei vaidlustanud ja haldusakt on jõustunud. Seega oli Loksa Linnavalitsus peale 10.06.2005 kohustatud kontrollima, kas tema poolt esitatud nõue oli täidetud või mitte. Vastustaja väidetel nõude täitmist ei kontrollitud. Vastustaja arutlused selle üle, et tal puudub pädevus hinnata ehitise vastavust EhS-st tulenevatele nõuetele, on asjakohatud. Kui seadusandja on kohalikule omavalitsusele andnud õiguse määrata tähtaeg lagunenud või kasutusest väljalangenud ehitise kordategemiseks, siis on seadusandaja ilmselt eeldanud, et kohaliku omavalitsuse teenistuses on vastavat pädevust omavad ametiisikud. Käesolevas asjas ei saa kohus jätta tähelepanuta ülalnimetatud kirja kui haldusakti, sest kui haldusakti adressaadid ei ole neile pandud kohustust Tallinna tn 10 hoone osas 10.06.2005 täitnud, siis puudub alus selle ehitise aluse maa tagastamata jätmiseks E. ja H.P.ele.
  56. Kohus ei nõustu A.E.`ga selles, et asjas ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas üks elamutest, mis asub seaduslikus korras eraldatud krundil, on elamiskõlbmatu, lagunenud või lammutatud. MRS tulenevalt on isikul maa ostueesõigusega erastamise õigus talle kuuluva ehitise juurde, kuid kui ehitis on lagunenud ja kasutusest väljalangenud, siis tuleb ehitise omanikule kohaliku omavalitsuse poolt määrata tähtaeg ehitise kordategemiseks ja määrata ehitisele teenindamiseks vajalik maa ja mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise 7 korrastamist. Seega olenemata sellest, et ehitise omanikule on enne ORAS jõustumist eraldatud krunt, tuleb maa ostueesõigusega erastamisel kontrollida, kas krundil asuv ehitis vastab MRS §6 lg 3 sätestatule ja kui selgub, et tegemist on lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisega, siis sellist ehitist ei käsitata ehitisena, mille juurde oleks enne selle kordategemist võimalik maad ostueesõigusega erastada. Seetõttu on põhjendatud E. ja H.P.e viited Loksa Linnavalitsuse 16.06.2004 kirjale kui haldusaktile. Kuna vaidlustatud korraldusega määrati teenindamiseks vajalik maa ka Tallinna mnt 10 asuva ehitise juurde, samas ei ole aga korralduses põhjendatud, miks vastustaja ei pidanud vajalikuks arvestada A.E.`le ning E. ja T.R.`ile 16.06.2004 tehtud ettekirjutust ja selle täitmisega seonduvat, siis on vaidlustatud korraldus puutuvalt Tallinna tn 10 asuvat ehitist, ka seetõttu õigusvastane. Eeltoodut arvestades kuulub rahuldamisele ka E.ja H.P.e kaebus.
  57. HKMS §92 lg 1 alusel mõistab kohus Loksa Linnavalitsuselt A.E. kasuks kohtukuludena välja FIE Svetlana Pajupuu poolt osutatud õigusabikulud summas 8500 krooni ja tasutud riigilõiv 80 krooni, kokku 8580 krooni. Marion Vakker Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19.12.2008 OTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada A.E. apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.04.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-2289 osas, millega rahuldati E.P.e ja H.P.e kaebused, ning jätta uue otsusega E.P.e ja H.P.e kaebused rahuldamata. E.P.e ja H.P.e apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Välja mõista Loksa Linnavalitsuselt 7 580 kr A.E. kasuks asjas kantud menetluskulude katteks. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.