lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Poolte kooselust on XX.XX.XXXX sündinud tütar H-M. J.. Laps elab koos emaga. 11.02.2008 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses Harju Maakohtusse avalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja 22.04.2008 kohtunikuabi määrusega anti elatise nõue kostja vastu üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus võttis L. J. hagi R. V. vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks kohtu menetlusse 02.06.2008 määrusega. Hagiavalduse kohaselt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks kuus 5800 krooni. Nimetatud summa koosneb kulutustest toidule 2500 krooni, eluasemele 500 krooni, transpordile 200 krooni, tervishoiule 400 krooni, hügieenitarvetele 400 krooni, lapse koolikohustuse täitmiseks 300 krooni, riietele ja jalanõudele 800 krooni ja muudest vältimatutest püsikulutustest summas 700 krooni. Hageja sissetulekuks on tema palk 8000 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise 3000 krooni kuus ja seda tagasiulatuvalt alates 08.01.2008. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole teatanud kuhu lapse jaoks raha üle kanda. Saanud kiirmenetluses teada hageja pangakonto numbri, hakkas ta igakuiselt lapse ülalpidamiseks raha üle kandma 2175 krooni kuus. Hagiavalduses toodud ülalpidamiskulutused on ülepaisutatud. Lapse põhjendatud ülalpidamiskulud võiksid olla 4350 krooni, milles tema on nõus tasuma poole ja seda alates kohtulahendi tegemisest. Kostja keskmine brutopalk viimase aasta jooksul on olnud 9000 krooni kuus. Esimese astme kohtu otsus 08.09.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis kostja menetluskuluks oleva tema esindaja tasu kostja enda kanda. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindus kohus PKS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1, 2 sätetest. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei ole oma lapse ülalpidamisest osa võtnud enne 2007 maikuud, kui ta kandis 2175 krooni üle hageja pangakontole lapse ülalpidamiseks. Sama summa on kostja kandnud üle ka 2008 juunikuus. Ükski tõend ei kinnita, nagu oleks hageja varjanud tema ees oma pangakonto numbrit ja keeldunud temalt vastu võtmast raha ja kingitusi oma lapsele. Seega kostja on jätnud täitmata ligikaudu 2,5 aasta jooksul oma tütre ülalpidamiskohustuse. Poolte ühine laps ei pea kannatama sellepärast, et teda ei kasvata vanemad koos. Lapse elustandart peab ühe vanemaga peres olema samaväärne mis vanemate poolt koos kasvatatud peres.
lg 1 kohaselt tõendamist mittevajavaks asjaoluks tuleb pidada seda, et lastel on õigus saada igapäevaselt tervislikku toitu ning olla riietatud vastavalt aastaajale ja kliimale. Hageja väidetud lapse ülalpidamiskulud kuus summas 5800 krooni ei ole ülepaisutatud, vaid on põhjendatud. Hagejal kui füüsilisel isikul, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, tuleb maksta saadavalt elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 %, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis 3000 krooni kuus. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja hakkas lapsele elatist maksma minimaalses suuruses alles 2008 maikuus. Seega oli põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine poolte alaealise lapse ülalpidamiseks PKS § 70 lg 1 kohaselt tagasiulatuvalt alates 08.01.2008, kuna PkS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid käesoleval juhul ei esine, võttes arvesse kohtumenetluse käigus kohustatud isiku poolt makstud rahaga. Perioodi 08.01.2008-07.09.2008 eest mõistis kohus kostjalt välja elatise summas 19 650 krooni ning alates 08.09.2008 kuulub elatis väljamõistmisele summas 3000 krooni. 2
§-st 654 lg 6 korrata. Kaebuses leiab kostja põhjendamatult, et hageja omaksvõtuga on tõendatud, et hageja ei ole andnud teada kostjale oma pangakontonumbrit.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sellist kirjalikku avaldust ei ole hageja teinud ja kuna menetlus tsiviilasjas toimus kirjalikud menetluses, siis ei saanud hageja kostja poolt väidetud asjaolu omaks võtta ka kohtuistungil. Põhjendamatu on kostja tuginemine kaebuses tsiviilasjas nr 2-06-7194 ja 2-06-7196 ja kriminaalasjas nr 1-06-1677 kogutud tõenditele, kuna nimetatud toimikuid ei ole käesoleva tsiviilasja juurde liidetud. Maakohus on PkS § 70 lg 1 ja 2 ja 61 lg 6 alusel põhjendatult elatise välja mõistnud tagasiulatuvalt perioodi 08.01.2008-07.09.2008 eest summas 19 650,00 krooni. Maakohus on asjas esitatud tõenditele hinnangu andnud ja õigesti leidnud, et hagiavalduses toodud kulutused lapsele kuus summas 5800 krooni ei ole ülepaisutatud, vaid on põhjendatud. Kostja vaidlustas vaid lapse söögiraha kuus. Ka apellatsioonkaebuses on esitatud vaid üldsõnalised vastuväited. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostja varanduslik olukord võimaldab kulutada lapse ülalpidamiseks kuus 3000 krooni. Maakohus on õigesti märkinud, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks elatist välja mõista vaid minimaalmääras. Maakohus ei ole hageja nõuet elatise suuruse osas tulumaksu võrra suurendanud. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist summas 3000 krooni, mis sisaldab ka tulumaksu, mida hageja on kohustatud tasuma (t.l.23). Seega ei ole kostja poolt kaebuses toodud väited, mille kohaselt on lisatud elatisele tulumaks, õiged. Lapse ülalpidamiseks reaalselt jääv summa on miinimumi lähedane. Ükski kaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.