(3)2-08-67276 9. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (

(15)päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtule (Narva kohtumaja)

1. oktoobril 2008.a esitatud avalduse (tlk. 1-2) kohaselt L A on vanaduspensionär, põeb vaskulaarset dementsust ning on arvel psühhiaatri juures. Tal on häiritud vaimne tegevus ja enda teenindamise oskus. L A oli 1997.a insult. Haigele on vajalik pidev hooldus, kuna ta on kaotanud kõnevõime, tal on korduvate ajuinfarktide järgselt sügav hemiparees, väljendunud kõne- ja neelamishäired, iseseisvalt ei suuda ta liikuda, istuda, on lamav haige, ei ole võimeline endale sööki valmistama, iseseisvalt söömaja hoolitsema enda eest. Haigus välistab tal oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline mingeid tehinguid sooritama. Ta vajab oma psüühilise seisundi tõttu eestkoste määramist. L A on kaks täisealist last – poeg M A ning tütar T P. Lapsed andsid oma nõusoleku ema üle eestkoste ja nende isa L A eestkostjaks määramiseks. L A varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks soovib olla eestkostja tema abikaasa L A, kes on andnud sellekohase kirjaliku nõusoleku. L A isiklikud omadused ja võimed võimaldavad täita eestkostja kohustusi. Kohus määras
2. oktoobri 2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati
3. oktoobril 2008.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 61 (tkl. 69-70). Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda L A vaimne seisund tal oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma oma õigusi. Psüühilise seisundi tõttu ei ole võimalik uuritav ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. L A vajab eestkoste määramist. L A riigi õigusabi arvel määratud esindaja Galina Tšelnokova leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tlk. 67), et Narva linna avaldus tuleb rahuldada. Kohtuistungil (tlk. 86) avaldaja esindaja jäi avalduse nõude juurde. Asjast puudutatud isik L A teatas, et on nõus olema L A eestkostjaks ja hoolitsema tema eest. Eestkostet vajava isiku esindaja leidis, et ainuke inimene, kes L A eest hoolitseb on tema abikaasa ning Narva linna avaldus tuleb rahuldada. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Narva linna avaldusest ilmneb, et L A on vanaduspensionär, põeb vaskulaarset dementsust ning on arvel psühhiaatri juures. Tal on häiritud vaimne tegevus ja enda teenindamise oskus. L A oli 1997.a insult. Haigele on vajalik pidev hooldus, kuna ta on kaotanud kõnevõime, tal on korduvate 2

(3)2-08-67276 ajuinfarktide järgselt sügav hemiparees, väljendunud kõne- ja neelamishäired, iseseisvalt ei suuda ta liikuda, istuda, on lamav haige, ei ole võimeline endale sööki valmistama, iseseisvalt sööma ja hoolitsema enda eest. 24.10.2008.a viidi L A suhtes läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille kohta koostati akt nr 61. Ekspertide arvates L A kannatab ajuinfarkti (insuldi) järgse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all. Sellele viitavad kontaktivõime puudumine, emotsionaalne ebaadekvaatsus. Peale selle esineb tal parema kehapoole spastiline hemiparees, mistõttu ta on liikumisvõimetu. Ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et L A on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. Narva linn palub määrata L A eestkostjaks tema abikaasa L A, kes on kinnitanud nii kirjalikus avalduses kui kohtuistungil, et on nõus hakkama oma abikaasa eestkostjaks. L A lapsed on nõus L A määramisega L A eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks L A ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et L A eestkostjaks tuleb määrata tema abikaasa L A. Ekspertide arvates vajab L A igakülgset eestkostet. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada L A kõigi asjade ajamiseks ning