KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1957 Haldusasi V.A.e kaebus Murru Va

) § 69 lg 2 p 4 alusel eraldatud lukustatud kambrisse. Korralduse kohaselt oli kinnipeetava eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine vajalik selleks, et vältida füüsiliste konfliktide tekkimist ja raskete õigusrikkumiste toimepanemist. Korralduses viidatakse vangla julgestusosakonna spetsialist Raivo Taaramäe ettekandele, mille kohaselt kuulub V.A. negatiivselt meelestatud kinnipeetavate hulka, mis väljendab väljakutsuvas käitumises ja kaaskinnipeetavate negatiivses mõjutamises. Korralduses viidatakse sellele, et julgeolekuosakonnale laekunud teabe põhjal käitub V.A. kaaskinnipeetavate suhtes 1 agressiivselt ja üleolevalt, provotseerib konfliktolukordi eluosakonnas ning ähvardab kaaskinnipeetavaid füüsilise vägivallaga. Samuti märgitakse korralduses, et V.A. on provotseerivalt käitunud vanglaametnikega. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2. septembril 2008 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse ning
3. novembril 2008 esitatud kaebuse täpsustusega soovib V.A. Murru Vangla direktori
4. augusti 2008 korralduse nr 131-i tühistamist. Kaebuse esitaja hinnangul ei olnud vanglal alust tema paigutamiseks eraldatud lukustatud kambrisse ning õigusrikkumiste ärahoidmisele viitamine on pelgalt ettekääne. Kaebuse esitaja märgib, et eraldatud lukustatud kambris puudub tal võimalus suhelda teiste inimestega ja see mõjub raskelt tema vaimsele seisundile. Kaebuse esitaja leiab ka, et vanglaametnik R. Taaramäe poolt tehtud ettekanne on õigusvastane ega saa seetõttu olla eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise aluseks. Kaebuse täpsustuses märgib kaebuse esitaja, et eluosakonnas, kus ta varem viibis, oli palju neid, kes tahtsid temast lahti saada ning keegi neist on julgeolekuosakonnas käinud kaebuse esitaja kohta valetamas, nagu oleks kaebuse esitaja oma kambrikaaslast peksnud. Samas ei usu kaebuse esitaja korralduses esitatud väidet, et keegi kaaskinnipeetavatest oleks plaaninud tema suhtes vägivallatseda. Kaebuse esitaja väidab siiski, et kaaskinnipeetavad on teda provotseerinud seoses kaebuse esitaja poolt toimepandud kuriteoga ning ühel korral on ta tõepoolest neile seepeale halvasti öelnud, ent see ei saa kaebuse esitaja hinnangul olla aluseks tema paigutamisel eraldatud lukustatud kambrisse. Kaebuse esitaja väidab samuti, et eraldatud lukustatud kambris viibimise tõttu oli ta sunnitud ennast korduvalt vigastama.
5. Esiti väljendas kaebuse esitaja soovi, et Murru Vangla hüvitaks talle tekitatud kahju. Selles küsimuses oli kaebuse esitaja pöördunud eelnevalt Justiitsministeeriumi poole, kes aga jättis vastavas osas vaide läbi vaatamata, kuivõrd vastava kahju hüvitamise nõudega tulnuks pöörduda vangla, mitte Justiitsministeeriumi poole. Kuivõrd ka kohtule esitatud kaebuses soovis kaebuse esitaja kahju hüvitamist, nimetamata küll konkreetset kahjusummat, käsitles kohus seda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotlusena ning
6. novembri 2008 määrusega tagastas kohus kaebuse nimetatud taotluses osas halduskohtumenetluse seadusetiku (HkMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Murru Vangla ei pea V.A.e kaebust põhjendatuks ja palub see rahuldamata jätta. Viidates

§-s 6 lõikes 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärgile ning Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-49-06, leiab vastustaja, et Murru Vangla direktoril polnud mitte üksnes õigus vaid otsene seaduslik kohustus hinnata julgeolekuriske ning kohaldada meetmeid vangistuse täideviimise eesmärkide tagamiseks. Vastustaja leiab, et vanglas kogutud teabe põhjal oli kaebuse esitaja julgeolekut Murru Vangla avatud eluosakondades raske tagada ning see tingiski kaebuse esitaja paigutamise eraldatud lukustatud kambrisse. Seejuures selgitab vastustaja, et eraldatud lukustatud kambrisse paigutati V.A. kuni asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 6ks kuuks, ent reaalselt viibis V.A. eraldatud lukustatud kambris 12.08.2008 kuni 29.08.2008. 5. Vastustaja selgitab, viidates

§ 69

lõikele 1, et kaebuse esitaja puhul kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid raske õiguserikkumise ärahoidmiseks, kuna eluosakonnas viibides rääkis kaebaja mitmel korral kaaskinnipeetavatele, et tal on julgeolekuosakonna toetus 2 ning vajadusel laseb ta talle ebameldivad isikud julgeolekuosakonna poolt ära paigutada. Vastustaja seletuse kohaselt teenis kaebuse esitaja sellise käitumisega ära kaaskinnipeetavate pahameele ning seega oli vajalik kaebaja paigutamine teistest eraldi. Vastustaja viitab sellelegi, et ka kaebuse esitaja ise märgib kaebuses, et eluosakonnas, kus ta viibis, oli palju neid, kes soovisid temast lahti saada.

1. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse enda vigastamise kohta, siis leiab vastustaja, et Murru Vangla kodukorra punkti 30 alapunkti 15 kohaselt ei oleks kaebuse esitaja ennast vigastata tohtinud, olenemata vastumeelsusest eraldatud lukustatud kambris viibimise suhtes. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et V.A.e kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on Murru Vangla direktori korraldus kaebuse esitaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise kohta põhjendatud ja õiguspärane.
3. Vangistusseaduse (

) § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt vastutab julgeoleku eest vanglas vangla direktor.

§-s 69 reguleeritakse kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.

§ 69

lg 2 p 4 kohaselt on üheks kinnipeetava suhtes kohaldatavaks täiendavaks julgeolekumeetmeks eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.

§ 69

lg kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lubatud kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, või kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Sama lõike teise lause kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õigustatud ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Käesoleval juhul nähtub Murru Vangla direktori 12. augusti 2008 korraldusest, et kaebuse esitaja suhtes on täiendavat julgeolekuabinõu kohaldatud raske õiguserikkumise vältimiseks ning korraldusest nähtuvalt on selliseks õiguserikkumiseks vägivalla toimepanemine. Kohtu hinnangul on mistahes vägivallaga seotud teod käsitletavad raskete õiguserikkumistena ning selliste tegude vältimiseks on kinnipeetavate suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õigustatud. Vaidlustatud korralduses ning vanglaametnik R. Taaramäe ettekandes on välja toodud, et kaebuse esitaja on ise ähvardanud teisi kinnipeetavaid vägivallaga, samuti käitunud vägivaldselt oma kambrikaaslase suhtes ning oma käitumisega teeninud ära kaaskinnipeetavate pahameele, kellest mõned on plaaninud ka V.A.e suhtes vägivalda tarvitada. Need asjaolud viitavad raskete õiguserikkumiste toimepanemise ohule, mille neutraliseerimiseks on

§ 69lõikes 2 loetletud meetmete kohaldamine põhimõtteliselt võimalik ja lubatav.

1. Kohus leiab, et vangla julgeoleku tagamise huvides ei saagi vanglaadministratsioon avaldada julgeolekut ja julgeolekuriske puudutava teabe täpseid allikaid. Tegemist on enamasti operatiivtegevuse tulemusel kogutud teabega, mille allikate avaldamine võiks tõsiselt ohustada teavet andnud või teabe kogumist aidanud kinnipeetavate turvalisust ning seega kogu vangla julgeolekut. Seetõttu leiab kohus, et R. Taaramäe ettekandele ei saa ette heita seda, et selles ei ole konkreetselt ära märgitud, milliste kinnipeetavate suhtes on kaebuse esitaja agressiivselt käitunud või millised konkreetsed kinnipeetavad on A. suhtes vägivalla kasutamist kavandanud. 3
2. Samas on R. Taaramäe ettekandes esitatud asjaolud teiste asjas kogutud tõendite ning ka kaebuse esitaja enese esitatud väidete valguses igati usutavad. Nii kinnitab V.A.e väljakutsuvat ja pigem agressiivset käitumisviisi Murru Vangla julgeolekuosakonnale inspektor-kontaktisik Valve Palm (tl.30). Kaebuse esitaja vägivaldse käitumise kohta on Murru Vangla direktorile teinud esildise kinnipeetav A. S. (tl. 31), kelle sõnutsi on V.A.el olnud palju konfliktolukordi ka teistega. Asjaolu, et V.A. kaaskinnipeetavaid ähvardanud on, kinnitab vangla direktorile antud seletuses ka kinnipeetav J. P. Samuti on kaebuse esitaja ise nii oma esialgses kaebuses kui ka kaebuse täienduses märkinud, et tal on esinenud konflikte kaaskinnipeetavatega, et kaaskinnipeetavad on teda provotseerinud ning tema on neile seepeale halvasti öelnud ning, et eluosakonnas oli palju kinnipeetavaid, kes soovisid V.A.est vabaneda. Kõik eeltoodud asjaolud kinnitavad julgeolekuosakonna ametniku Raivo Taaramäe ettekandes esitatu õigsust. Samuti ei ole kohtule teada ühtegi asjaolu, mis sunniks R. Taaramäe ettekande õigsuses kahtlema. Eelnevast nähtub, et Murru Vangla administratsioonil oli igati alust arvata, et V.A.e jätkuv viibimine eluosakonnas võib kinnipeetavate vahelisi pingeid suurendada ning viia vägivallategude ja tõsiste õiguserikkumisteni. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et julgeolekuabinõude kohaldamine toimub ohupõhiselt, mis tähendab, et täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine on õigustatud, kui vanglaadministratsioonil on põhjendatud kahtlus julgeolekuriski realiseerumise võimalikkuse osas. See omakorda tähendab, et julgeoleku tagamisel on vanglal avar kaalutlusruum ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohtulik kontrollimine seega äärmiselt piiratud.
3. Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja muuhulgas, et eraldatud lukustatud kambri tingimused olid talle vastuvõetamatud. See väide ei ole usutav eelkõige arvestades seda, et selle väite esitas kaebuse esitaja esimest korda alles kohtuistungil ning samuti ei nähtu, et ta oleks sel teemal varem vanglaadministratsiooni poole pöördunud. Ka Justiitsministeeriumi 23.09.2008 otsusest nr 11-7/2047 (tl. 2) ei nähtu, et V.A. oleks kaevanud kambri tingimuste üle. Väidet, et kambri tingimused olid mitterahuldavad, ei konkretiseerinud kaebuse esitaja seejuures ka kohtuistungil. Kaebuse esitaja ei nimetanud ühtegi tingimust, millele kõnealune kamber ei vastanud, samas kui vastustaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kamber, milles kaebuse esitaja viibis, vastas kambrile esitatud nõuetele ning selles oli kõik õigusaktides kambri sisustusse ette nähtud inventar. Kohtuistungil tõi kaebuse esitaja välja üksnes selle, et tal ei olnud kambris viibides pesemis- ja koristusvahendeid ja koristusvahendite nõudmisel neid talle ei antud. Kohus märgib siinkohal, et eeltoodu ei seondu otseselt kambri tingimustega (kambri suurus, kambris olev inventar, kambri valgustus jms) ning kindlasti ei seondu see kinnipeetava suhtes täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise õiguspärasusega. Vaidlustatud Murru Vangla direktori
4. augusti 2008 korralduse õiguspärasus ei saa sõltuda sellest, kas selle korralduse täideviimine toimus hiljem nõuetekohaselt.
5. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on tehtud otsus kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kristjan Siigur kohtunik 4