← Eesti

3-06-1658/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1658 Haldusasi AS Pristis kaebus Maksu-

§ 26lg 1 p 1).

  1. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  2. oktoobri
  3. a. maksuotsus nr. 12-5/710 AS-i Pristis poolt K.S’ile, E.L’ile, R.T’le ja J.T’le edasimüüdud kaupadelt ja teenustelt määratud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja käibemaksu osas ning E.N’le, E.K’le ja V.P’le edasimüüdud kaupadelt määratud käibemaksu osas (

§ 26lg 1 p 1).

3. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt AS Pristis kasuks välja menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga (

§ 92lg 2).

4. Teha Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutus, kindlaks määrata ja välja maksta kaebuse esitajale menetluskulu, lähtuvalt 1 Edasikaebamise kord maksuotsuste tühistatud osa (kroonides) osakaalust maksuotsustega tasumiseks määratud maksude kogusummast (

§ 26lg 3).

Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 14.06.2007 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 26.01.2005 korralduse nr. 12-2.1/2934 alusel kontrollis Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (edaspidi PMTK) AS-i Pristis käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 01.10.200231.12.
  3. PMTK 07.04.2006 maksuotsusega nr. 12-5/260 (edaspidi maksuotsus 1) kohustati AS-i Pristis tasuma füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu summas 225 128 krooni; füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 294 080 krooni; kinnipeetud töötuskindlustusmakseid summas 8773 krooni; arvestatud töötuskindlustusmakseid 4445 krooni; kohustusliku kogumispensioni makseid 7384 krooni; käibemaksu 306 804 krooni; erisoodustustelt tulumaksu 317 466 krooni; erisoodustustelt sotsiaalmaksu 402 937 krooni; ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja vastuvõtukuludelt tulumaksu 352 344 krooni ning arvestama ja tasuma intresse MKS § 115 lg 1 alusel § 117 lg 1 sätestatud määras.
  4. 08.05.2006 esitas AS Pristis vaide Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA). 18.07.2006 vaideotsusega nr. 6-1/136-1 rahuldas MTA AS-i Pristis vaide osaliselt ning tunnistas maksuotsuse kehtetuks osas, millega määrati kindlaks AS Pristis poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma (p 5), erisoodustustelt arvestatud tulumaksusumma (p 6), erisoodustustelt arvestatud sotsiaalmaksusumma (p 7) ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja vastuvõtukuludelt arvestatud tulumaksusumma (p 8) ning saatis asja käibe-, erisoodustustelt arvestatud tulumaksu, erisoodustustelt arvestatud sotsiaalmaksu ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja vastuvõtukuludelt arvestatud tulumaksu osas PMTK-le uuesti otsustamiseks. Muus osas jättis MTA maksuotsuse muutmata.
  5. 18.08.2006 esitas AS Pristis Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada PMTK 07.04.2006 maksuotsus nr. 12-5/260 kehtetuks osas, millega määrati AS Pristis poolt tasumiseks füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu 225 128 krooni (p 1); füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu 294 000 krooni (p 2); kinnipeetud töötuskindlustusmakseid summas 8773 krooni ning arvestatud töötuskindlustusmakseid 4445 krooni (p 3); kohustusliku kogumispensioni makseid 7384 krooni (p 4), kokku summas 539 810 krooni. 03.09.2006 kaebuse täpsustusega loobus AS Pristis vastuväidetest maksuotsusele osas, mis MTA vaideotsusega kehtetuks tunnistati.
  6. PMTK 06.10.2006 maksuotsusega nr. 12-5/710, juhindudes MTA 18.07.2006 vaideotsuses nr. 6-1/136-1 tehtud ettekirjutusest asi uuesti otsustada, määrati AS-le Pristis tasumiseks käibemaks 306 804 krooni; tulumaks erisoodustustelt 315 062 krooni; sotsiaalmaks erisoodustustelt 399 887 krooni ning tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja vastuvõtukuludelt ning kohustati tasuma MKS § 115 lg 3 alusel intresse. 2
  7. 10.11.2006 esitas AS Pristis Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotles PMTK 06.10.2006 maksuotsuse nr. 12-5/710 tervikuna tühistamist. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT PMTK 07.04.2006 maksuotsus nr. 12-5/260
  8. Maksuotsuses on maksustatud AS Pristis poolt tehtud väljamaksetena summad, mis juba olid eelnevalt maksustatud T.L-i tuluna. Maksuhalduri arvamusel on AS Pristis jätnud deklareerimata töötajatele väljamakseid summas 889 030 krooni. Maksuhaldur on jätnud tõendite hindamisel tähelepanuta T.L-i väited (16.01.2006 kirjalik seletus), et juhul, kui boonustasusid maksti, tehti seda tema isiklikust rahast, millelt olid maksud makstud. Töötajate poolt maksumenetluses antud seletustest ei tulene, et neile tegi väljamakseid tööandja AS Pristis, vaid töötajad kinnitavad, et nemad said raha T.L-i käest.
  9. PMTK on jätnud tähelepanuta oma 08.07.2004 maksuotsuse nr. 12-5/176, millega määrati T.L-ile täiendavad maksusummad seoses Queenstown Trading Ltd-lt aastatel 1998-1999 saadud 1 805 635 krooniga. Maksuotsusest nähtub, et Queenstown Trading Ltd sai raha AS-ilt Pristis. Maksuhaldur leidis, et AS Pristis on ostnud Queenstown Trading Ltd-lt teatud kaupu põhjendamatult kõrge hinnaga ning seeläbi on raha liikunud AS-ist Pristis selle juhatuse liikmele ning maksuhaldur on selle maksustanud T.L-i tuluna. Nimetatud asjas esitas T.L kaebuse halduskohtule, mille täiendatud motiivide kohaselt liikus raha AS-ist Pristis Queenstown Trading Ltd kaudu T.L-ile, kes kasutas saadud raha AS Pristis töötajatele täiendava tasu maksmiseks. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ega esitanud versiooni, millistest allikatest pärines raha, mida väidetavalt maksti AS Pristis töötajatele perioodil oktoober 2002 kuni aprill
  10. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et AS-il Pristis oleks olnud deklareerimata käivet või ebaõiget sularahakassa suurust. See kinnitab, et AS-il Pristis puudusid rahalised vahendid ja võimalused töötajatele boonuste maksmiseks.
  11. Maksuhaldur möönab, et tema käsutuses ei ole äriühingu kõikide kalendrikuude tegeliku palgaarvestuse dokumente (maksuotsuse lk. 13). Seega on maksuhaldur tuvastanud maksu määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Maksu määramise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel hindamise teel on maksuhaldur kohustatud lisaks maksukohustust suurendavatele asjaoludele hindama ka maksukohustust vähendavaid asjaolusid ehk kulusid, mida AS Pristis pidi tegema selleks, et saada vahendeid väljamaksete, summas 889 030 krooni tegemiseks. Näiteks S.K ei ole ise kinnitanud 16 800 krooni saamist. T.R-ile boonustasude maksmist on kinnitanud Maaja Pontus, kuid mitte T.R ise. Maksuhaldur ei ole võtnud seletusi boonustasude väljamaksmise kohta kõigilt töötajailt. Küsitlemata on jäänud A.T ja I.T.
  12. Maksuhaldur väidab maksuotsuse lk-l 15, et kuna T.L ja I.S nõustusid kriminaalmenetluse lõpetamisega ebaotstarbekuse tõttu, siis nad ka tunnistavad Põhja Ringkonnaprokuratuuri 13.05.2005 määruses sisalduvaid väiteid kriminaalasjas tuvastatud asjaolude kohta. Maksuhaldur ei ole viidanud õigusnormile, millele ta oma väites tugineb. Taoline väide on vastuolus KrMS §-des 203 ja 206 sätestatuga. T.L.i ja I.S õigusi kriminaalasja lõpetamise määrusega ei rikutud, seega puudus neil vajadus vaidlustada Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrust kriminaalasjas nr.
  13. KrMS § 203 alusel lõpetatud kriminaalasjas esile tulnud asjaolud ei saa olla tõendid maksumenetluses, kuna nimetatud asjaolusid ei ole kriminaalmenetluses uuritud ning nende suhtes ei ole langetatud jõustunud kohtuotsust. 3
  14. Boonustasude süsteem kehtis arvestuslikult küll alates
  15. a. lõpust, kuid väljamakseid hakati tegema veebruarist
  16. a. Boonuslehtedelt ei nähtu, et AS Pristis oleks reaalselt sooritanud boonustasude väljamakseid enne
  17. a. veebruari. Boonustasu lehtedelt puuduvad töötajate allkirjad, et neile on boonustasud välja makstud ja nad on raha kätte saanud. AS Pristis arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et AS Pristis on A.K-le 20.01.2003 üle kandnud boonustasu 36 630 krooni. See tõendab, et kui AS Pristis täitis boonustasu väljamakse kohustust reaalselt, siis vastavad summad deklareeriti ning neilt tasuti maksud. PMTK 06.10.2006 maksuotsus nr. 12-5/710
  18. OÜ Faasion, OÜ Kemehh ja FIE Märt Märjamaa poolt K.S-ile edasimüüdud kaupade ja teenuste kohta väljastas AS Pristis K.S-ile 31.12.2005 arve nr. 517698, mis on tasutud 03.02.
  19. Sellest tulenevalt ei nõustu AS Pristis maksuotsuses sisalduva seisukohaga, et tegemist on erisoodustusega. Kaebuse esitajal oli õigus eeltoodud äriühingute arvetel näidatud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt maha arvata, kuna kaupade ja teenuste soetamine oli seotud äriühingu ettevõtlusega.
  20. OÜ Tucuruvi poolt pinnase-, kaabeldus-, installatsiooni- ja montaažitööde teostamine AS Pristis ettevõtluse huvides on tõendatud OÜ Tucuruvi juhatuse liikme Dan Lukase 18.11.2006 ja 16.01.2006 ütlustega. Töid teostati Pärnu Citimarketi objektil, kuigi ekslikult oli arvetele märgitud K-Rautakesko. Maksuhaldur ei kontrollinud, kas AS Pristis kasutas OÜ Tucuruvi teenust Pärnu Citymarketi objektil ega selgitanud, miks ta ei arvestanud Dan Lukase ütlustega. Seega ei nõustu AS Pristis maksuotsuse lk. 9 sisalduva seisukohaga, et OÜ-lt Tucuruvi soetatud teenust ei ole kasutatud AS Pristis ettevõtluses ning maksuhaldur käsitleb tehtud kulusid ettevõtlusega mitteseotuna.
  21. Maksuotsuse lk. 9 ja 10 viidatud AS Hals Trading poolt müüdud põrandatrappi kasutati Haabersti Citymarketi objektil, mida tõendab T.L-i seletus (16.01.2006). Maksuhalduri vastupidine järeldus on tõendamata, samuti ei ole põhjendatud, miks T.L-i ütlused on jäetud tähelepanuta. AS-ilt Rautakesko soetatud kaubad on AS Pristis poolt edasi müüdud V.P-le (31.12.2005 arve nr. 517705 ja 05.04.2006 arve nr. 606726, mida V.P kohustub tasuma) ja R.T-le (05.04.2006 arve nr. 606723, mille R.T kohustub tasuma). Kaebuse esitaja on seisukohal, et tal oli õigus AS Rautakesko arvetel näidatud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt maha arvata, kuna kaupade soetamine oli seotud äriühingu ettevõtlusega.
  22. Maksuotsuse lk. 11 viidatud Belaisa OÜ-lt soetatud kaubad müüs AS Pristis 31.12.2005 arve nr. 517698 alusel edasi K.S-ile, kes tasus arve 03.02.
  23. AS Pristis on seisukohal, et nimetatud kaupade ja teenuste soetamise kulu on ettevõtlusega seotud, mistõttu puudub alus käsitleda seda erisoodustusena ning AS-l Pristis oli õigus OÜ Belaisa poolt väljastatud arvetel näidatud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt maha arvata.
  24. Maksuotsuse lk. 12 viidatud TVK Teenused OÜ-lt soetatud kauba on AS Pristis omandanud edasimüügiks V.P-le, kellele on 31.12.2005 väljastatud arve nr. 517703, mille V.P on tasunud. Maksuotsuse lk. 13 viidatud Viking Window AS-ilt ja Faasion OÜ-lt soetatud kaupu ja teenuseid müüs AS Pristis edasi K.S-ile, kellele väljastas 31.12.2005 arve nr. 517698, mis on tasutud 03.02.
  25. Seega ei ole tegemist erisoodustustega ning AS-il Pristis oli õigus arvetel näidatud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt maha arvata. 4
  26. Maksuotsuse lk. 14 viidatud OÜ-lt Bois MM soetatud saematerjali on kasutatud Viru Keskuse objektil tööde teostamisel. AS Pristis teostas Viru Keskuse ehitusel nõrkvoolusüsteemide paigaldamistöid ning vajas kaablite ja seadmete installeerimiseks tellinguid, mis püstitati Bois MM OÜ-lt soetatud puidust. Tõstukite ja metallkarkasside rendist soodsam tuli püstitada tellingud ise, kasutades selleks puitu. AS Pristis ei olnud kohustatud kooskõlastama Merko Ehituse AS-ga tellingute kasutamist objektil, seega ei saanud Merko Ehitus AS kommenteerida saematerjali kasutamist objektil. Samuti ei pidanud saematerjali kasutamine olema hankes ettenähtud – tegemist oli abivahendiga. Hankedokumentides märgitakse ära vaid materjalid, mis teenuse osutamisel installeeritakse tellija objektile. Saematerjali kasutamist kinnitab Viru Keskus elektritööde juht E.G.
  27. Maksuotsuse lk. 18 jõudis maksuhaldur järeldusele, et ei ole tõendamist leidnud OÜ Raidor Ehitus ega alltöövõtu korras OÜ Clanders Holding poolt AS Pristis kontoris remondi teostamine ning remonti teostas vaid eraisik H.E. AS Pristis on seisukohal, et ei ole tõendatud, et ainult H.E teostas remonti. Arvestades asjaolu, et AS Pristis ruumide remonttöid teostati kahel korrusel ning ka laoruumides, siis on põhjendatud mitme töövõtja kasutamine remonttööde teostamiseks. AS Pristis kontori suurus on ligi 400 m
  28. Raidor Ehitus OÜ poolt teostatud tööde maksumus oli 590 000 krooni (koos käibemaksuga), seega oli ühe ruutmeetri remontimise maksumus 1475 krooni (koos käibemaksuga). Nimetatud hind on soodne, arvestades teostatud remonttööde mahtu ja iseloomu. H.E ütlused saavad puudutada ainult temalt tellitud ja tema poolt
  29. korrusel teostatud remonttöid, kuid ta ei saa anda ütlusi muude isikute poolt teostatud tööde kohta. OÜ Raidor Ehitus poolt remonttööde teostamist kinnitavad AS Pristis tolleaegse sekretäri H.T selgitused.
  30. Maksuotsuse lk. 19 viidatud AS-ilt Plaadipunkt soetatud kaupu müüs AS Pristis edasi E.L-ile, kellele väljastas 31.12.2006 arve nr. 517699, mis on tasutud 09.03.
  31. Seega oli AS-l Pristis õigus AS Plaadipunkt arvetel näidatud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt maha arvata, kuna kaupade ja teenuste soetamine oli seotud äriühingu ettevõtlusega. Maksuotsuse lk. 20, 22-23 viidatud OÜ-lt Dagosan, AS-ilt Dagomar, OÜ-lt Atri Invest, OÜ-lt Balteco Mööbel, Sandmani Grupi AS-ilt, Leventa AS-ilt soetas AS Pristis kaubad ja teenused edasimüügiks K.S-ile, I.S-ile, E.N-ile, E.K-le, mille kohta AS Pristis väljastas 31.12.2005 arved kauba saajatele, kes on arvete alusel tasunud. Maksuotsuse lk. 24 viidatud OÜ-lt Midlanta soetatud kaupa kasutas AS Pristis edasimüügiks K.S-ile, kellele väljastas 31.12.2005 arve nr. 517698, mis on tasutud 03.02.
  32. Seega oli eeltoodud kaupade soetamine seotud AS-i Pristis ettevõtlusega ning tal oli õigus kaupadelt sisendkäibemaks maha arvata. Riigikohus on 12.06.2003 lahendis haldusasjas nr. 3-3-1-55-03 leidnud, et ettevõtlusega võib olla tegemist ka siis, kui vara soetamise hetkel ei olnud veel kavatsust seda vara ettevõtluses kasutada või ettevõtluse käigus müüa. Seetõttu ei saa vara müügi maksustamist seada sõltuvusse asjaolust, kuidas maksumaksja on oma raamatupidamises kajastanud vara soetamist. Kaupade ja teenuste omandamine edasimüügiks on äriühingu ettevõtlus ning sellega seotud kulu on ettevõtlusega seotud kulu. Maksuotsuse lk. 47 p 2 on maksuhaldur pahatahtlikult tõlgendanud TuMS § 32 lg 2 definitsiooni maksumaksjale ebasoosivalt. Asjaolu, et AS Pristis ei ole teeninud edasimüügi arvetega tulu, ei muuda kulusid ettevõtlusega mitteseotuks. Seadus ei näe ette, et ettevõtlusega seotud kulu peab kindlasti tooma kaasa ettevõtlustulu, vaid kulu peab olema tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või vajalik sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Maksuhalduri maksuotsuse lk. 47 sisalduv arvamus, et teenuste ja kaupade edasimüük ei ole AS Pristis põhitegevus ja seetõttu ei saa olla äriühingu ettevõtlus, on vastuolus õigusaktidega. ÄS § 4 kohaselt võib ettevõtja tegutseda kõikidel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. 5
  33. AS Pristis ei nõustu maksuotsuse väidetega, et AS Pristis on andnud erisoodustusi I.S-i abikaasale K.S-ile ning juhatuse liikme T.L-i emale E.L-ile. K.S on tasunud AS-ile Pristis kõikide ostetud kaupade ja teenuste eest. Seega ta ei ole saanud mingeid hüvesid AS Pristis arvel. E.L on tasunud AS-ile Pristis kaupade ja teenuste eest sama summa, millega AS Pristis kaubad ja teenused ise sisse ostis. Eeltoodud kulusid on samaaegselt käsitletud nii erisoodustusena kui ka ettevõtlusega mitteseotud kuluna. AS Pristis on seisukohal, et samadele asjaoludele tuginedes ei ole võimalik üheaegselt mitut maksukohustust määrata. Vastupidine viib topeltmaksustamiseni. Ka I.T-le ja tema perele antud hüve (Kalwi mõisa külastus) on samaaegselt loetud nii erisoodustuseks kui ka ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Selline käsitlus ei ole seadusega kooskõlas. Samas VIP pääsmete soetamiskulu I.S.ile on loetud üksnes erisoodustusena antud hüveks, kuid ettevõtluse kulude hulgast ei ole tehtud väljamakset välistatud.
  34. AS Pristis ei nõustu maksuotsuses lk. 37 sisalduva maksuhalduri arvamusega, et AS Pristis poolt korraldatud
  35. sünnipäeva vastuvõtt on tulumaksuga maksustatav objekt ning erisoodustusena maksustamisele kuuluv summa on 9660 krooni ning 36 340 krooni kuulub deklareerimisele vastuvõtukuluna. AS Pristis leiab, et tegemist on ettevõtlusega seotud tegevuskuluga. Tegemist oli klientidele suunatud turundusliku iseloomuga presentatsiooniga, kus osalesid AS Pristis kliendid ja müügitöötajad. Klientidele tutvustati AS Pristis äriühingut ja teenuseid. AS Pristis on seisukohal, et AS Pristis poolt korraldatud Pirita Keegliklubi ürituse kulud on ettevõtlusega seotud. M.P oli Tartu kontori töötaja, seega ei saa tema nende asjaolude kohta ütlusi anda.
  36. AS-ilt Emajõe Ärikeskus, Reval Hotelligrupi AS-ilt ja KS Club OÜ-lt ruumide rentimine on käsitletav äriühingu tegevuskuluna, mitte erisoodustuse ja vastuvõtukuluna. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, miks peab maksuhaldur AS Emajõe Ärikeskus ja Reval Hotelligrupi ASilt ostetud teenuseid oma töötajatele hüve andmiseks ja klientide vastuvõtmisel vastuvõtukuludeks. AS Emajõe Ärikeskus ja Reval Hotelligrupi AS ütlustest taoline järeldus ei tulene.
  37. Maksuhalduri poolt boonusväljamaksete arvelt soetatud vara maksustamine ettevõtte tulumaksuga on vastuolus maksuhalduri järeldusega sellest, et tegemist on boonusväljamaksete arvel tehtud kulutustega. Kuna maksuhaldur on asunud seisukohale, et töötajate isiklike kulutuste eest tasumine on töötajatele töölepingus ettenähtud boonusväljamaksete tegemine, ei ole maksuhalduril enam alust neid väljamakseid lugeda ettevõtlusega mitteseotud kulutusteks, sest tööjõukulud on samuti ettevõtluse kulud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  38. Maksuhalduril tekkis äriühingu endiste töötajate E.K, V.P, E.N ja A.K 08.12.2004 avalduses kajastatud teabe alusel kahtlus selles, et AS Pristis esitas tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmeid, mille tagajärjel äriühingu poolt deklaratsioonides näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadustele. Põhja MKT on seisukohal, et MTA uurimisosakonnalt saadud, kriminaalasja nr. 04730000274 raames kogutud ja koostatud dokumendid, sealhulgas kahtlustatavate ja tunnistajate ülekuulamise protokollid, töölepingud, AS Pristis müügitegevuse ja boonuste arvestuse raportid, töötasu ja töötasu väljamaksete arvestused, samuti 13.05.2005 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on maksumenetluses tõendiks. 6
  39. AS Pristis poolt boonustasude süsteemi rakendamist ja toimimist kinnitavad E.K ja AS Pristis vahel 30.10.2000 sõlmitud töölepingus, V.P ja AS Pristis vahel 21.08.2001 sõlmitud töölepingus tehtud muudatused boonuste arvestamise alustes. Seetõttu ei nõustu Põhja MTK kaebuse esitajaga, et palgatingimused töölepingutes oli vaid fiktsioon, mida tööandja ei täitnud ja millest kinnipidamist töötajad ei eeldanud. Boonustasude arvestuse pidamist, samuti boonustasude sularahas väljamaksmist kinnitavad lisaks T.L-ile ja avalduse esitanud AS Pristis neljale töötajale veel M.S, A.M, V.V, K.K, A.T, M.P, A.L, T.R ja M.Õ. Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et boonustasude väljamaksmine on toimunud AS Pristis töötajate töö tulemuste kohta peetavate arvestuste alusel AS-ga Pristis töösuhtes olevatele isikutele AS Pristis töötajate M.P ja T.L-i poolt, lasus boonustasudelt maksude arvestamise, kinnipidamise ja deklareerimise kohustus AS-l Pristis. Põhjendamatu on ka kaebuse esitaja väide, et AS Pristis tegevuskasumi aruanded olid arvestuslikud või et boonustasude süsteem otsustati juurutada alates
  40. aastast. Õige on, et A.T-lt ja I.T.lt ei ole maksumenetluses seletusi võetud. Samas kinnitab A.T-le boonustasude maksmist väljamakseid teinud AS Pristis töötaja M.P ning I.T-le boonustasude maksmist T.L oma 07.02.2005 antud ütlustes.
  41. Maksuhaldur võtab tulenevalt MKS § 92 lõikele 3 arvesse kõiki maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. Maksuhaldur võttis arvesse T.L-i 07.02.2005 ütlusi, kuid ei arvestanud T.L-i 16.01.2006 seletuses väidetuga. T.Li 07.02.2005 ütlusi kinnitavad AS Pristis poolt koostatud tegevuskasumi aruanded, töötasu ja töötasu väljamaksete arvestused ning AS Pristis töötajad. Samas on T.L esitanud 16.01.2006 seletuses maksuhaldurile valeandmeid. Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist asjaolu, et AS-lt Hals Trading soetatud põrandatrapp või AS-lt Plaadipunkt soetatud keraamilisi plaate ja sanitaartehnikat oleks kasutatud AS Pristis ettevõtluses (vaideotsuse p-d 10 ja 16). Asja materjalidest nähtub, et asjad soetati T.L-i poolt ema E.L-i huvides. Seetõttu puudus maksuhalduril võimalus pidada 16.01.2006 T.L-i poolt antud seletust usaldusväärseks. Lisaks loobus T.L 16.01.2006 07.02.2005 antud ütlustest, väites, et maksis AS Pristis töötajatele boonustasusid isiklikust rahast, mille pealt on tulumaks tasutud. Põhja MTK ei pea T.L-i väidet isikliku raha kasutamisest AS Pristis töötajatele töötasude maksmiseks veenvaks. Töölepingutest ja töötajate seletustest nähtuvalt arvestas ja maksis AS Pristis töötajatele boonustasusid juba
  42. aastal. M.P 17.10.2005 seletuse kohaselt tõi T.L tema kätte Tartu töötajate boonustasude arvestused ning neile boonustasude väljamaksmiseks sularaha keskmiselt 50 000 krooni kuus. Seega keskmiselt 600 000 krooni aastas, millele lisandus Tallinna töötajate boonustasude väljamaksmiseks vajalik rahasumma. Põhja MTK-l puuduvad andmed sellises mahus T.L-i maksustatud tulu kohta.
  43. Kaebuse esitaja väited, nagu oleks maksuhaldur topeltmaksustanud AS Pristis juhatuse liikmete ja nende pereliikmetega seotud kulud on hüpoteetilised ja nende tõestuseks ei ole kaebuse esitaja esitanud ühtegi konkreetset viidet mõnele maksuotsuse punktile. Maksuotsuse lisadest nähtub, et ühtegi kulu ei ole maksustatud mitmekordselt. Kaebuse esitaja väitel ei olnud maksuhalduril alust lugeda töötajate isiklike kulutuste eest tasumist ettevõtlusega mitteseotud kulutuseks, sest tööjõukulud on samuti ettevõtluse kulud. Eelnev väide on põhjendamatu. Vaidlustatud maksuotsustes ei ole kaebuse täienduse punktis 3.6.1 ja 3.6.1.1 viidatud kaupu kordagi käsitletud ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Arusaamatu on kaebuses väljendatu, nagu oleks DVD-mängija ja teleri soetamise näol E.K-le tegemist boonusväljamaksega. E.K on kinnitanud, et soetatud kaupade näol ei ole tegemist boonustasudega ning neid ei ole kasutatud ka AS Pristis raamatupidamises märgitud objektil (Hotell Olümpia konverentsikeskus). Seega on kaebuse esitaja alusetult leidnud, et tegemist on boonustasu väljamaksega E.K-le. Mõistetamatuks jääb kaebuse täienduses viidatud J.T-le 7 ostetud teleri, videomagnetofoni ja DVD-mängija arvestamine boonustasuks. Eelnevalt viidatud kaupade soetamisel ei olnud J.T AS Pristis töötaja ja seega ei olnud võimalik ka talle boonustasu maksta. Kuna eelnevalt viidatud kaupade seotus AS Pristis ettevõtlusega ei ole tõendatud, on ainuõige maksuhalduri seisukoht, et tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud kuluga.
  44. Menetluse käigus tuvastati, et AS Pristis ei ole ettevõtluses kasutanud kaupu, mis olid deklareeritud kui AS Pristise ettevõtlusega seotud kulu. AS Pristis muutis hiljem seisukohta, väites, et müüs tegelikult kaubad edasi maksuotsuses nimetatud isikutele. Kuivõrd AS Pristis ei ole erinevatelt tellijatelt oma raamatupidamises sisalduvatel arvetel olevaid kaupu oma valdusesse saanud ega oma ettevõtluses kasutanud, siis puudus AS-il Pristis võimalus neid ka võõrandada. Eelnevast lähtuvalt puudus AS-il Pristis alus eelnevalt nimetatud kauba osas müügiarvete väljastamiseks ja arvele käibemaksu lisamiseks.
  45. Alusetu on kaebuse esitaja väide, mille kohaselt teostas OÜ Tucuruvi töid objektil Pärnu Citymarket, ja seda eelkõige tulenevalt asjaolust, et tööde teostamise ajaks ei olnud veel OÜ-d Tucuruvi asutatud. Töid objektil Pärnu Citymarket teostati 2001 aasta septembrist kuni 2002 aasta veebruarini. OÜ Tucuruvi on käibemaksukohustuslasena registreeritud alates 22.11.2002.a ning esimese käibedeklaratsiooni on OÜ Tucuruvi esitanud alles 20.01.2003.a, detsember 2002.a kohta. Kaebuse esitaja väide, et nagu oleks OÜ Tucuruvi teostanud pinnase, kaabeldus-, installatsiooni- või montaažitöid, on põhjendamata. Nähtub, et AS Pristis on sisendkäibemaksu hulka arvestanud sellistel arvetel märgitud käibemaksu, millede väljastaja ei olnud arvete koostamisel veel käibemaksukohustuslasena registreeritud (seda lisaks asjaolule, et äriühingut ei olnud üldse registreeritud äriregistris). Kaebuse esitaja väide, et maksuhaldur ei ole arvestanud OÜ Tucuruvi juhatuse liikme Dan Lukas’e seletusi, on väär. Dan Lukas esitas esimese seletuse maksuhaldurile 18.11.2005.a, milles kinnitas sisuliselt AS Pristis raamatupidamises olevate andmete tõesust. 16.01.2006.a antud seletuses aga muutis Dan Lukas oma seisukohta ning ütles, et töid ei teostatud mitte Pärnu K-Rautokesko objektil vaid hoopis Citymarketi objektil. Maksuotsuse koostamisel arvestas maksuhaldur lisaks Dan Lukase seletustele ka teiste asjas kogutud tõenditega ning tõendeid kogumis hinnates jõudis järeldusele, et reaalselt ei ole OÜ Tucuruvi AS-ile Pristis töid teostanud.
  46. Kuna AS Pristis ei ole esitanud Haabersti Citymarketi objektil põrandatrapi kasutamise kohta veenvaid tõendeid, on maksuhaldur seisukohal, et põrandatrapi seotus AS Pristis ettevõtlusega ei ole antud juhul tõendamist leidnud, mistõttu puudus AS-il Pristis alus AS Hals Trading rekvisiitidega arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. A.K (AS Pristis juhatuse liige alates 29.09.2003.a) 30.09.2005.a seletuse kohaselt on AS-ilt Hals Trading soetatud materjalid seotud objektiga Haabersti Citymarket ning arvel kajastatud materjali on tellinud projektijuht Anton Mesila. T.L’i (AS Pristis juhatuse 19.12.1995- 03.02.2003.a) 16.01.2006.a antud seletuses on öelnud, et isik ei ole kindel, kas AS-ist Hals Trading ostetud põrandatrappi võis vaja minna objektil Haabersti Citymarket. Objekti Haabersti Citymarket projektijuht A.M ei kinnitanud nagu oleks tema vastutusalasse kuuluval objektil tekkinud vajadus välja vahetada AS Pristis poolt väidetavalt kahjustatud põrandatrapp. A.M ei ole ASilt Hals Trading põrandatrappi tellinud ega arvet viseerinud. Asja materjalidest nähtuvalt tellis põrandatrapi projektiga mitteseotud AS Pristis juhatuse liige T.L. Juhatuse liikmete poolt konkreetsete projektidega seotud materjalide tellimise välistavad nii A.K 30.09.2005.a seletuses kui A.M 03.11.2005.a seletuses.
  47. AS Pristis teostas objektil Viru Keskus töid, sh nõrkvoolutöid, alates
  48. aasta juulikuust, saematerjal soetati OÜ-lt Bois MM
  49. aasta oktoobrikuu lõpul. Maksuhaldur 8 asus seisukohale, et isegi kui pidada AS Pristis väidet puidust tellingute kasutamisest usaldusväärseks, ei saanud need tellingud olla valmistatud OÜ-lt Bois MM soetatud saematerjalist, kuna vastasel korral ei oleks AS-il Pristis olnud võimalik täita AS Merko Ehitus (peatöövõtja) ees võetud kohustusi alates juulikuust. Samas ei kinnita Viru Keskuse objektil tuletõrjetöid teostanud A.M saematerjali kasutamist nimetatud objektil ja saematerjali soetamist OÜ-lt Bois MM. Saematerjali soetamise vajadusest ei olnud teadlik ka AS Pristis ostujuht M.Õ. Juhul, kui kaupade soetamiseks tehtavate kulude kokkuhoiuks oleks tehtud sellekohaseid hinnakalkulatsioone, siis olnuks sellest teadlik ka äriühingu ostujuht. Objekti Viru Keskus projektijuht E.G 04.05.2006.a selgitus, et ta nägi AS Pristis poolt puidust ehitatud tellingute kasutamist, ei tõenda, et sellekohased tellingud oleks ehitatud OÜ-lt Bois MM soetatud saematerjalist. AS Pristis 10.06.2006.a teabe ja dokumentide kirjale lisatud Viru Keskuse objekti kulude aruandes OÜ Bois MM arvete kajastamine asjaolu ei tõenda, et sellekohast saematerjali oleks kasutatud AS Pristis ettevõtluse tarbeks, põhjusel, et AS Pristis on kajastanud erinevate objektide kuludes muuhulgas äriühingu juhatuse liikmete pereliikmete ja samuti töötajate isiklikke arveid.
  50. Maksuhaldur tuvastas menetluse käigus, et OÜ Raidor Ehitus ei teostanud ehitustöid AS Pristis kontoris ise, vaid on need alltöövõtu korras tellitud OÜ-lt Clanders Holding ja OÜ-lt Ostvar. OÜ Ostvar kinnitas menetluse käigus, et OÜ Raidor Ehitus tellis neilt sanitaartehnilisi töid, mis teostati hoopis Lemmiku tn 39, Tallinn, asuvas eramus. OÜ Clanders Holding kinnitas tööde tegemist OÜ-le Raidor Ehitus, samuti kinnitas, et töid teostati Mustamäe tee 54, Tallinn. OÜ Clanders Holding kinnitas, et teostatud tööde maht oli väga väike, töödeks olid viimistlus- ja maalritööd. OÜ Clanders Holding deklareeris viimati töötasude väljamakseid 24.09.2002.a esitatud tuludeklaratsioonis, samas töid AS Pristis kontoris teostati alles 2003.a märtsis. Maksumenetluses antud seletuste kohaselt tööde teostajaks olnud J.K ei saanud 2002 aastal ega 2003 aastal töötasu ei OÜ-lt Clanders Holding ega OÜ-lt Raidor Ehitus, küll sai isik nimetatud perioodil töötasuväljamakseid OÜ-lt Zircon Tools ja AS-lt Enko. OÜ Raidor Ehitus on esitas arve kontori remondi eest 2003.a jaanuaris, mil vormistati ka tööde üleandmise ja vastuvõtu akt. Maksumenetluses kogutud tõendite põhjal tuvastati, et reaalselt teostati töid nimetatud objektil 2003.a märtsis. Maksuhaldur on seetõttu seisukohal, et OÜ Raidor Ehitus arve kajastab vaid väheses ulatuses AS Pristis ettevõtlusega seotud teenuseid (OÜ Clanders Holding arve). Puudused OÜ Raidor Ehitus arve sisus ja mahus on olulised, mistõttu puudub AS-il Pristis sellekohase arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Samas on AS-il Pristis võimalik pöörduda OÜ Raidor Ehitus poole arves esinenud puuduste kõrvaldamiseks ning arvata sisendkäibemaks maha parandatud arve alusel. H.T 24.04.2006.a selgitused ei tõenda ehitustööde teostamist OÜ Raidor Ehitus poolt kuna OÜ Raidor Ehitus väidete kohaselt teostasid AS Pristis kontoris töid alltöövõtu korras OÜ Clanders Holding ja OÜ Ostvar. Seega ei saanud ehitajad end tutvustada OÜ Raidor Ehitus esindajatena.
  51. AS Pristis juhatuse liikmed H.S oma 03.06.2005.a ja A.K oma 30.09.2005 seletustes on muuhulgas öelnud, et Rocca Al Mare Bowlingus toimunud ürituse näol oli tegemist kliendiüritusega “AS Pristis 10.a”. Maksuhaldur asus seisukohale, et tegemist oli sünnipäeva üritusega, kus osalesid lisaks partneritele ka oma töötajad, mistõttu on vastustaja arvates põhjendatud maksuotsuses kasutatud ürituse kulu jagamine kaheks – 79% ulatuses vastuvõtukulu ja 21% ulatuses erisoodustus. Pirita keegliklubis toimunud ürituse osas märgib vastustaja, et AS Pristis juhatuse liikmed H.S ja A.K ei selgitanud kontrolli käigus, kuidas oli 01.11.2002.a bowlingu mäng seotud AS Pristis ettevõtlusega. Kaebuse esitaja on küll 10.07.2006.a esitanud nimekirja isikutest, kes osalesid Pirita keegliklubis toimunud üritusel, kuid nende isikute osas on tuvastatud (maksuotsuse lk 38), et nimekirjas toodud isikud olid 9 bowlingu mängu toimumise ajal AS Pristis töötajad. Maksuhaldur on jagas Reval Hotelligrupi AS-i ja AS-i Emajõe Ärikeskus kulud lähtuvalt kaebuse esitaja poolt esitatud tõenditele. Kulutuse ja ettevõtluse eesmärgi vahel peab olema selgelt põhjendatud seos ning kulutus peab olema vajalik või kohane ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks või säilitamiseks. AS Pristis poolt esitatud, kuid kontrollimatu teabe põhjal võib asuda seisukohale, et Reval Hotelligrupi AS-ilt ja AS-ilt Emajõe Ärikeskus ruumide rentimine on AS Pristis ettevõtlusega seotud. Samas ei ole sellekohane seos tingitud AS Pristis ettevõtlusest otseselt, kuna puudub alus väiteks, et lepingute sõlmimiseks läbirääkimise pidamine diskosaalis ning saunas koos toitlustamisega oleks vajalik või kohane AS Pristis ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Vastustaja taotleb jätta kaebus maksuotsuste peale rahuldamata ja AS Pristis menetluskulud tema enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  52. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud kaks haldusakti: PMTK 07.04.2006 maksuotsus nr 12-5/260 (maksuotsus 1) ning 06.10.2006 maksuotsus nr 12-5/710 (maksuotsus 2). Esimese alusel lasub kaebuse esitajal täiendav maksukohustus füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu, sotsiaalmaksu, kinnipeetud ja arvestatud töötuskindlustusmaksete ning kohustusliku kogumispensioni osas. Teise maksuotsusega on kaebuse esitajat kohustatud tasuma täiendavalt käibe-, erisoodustustelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja vastuvõtukuludelt arvestatud tulumaksu. Kohus käsitleb kõigepealt maksuotsust 1 (I), andes seejärel oma hinnangu maksuotsusele 2 (II). I PMTK 07.04.2006 maksuotsus nr. 12-5/260
  53. Kaevatav maksuotsus on tehtud MKS § 92 lg 1 p 2 ja § 95 lg 1 sätete alusel. MKS § 92 lg 1 p 2 alusel määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele.
  54. Maksuhaldur on leidnud, et kaebuse esitaja on rikkunud TuMS § 42 lõikeid 2 ja 4 ning jätnud kinni pidamata töötajatele väljamakstud töötasult tulumaksu ja selle maksuhalduri kontole üle kandmata. Kaebuse esitaja leiab, et töötajatele tasutud summad olid juba varem T.L-i tuluna maksustatud ning maksuhaldur on kohaldanud topeltmaksustamist, mis ei ole maksuõiguses lubatud.
  55. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et T.L tõepoolest tegi töötajatele sularahas väljamakseid. Nimetatud asjaolu on lisaks T.L-ile endale kinnitanud oma ütlustega ka AS-i Pristis töötajad. Samas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas AS Pristis töötajatele väljamakstud boonustasusid maksis T.L füüsilise isikuna või saab boonustasud lugeda AS-i Pristis poolt töötajatele makstud töötasu osaks. Võimaliku topeltmaksustamise kindlakstegemiseks tuleb anda vastus sellele, kas väljamaksete tegijaks tuleb lugeda juriidilisest isikust AS-i Pristis või T.L-i kui eraisikut.
  56. Kohtu hinnangul ei saa usutavaks pidada kaebuse esitaja väidet, et väljamakse tegijaks on T.L kui eraisik. Sellele vastanduvad kohtule esitatud tõendid, samuti kaebuse esitaja 10 suutmatus, põhjendada kohtule usutavalt kaalutlusi, millele tuginedes teostas T.L eraisikuna AS-i Pristis töötajatele rahalisi väljamakseid. AS-i Pristis endiste töötajate E.K, V.P, A.K, E.N, M.S, A.M, V.V, K.K, A.T, M.P, A.L, T.R ja M.Õ poolt antud ütlused kinnitavad seda, et töötajatele tasuti AS-is Pristis töötamise ajal lisaks põhipalgale ka boonustasu, mis maksti välja sularahas. Lisatasude maksmise alus tuleneb ka E.K-ga, V.P-ga, A.K-ga, A.R-iga ja M.Õ-ga sõlmitud töölepingutest, mille ärakirjad on esitatud kohtule dokumentaalsete tõenditena.
  57. Vaidlusalusel perioodil AS-i Pristis juhatuse liikmena tegutsenud T.L on andnud MTA-le 07.02.2005 ütlusi, milles ta möönab, et AS Pristis maksis töötajatele sularahas boonusmakseid, eesmärgiga minimeerida ettevõtte kulusid ning et väljamaksete tegijaks oli tema. Käesolevas haldusasjas on kaebuse esitaja esitanud T.L-i kirjaliku seletuse, mille kohaselt teostas ta küll sularahamakseid, kuid tegi seda enda rahaliste vahendite arvelt. 10.04.2007 toimunud kohtuistungil selgitas T.L, et ta motiveeris müügipersonali, makstes neile raha lojaalsuse eest. Eeltoodud selgitus on vastuolus nii T.L-i 07.02.2005 antud ütlustega, AS Pristis töötajate seletustega kui ka asjas kogutud tõenditega – AS Pristis ja töötajate vahel sõlmitud töölepingutega, millest AS-i Pristis eeltoodud kohustus tuleneb. Seega ei saa kohtu hinnangul boonusmaksete tegijaks pidada T.L-i kui eraisikut, vaid AS-i Pristis. Väljamakseid teostati töölepingute alusel ning töötajate tulemuste kohta peetavate arvestuse alusel isikutele, kes olid AS-iga Pristis töösuhtes. Väljamakseid teostas sel ajal AS-i Pristis juhatuse liikmeks olnud T.L, tehes seda oma töökohal.
  58. Kuigi kohus tuvastas, et väljamakseid teostas AS Pristis, ei kuulu nimetatud summad maksustamisele tulumaksuga juhul, kui töötajatele maksti 889 030 krooni 1 805 635 krooni arvelt, mis aastatel 1998-1999 Queenstown Trading Ltd-st T.L-i isiklikule arvelduskontole üle kanti. PMTK 08.07.2004 maksuotsusega nr. 12-5/176 (toimiku nr. 4 lk. 99-108) määrati T.Lile täiendav maksusumma Queenstown Trading Ltd-lt aastatel 1998-1999 T.L-i arvelduskontole kantud 1 805 635 kroonilt. T.L vaidlustas eeltoodud maksuotsuse kohtus, kuid kohtumenetluse käigus loobus kaebusest ning 07.04.2005 kohtumäärusega lõpetati haldusasjas menetlus (toimiku nr. 4 lk. 98). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et T.L on maksuotsusega määratud maksusumma, 469 465 krooni, tasunud (toimiku nr. 4 lk. 106-107).
  59. T.L-i 07.02.2005 selgituste (toimiku nr. 2 lk. 6-7) kohaselt organiseeris R.K mõned riiulifirmad, kes esitasid AS-ile Pristis fiktiivseid arveid suuremahulistele objektidele, milliste alusel raha liikus nimetatud riiulifirmadesse ja sealt võib-olla ka edasi. Lõpuks tõid A.A, H.S, K.U ja K.K selle raha T.L-ile sularahas tagasi ning tagasi saadud raha kasutati AS Pristis töötajatele töötasude maksmiseks. Sealt hoiti makse kokku. Eelarve, mis läks mustade palkade maksmiseks oli Tartu ja Tallinna osakondade peale kokku igakuiselt vähemalt 500 000 krooni, millele lisandus veel A.K tasu umbes 1 miljon krooni aastas. T.L-i 07.02.2005 selgitustest saab järeldada, et AS Pristis töötajatele hakati töötasu n.-ö. mustalt maksma juba ajal, mil tema oli AS Pristis tegevdirektor, seega juba enne
  60. aastat. Asjaolu, et AS-is Pristis maksti boonustasusid ka
  61. aastal, nähtub AS Pristis juhatuse liikme A.K poolt allkirjastatud AS Pristis töötajate boonustasude arvestuse lehtedelt (toimiku nr. 2 lk. 12-15) Seetõttu nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et T.L-i arvelduskontole 19981999 kantud 1 805 635 krooni pidi selle töötajatele boonustasudeks maksmise korral olema
  62. aasta oktoobriks juba ära kulutatud. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et töötajatele boonustasudeks makstud 889 030 krooni näol ei ole tegemist varem maksustatud summaga ning topeltmaksustamist ei esine. 11
  63. Kaebuse esitaja on leidnud, et vastustaja on maksumenetluse käigus hinnanud tõendeid valesti. MKS § 59 lg 1 kohaselt on maksumenetluses tõendiks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Kohus nõustub vastustajaga, et käesolevas maksuvaidluses tuleb kõiki tõendeid (dokumentaalseid ning töötajate ütlusi) hinnata kogumis. Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitajaga selles, maksuhaldur on rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid. Maksuhaldur on maksu määramisel võtnud AS-i Pristis esindajatelt ning endistelt töötajatelt seletusi. Lisaks on arvesse võetud vaidlusalusel perioodil AS-i Pristis juhatusse kuulunud T.L-i ja I.S-i poolt kriminaalasja nr 04730000274 (lõpetatud 13.05.2005) menetlemisel antud ütlusi. Samuti on maksuhaldur kogutud dokumentaalsete tõenditena arvesse võtnud töölepingud, AS-i Pristis tegevuskasumi aruanded, töötajate ja töötasu väljamaksete arvestused, lisaks on maksuotsuses käsitletud ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõendid.
  64. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et maksuhaldur ei ole arvestanud T.R selgitusega, mille kohaselt tema perioodil oktoober 2002 kuni märts 2003 boonustasu ei saanud, sest Tartu kontor oli pidevalt kahjumis (toimiku nr. 2 lk. 109) ning on arvestanud T.R-ile boonustasu ka
  65. a. novembrikuu ning
  66. a. jaanuarikuu eest. Samas ei pea kohus T.R poolt boonustasu mittesaamist usutavaks, kuivõrd T.L-i selgituse kohaselt oli T.R Lõuna Eesti osakonna direktor, kes arvutas välja müügimeeste ja projektijuhtide boonuseid Tartus. Boonused maksis Tartus välja M.P (toimiku nr. 2 lk. 7). Kuivõrd asjas pole tõendatud, et ükski AS Pristis Tartu töötajatest seoses kontori kahjumiga boonustasu ei saanud, on väheusutav, et boonust said kõik Tartu kontori töötajad, välja arvatud direktor, kes neid ise arvutas. A.T-lt ei ole maksuhaldur seletust võtnud, kuid A.T poolt boonustasu saamist on kinnitanud boonustasude väljamaksja M.P (toimiku nr. 2 lk. 110). Kuivõrd kõik ülekuulatud töötajad, samuti T.L on kinnitanud boonustasude väljamaksmist, puudub kohtul alus eeldada, et töötaja I.T puhul jäi tabelites kajastatud boonustasu mingil põhjusel välja maksmata. Nimetatud seisukohal on kohus ka AS Pristis töötaja S.K boonustasu osas. Kohus otsustab kaebuse PMTK 07.04.2006 maksuotsuse nr. 12-5/260 tühistamise nõudes rahuldamise või mitterahuldamise, olles analüüsinud kaebuse esitaja vastuväiteid ka PMTK
  67. oktoobri 2006 maksuotsuse nr. 12-5/710 tühistamise nõudes. II PMTK 06.10.2006 maksuotsus nr. 12-5/710
  68. Vaidlustatud maksuotsus on tehtud sisendkäibemaksu, erisoodustuste, ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete ning kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude osas. Kohus analüüsib kaebuse esitaja vastuväiteid kõigi eeltoodud vaidlusaluste küsimuste osas maksuotsuses esitatud eeltoodud järjekorras. II.I Tehingud OÜ-ga Tucuruvi, AS-iga Hals Trading, OÜ-ga Bois MM ja OÜ-ga Raidor Ehitus
  69. Maksuotsuses seadis maksuhaldur kahtluse alla

(1)OÜ Tucuruvi poolt pinnase-, kaabeldus-, installatsiooni- ja montaažitööde teostamise AS Pristis ettevõtluse huvides;
(2)AS-ilt Hals Trading põrandatrapi ostu;
(3)OÜ-lt Bois MM saematerjali ostu ning
(4)OÜ Raidor Ehitus poolt AS Pristis kontoris remondi teostamise. Eeltoodust lähtuvalt leidis maksuhaldur, et kaebuse esitajal puudus nimetatud äriühingute arvete alusel õigus 12 sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning AS Pristis deklareeris sisendkäibemaksu 306 804 krooni rohkem, kui tal oli alust deklareerida. KMS § 20 lg 1 kohaselt on registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksukohustuslase arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks, milleks on KMS § 20 lg 3 kohaselt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Kohus käsitleb järgnevalt kaebuse esitaja vastuväiteid maksuotsuses esitatud järeldustele. OÜ Tucuruvi arved
  1. OÜ Tucuruvi on väljastanud kaebuse esitajale 05.12.2002 arve, summas 62 442.90 krooni kaabeldus- ja montaažitööde eest objektil K-Rauta; 06.12.2002 arve, summas 17 700 krooni pinnasetööde eest objektil K-Rauta, 19.12.2002 arve, summas 26 122.85 krooni installatsioonitööde eest objektil K-Rauta ning 05.01.2003 arve, summas 157 530 krooni installatsiooni-, kaabeldus- ja montaažitööde eest objektil K-Rauta (arvete kogumaksumus on 263 795.75 krooni) (toimiku nr. 2 lk. 209-216).
  2. Kaebuse kohaselt kasutas AS Pristis OÜ Tucuruvi teenust tegelikult Pärnu Citymarketi objektil ning arvetele on ekslikult märgitud K-Rauta. Teenuse osutamine AS Pristis ettevõtluse huvides on tõendatud OÜ Tucuruvi juhatuse liikme Dan Lukase 18.11.2006 ja 16.01.2006 ütlustega. Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur tõepoolest kontrollinud OÜ Tucuruvi poolt teenuste osutamist vaid Pärnu K-Rautakesko objektil, mitte aga Pärnu Citymarketi objektil, kuigi Dan Lukas’e seletuse kohaselt on arvetel esitatud selgitusse märgitud ekslikult objektiks K-Rauta (toimiku nr. 2 lk. 204). Samas ei ole maksuhaldur käesoleval juhul uurimisprintsiipi rikkunud, kuna Dan Lukase hilisematest ütlustest ilmneb, et töid Citymarketi objektil teostati
  3. aasta talvel-kevadel – seega ajal, mil OÜ-d Tucuruvi veel ei eksisteerinud. Äriregistri andmebaasist nähtub, et OÜ Tucuruvi on kantud äriregistrisse 08.11.2002 ning on vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt käibemaksukohustuslasena registreeritud 22.11.
  4. Seega on OÜ Tucuruvi esitanud AS-ile Pristis arved töö eest, mida OÜ Tucuruvi ise ei teostanud, kuna vastavaid töid teostas AS-ile Pristis füüsiline isik Dan Lukas. AS Hals Trading arve
  5. AS Hals Trading on väljastanud AS-le Pristis 18.11.2002 arve nr. 43874, summas 9500 krooni, selgitusega „RST konstruktsioon“ (toimiku nr. 2 lk. 230). Kaebuse kohaselt tõendab AS Hals Trading poolt AS-ile Pristis Haabersti Citymarketi objekti jaoks müüdud põrandatrapi kasutamist T.L-i 16.01.2006 seletus. Maksuhalduri vastupidine järeldus on tõendamata ning ei ole põhjendatud, miks T.L-i ütlused on jäetud tähelepanuta.
  6. AS Hals Trading 01.12.2005 kirjaliku vastuse kohaselt maksuhaldurile tellis kauba T.L. Toote nimetuseks on roostevabast terasest põrandatrapp-poripüüdja ning üldjuhul kasutatakse seda hoonete sissepääsu juures. Toote vastuvõtjaks oli ilmselt T.L (toimiku nr. 2 lk. 227). AS Pristis juhatuse liikme A.K 30.09.2005 kirjaliku seletuse (toimiku nr. 2 lk. 179) kohaselt läks AS Hals Trading arve nr. 43874 Haabersti Citymarketi objektile, kus projektijuhiks oli A.M. T.L-i 16.01.2006 seletuse kohaselt maksuhaldurile võis AS-ist Hals Trading ostetud põrandatrappi vaja minna Haabersti Citymarketi objektile (toimiku nr. 2 lk. 119). A.M 03.11.2005 seletuse kohaselt maksuhaldurile ei ole ta äriühingust Hals Trading midagi tellinud. Samuti ei suutnud ta meenutada, et Haabersti Citymarketis oleks vaja läinud metallkonstruktsioone (toimiku nr. 2 lk. 60). Arvestades asjaolu, et T.L ei suutnud anda 13 kindlaid ütlusi selle kohta, kas kaupa kasutati Haabersti Citymarketi objektil ning Haabersti Citymarketi projektijuht A.M projekti tarbeks põrandatrappi ei tellinud ega suutnud meenutada ka ühegi metall-konstruktsiooni kasutamist, on maksuhaldur õigesti järeldanud, et pole tõendatud põrandatrapi kasutamine kaebuse esitaja ettevõtluse tarbeks, mistõttu kaebuse esitajal ei olnud õigust maksustatavalt käibelt vastava sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on ühtlasi tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga. OÜ Bois MM arved
  7. OÜ Bois MM on esitanud 23.10.2003 AS-le Pristis arve nr. 1001, summas 28 955.66 ning 29.10.2003 arve nr. 1002, summas 41 669.87 saematerjali eest (toimiku nr. 3 lk. 23-25). Kaebuse kohaselt teostas AS Pristis Viru Keskuse ehitusel nõrkvoolusüsteemide paigaldamistöid ning vajas kaablite ja seadmete installeerimiseks tellinguid, mis püstitati Bois MM OÜ-lt soetatud puidust. Tõstukite ja metallkarkasside rendist soodsam tuli püstitada tellingud ise, kasutades selleks puitu. AS Merko Ehitus 24.11.2005 kirjast maksuhaldurile nähtub, et AS Pristis ei kooskõlastanud saematerjali kasutamist antud ehitusobjektil ning saematerjali ostu ega selle kasutamist ei oska Merko Ehitus antud ehitusobjektiga seostada (toimiku nr. 3 lk. 28). AS-is Merko Ehitus eriosade spetsialistina töötav ning Viru Keskuse ehitamise ajal Merko Ehituse esindajaks olnud E.G andis kohtuistungil ütlused (toimiku nr. 4 lk. 113), mille kohaselt kasutas AS Pristis töödel abivahendeid – redeleid ja tellinguid maja keskel olevas liftide hallis ja parklas. Tellingud olid puust. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta kogu aeg objektil. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et A.M, kes lahkus AS-ist Pristis
  8. jaanuaril 2003 (toimiku nr. 2 lk. 59-60), ei saanud anda ütlusi selle kohta, kas AS-i Pristis poolt saematerjali soetamine oli vajalik Viru Keskuse ehitusel või mitte. Tunnistaja ütlust, mille kohaselt Viru Keskuse objektil saematerjali vaja ei olnud, ei saa käsitleda ütlusena, mis lükkaks ümber tunnistaja E.G ütluse, mille kohaselt kasutas AS Pristis Viru Keskuse objektil puidust tellinguid. Samas nõustub kohus vastustajaga selles, et kuivõrd AS Pristis alustas objektil Viru Keskus nõrkvoolutööde tegemist alates
  9. aasta juulikuust ning saematerjal soetati alles
  10. aasta oktoobri lõpus, seega ca 4 kuud hiljem, ei ole usutav, et saematerjal tellingute püstitamiseks soetati alles 4 kuud pärast töödega alustamist. Seega ei ole tõendatud saematerjali ost just Viru Keskuse objektil kasutatud tellingute püstitamise otstarbeks. Samuti ei olnud saematerjali kasutamise vajalikkusest teadlik AS Pristis ostujuht M.Õ. Kuigi M.Õ kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi AS Pristis nõukogu 23.09.2003 koosoleku otsusega (toimiku nr. 4 lk. 207), oleks temale kui ostujuhile pidanud ilmnema vajadus puidust tellingute püsistamiseks juba nõrkvoolusüsteemide paigaldustöödega alustamisel
  11. aasta juulis, ja seda isegi juhul, kui AS Pristis töödega liftide hallis ja parklas kohe ei alustanud. M.Õ teadmatusest saab järeldada vaid seda, et AS-il Pristis pidid olema kõik nõrkvoolutööde teostamiseks vajalikud abivahendid, sh. puidust tellingud olemas. Kuivõrd ei ole tõendatud saematerjali ost AS-i Pristis ettevõtluse tarbeks, puudus AS-il Pristis õigus OÜ Bois MM arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning tegemist on ka AS Pristis ettevõtlusega mitteseotud kuluga. OÜ Raidor Ehitus arved
  12. OÜ Raidor Ehitus esitas AS-le Pristis 03.01.2003 arve nr. 23001, selgitusega „ehitustööd vastavalt lepingule 03-01“, summas 590 000 krooni (toimiku nr. 3 lk. 29). Maksuotsuses jõudis maksuhaldur järeldusele, et AS Pristis kontori remondi teostas eraisik H.E. Kaebuse kohaselt kasutas AS Pristis remondi teostamisel lisaks H.E-le ka OÜ Raidor Ehitus teenuseid. H.E poolt antud ütlused saavad puudutada ainult temalt tellitud ja tema poolt
  13. korrusel teostatud remonttöid, kuid ta ei saa anda ütlusi muude isikute poolt teostatud tööde kohta. AS 14 Pristis endine sekretär, praegune finantsjuht ja juhatuse liige H.T andis kohtuistungil ütlused (toimiku nr. 4 lk. 114), mille kohaselt töötas ta Mustamäe tee 54 kolmandal korrusel. Tema tööpäev algas kell 8 ja lõppes kell
  14. Tunnistaja väitel toimusid
  15. aasta jaanuaris AS Pristis ruumides remonttööd, mille käigus lammutati vaheseinu, paigaldati klaasvahesein. Sekretäride ruumi pandi maha puitparkett, müügimeeste tuppa linoleum, valgustus paigutati ümber, värviti lagesid ja seinu. Remonttöid teostati põhiliselt peale tööpäeva lõppu. Selleks ajaks olid tavaliselt kõik lahkunud. Tunnistaja väitel nägi ta 5-6 meest, kes tutvustasid end Raidor Ehitus meestena ja küsisid T.L-i. Loetletud töid teostati
  16. korrusel. Tunnistaja selgituse kohaselt ei tea ta midagi OÜ-st Clanders Holding ega OÜ-st Ostvar ning
  17. aastal ei teadnud ta ka midagi mehest, nimega H.E. Samas selgitas tunnistaja, et ta küsis igal õhtul meestelt, kes sisse astusid, kes nad on ning alati tutvustasid nad end R.E töötajatena.
  18. Kohus on seisukohal, et H.T ütlused on vastuolus teiste käesolevas haldusasjas kogutud tõenditega ega ole seetõttu kohtu jaoks usutavad. Kaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et AS Pristis kontoriruumides
  19. korrusel teostas remonti H.E. H.E poolt maksuhaldurile antud seletuse (toimiku nr. 3 lk. 42) kohaselt teostas ta remonti AS-i Pristis ruumides kolmandal korrusel. Vastusest maksuhalduri küsimustele nähtub, et H.E ei teadnud samas midagi OÜ-st Raidor Ehitus ega osanud nimetada ka ühtegi OÜ Raidor Ehitus töötajat, kuigi eeldusel, et H.T ütlused vastavad tõele ning OÜ Raidor Ehitus töötajad tulid igal õhtul
  20. korrusele, oleks ta pidanud nendega kohtuma. Kohtul puudub alus kahelda H.E ütlustes. Küll aga seab eeltoodu kahtluse alla H.T ütlused. Samuti on kummaline, et H.T ei maininud remonditööde teostajana H.E-d, kes ometigi teostas remonditöid temaga ühel korrusel. Samas on H nimelisest isikust kui remondimehest teadlikud olnud AS Pristis teised töötajad (E.K, E.N, A.M, K.K, A.T, B.P, M.Õ), kes ei ole samas olnud teadlikud sellest, et remonti oleks teostanud OÜ Raidor Ehitus. Võrreldes H.T selgitusi tööde kirjelduse osas, kattuvad need H.E poolt nimetatud töödega. OÜ Raidor Ehitus juhatuse liikme vastustest maksuhalduri küsimustele (toimiku nr. 3 lk. 51) nähtub, et OÜ-l Raidor Ehitus olid alltöövõtjateks OÜ Clanders Holding ning OÜ Ostvar. Seega ei saanud remondimehed tutvustada end OÜ Raidor Ehitus töötajatena, nagu väitis H.T, vaid hoopis OÜ Clanders Holding või OÜ Ostvar töötajatena. Samas H.T eeltoodud äriühingute nimesid polnud kuulnud. OÜ Raidor Ehitus juhatuse liige ei osanud anda konkreetseid selgitusi elektriradiaatorite, samuti ruloode ja ribikardinate paigaldamise kohta ning ei mäletanud ka seda, kuhu paigaldati klaassein ega osanud selgitada, miks erinesid OÜ Raidor Ehitus hinnapakkumise ja mahakandmise akti andmed. Maksumenetluse käigus on maksuhaldur ühtlasi tuvastanud, et OÜ Ostvar tegi OÜ-le Raidor ehitustöid teisel aadressil, kui AS-i Pristis kontori asukoht.
  21. Eeltoodust lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et OÜ Raidor Ehitus ega ükski tema alltöövõtjatest remonditöid AS-i Pristis kontoris ei teostanud. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et vastavad remonditööd teostas H.E. Vaidlus puudub selle üle, et H.E ei olnud OÜ Raidor Ehitus ega ka OÜ Clanders Holding töötaja. Eeltoodust lähtuvalt ei saa pidada tõeseks ka AS Pristis juhatuse liikme A.K selgitusi remonditööde teostamise kohta. Kaebuse esitajal puudus õigus OÜ Raidor Ehitus arve alusel sisendkäibemaksu maksustatavast käibest mahaarvamiseks. Kuna AS Pristis eeltoodud OÜ Raidor Ehitus teenuseid oma ettevõtluse tarbeks ei kasutanud, on maksuhaldur õigesti leidnud, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga. II.II Töötajatele edasimüüdud kaubad ja teenused
  22. Maksuotsuse p-s 3 tuvastas maksuhaldur, et AS Pristis on teinud oma töötajatele, kontrollvõi juhtorgani liikmete abikaasadele ja vanematele järgmised erisoodustused: 1) AS Pristis 15 juhatuse liikme I.S-i abikaasale K.S-ile kuuluva Hiiumaal asuva kinnistuga seotud kulud (OÜlt Faasion, OÜ-lt Kemehh, FIE-lt Märt Märjamaa, OÜ-lt Belaisa, AS-ilt Viking Window, OÜlt Dagosan, AS-ilt Dagomar ostetud kaup ja teenused); 2) K.S-ile OÜ-st Midlanta ostetud kasukas; 3) K.S-ile AS-ilt Sandmani Grupp ostetud kodutehnika; 4) I.S,ile Racing Service OÜ arve alusel ostetud VIP pääsmed; 5) AS Pristis juhatuse liikme T.L-i emale E.L-ile AS-ist Plaadipunkt ostetud keraamilised plaadid ja sanitaartehnika ning OÜ-lt Raidor Ehitus soetatud teenused; 6) I.T pere nädalavahetus Kalwi Mõisas.
  23. Kaebuse esitaja on kohtule selgitanud, et AS Pristis väljastas 1) edasimüügiarve nr. 517698 31.12.2005 K.S-ile OÜ Faasion, OÜ Kemehh ja FIE Märt Märjamaa kaupade ja teenuste eest, mis tasuti 03.02.2006; 2) edasimüügiarve nr. 517698 31.12.2005 K.S-ile Belaisa OÜ kauba eest, mis tasuti 03.02.2006; 3) edasimüügiarve nr. 517703 31.12.2005 V.P-le TVK Teenused OÜ-lt soetatud kauba eest, mis on tasutud; 4) edasimüügiarve nr. 517698 31.12.2005 K.S-ile Viking Window AS-ilt ja Faasion OÜ-lt soetatud kaupade ja teenuste eest, mis tasuti 03.02.2006; 5) edasimüügiarve nr. 517699 31.12.2006 E.L-ile AS-ilt Plaadipunkt soetatud kauba eest, mis on tasutud 09.03.2006; 6) edasimüügiarved 31.12.2005 K.S-ile, I.Sile, E.N-ile ja E.K-le OÜ-lt Dagosan, AS-ilt Dagomar, OÜ-lt Atri Invest, OÜ-lt Balteco Mööbel, Sandmani Grupi AS-ilt, Leventa AS-ilt soetatud kaupade ja teenuste eest ning arvete eest on tasutud; 7) edasimüügiarve nr. 517698 31.12.2005 K.S-ile OÜ-lt Midlanta soetatud kaupade eest, mis on tasutud 03.02.
  25. Eeltoodu alusel leiab kaebuse esitaja, et nimetatud kaupade ja teenuste soetamine oli seotud AS Pristis ettevõtlusega, mistõttu kaebuse esitajal oli õigus nimetatud kaupadelt sisendkäibemaks maha arvata. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kuna K.S ja E.L on tasunud kõikide AS-ilt Pristis saadud kaupade ja teenuste eest samasuguse summa, millega AS Pristis kaubad ja teenused ise sisse ostis, ei ole AS Pristis andnud eeltoodud isikutele erisoodustusi. Kaebuse esitaja on ühtlasi seisukohal, et eeltoodud kulusid ei ole võimalik käsitleda samaaegselt nii erisoodustusena kui ka ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Vastasel juhul on tegemist topeltmaksustamisega. Maksuhaldur on oma seletuses selgitanud, et ühtegi kulu ei ole maksustatud kahekordselt. Vastustaja ei ole viidatud kaupu kordagi käsitlenud ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Erandina märgib vastustaja ära J.T-le ostetud teleri, videomagnetofoni ja DVD-mängija, mille suhtes asus maksuhaldur seisukohale, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga, kuna J.T ei olnud AS-i Pristis töötaja.
  26. Kaebuse esitaja ei vaidlusta käesolevas haldusasjas asjaolu, et maksuotsuses tuvastatud erisoodustusi AS Pristis oma töötajatele tõepoolest tegi ning ettevõtlusega mitteseotud kulusid kandis. Samas on vaidlus poolte vahel selle üle, kas edasimüügiarvete vormistamisest ning nende tasumisest tulenevalt saab ka käesolevas kohtuvaidluses käsitleda AS Pristis poolt töötajatele edasimüüdud kaupu ja teenuseid erisoodustusena, boonustasuna või ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Maksuotsuse peale esitatud kaebuse lisana on kaebuse esitaja esitanud kohtule edasimüügiarved J.T-le, summas 71 449 krooni, K.S-ile, summas 276302.04 krooni, E.L-ile, summas 55 7019.59 krooni, EE.K-le, summas 31 391.84 krooni, E.N-ile, summas 10 232.50 krooni, V.P-le, kogusummas 42651 krooni ning R.T-le, summas 6911.20 krooni.
  27. TuMS § 48 lõike 1 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustustelt. TuMS § 48 lõike 3 kohaselt on töötajaks lõike 1 tähenduses töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks lõike 1 tähenduses loetakse ka töövõtu, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. TuMS § 48 lõike 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt 16 hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikutele seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TuMS § 48 lõike 6 kohaselt loetakse erisoodustuseks ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, vanemale või lapsele.
  28. Kohus märgib et maksuotsuses luges maksuhaldur erisoodustuseks vaid K.S-ile, I.S-ile, E.L-ile ja I.T-le AS Pristis poolt ostetud kaubad ja teenused. Seega ei ole maksuhaldur lugenud erisoodustuseks E.N-ile, E.K-le, V.P-le ega R.T-le AS-i Pristis poolt edasimüüdud kaupa ning kohus ei saa vastavas osas ka maksuotsust erisoodustuste osas tühistada ega jõusse jätta. Samuti ei võta kohus seisukohta selles, kas I.S-ile ostetud VIP pääsmed ning I.T pere nädalavahetus Kalwi mõisas on õigesti loetud eeltoodud isikute erisoodustuseks, kuna kaebuse esitaja ei ole eeltoodud erisoodustuste andmist kaebuses vaidlustanud. Seega saab kohus võtta seisukoha vaid selles, kas K.S-ile ja E.L-ile algselt tehtud erisoodustusi saab ka peale edasimüügiarvete tegemist ja tasumist pidada erisoodustusteks.
  29. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja on väljastanud K.S-ile ja E.L-ile neile osutatud teenuste ja müüdud kauba eest arved sama suures summas, nagu kaebuse esitaja vastava kauba ning teenuste eest ise tasus ning vastavad arved on K.S-i ja E.L-i poolt tasutud. Seega ei saa AS Pristis poolt töötajatele edasimüüdud kaupa ja teenust käsitleda enam erisoodustusena ning seda ka olukorras, kus edasimüügiarveid koheselt ei vormistatud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb maksuotsus K.S-ile edasimüüdud OÜ-lt Faasion, OÜ-lt Kemehh, FIE-lt Märt Märjamaa, Belaisa OÜ-lt, Viking Window AS-ilt, OÜ-lt Dagosan, AS-ilt Dagomar ning AS-ilt Sandmani Grupp ostetud kaubalt ja teenustelt määratud tulumaksu ja sotsiaalmaksu osas tühistada. Samuti tuleb maksuotsus tühistada E.L-ile edasimüüdud, AS-ilt Plaadipunkt ostetud kaubalt määratud tulumaksu ja sotsiaalmaksu osas. Ühtlasi nõustub kohus kaebuse esitajaga selles, et kuivõrd eeltoodud kaupa saab pidada kolmandatele isikutele edasimüüduks, saab AS Pristis ja K.S-i ning AS Pristis ja E.L-i vahelisi tehinguid pidada AS Pristis ettevõtlusega seotud tehinguteks, mistõttu kaebuse esitajal oli õigus eeltoodud äriühingutelt ostetud kauba ja teenuste arvetelt sisendkäibemaksu maha arvata ning maksuotsus käibemaksu juurdemääramise osas tuleb samuti tühistada. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et eeltoodud seisukohta toetab Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2003 kohtuotsus haldusasjas nr. 3-3-1-55-03, mille p-s 11 Riigikohus leidis, et ettevõtlusega võib tegemist olla ka siis, kui vara soetamise hetkel ei olnud veel kavatsust seda vara ettevõtluses kasutada või ettevõtluse käigus müüa ning seetõttu ei saa vara müügi maksustamist seada sõltuvusse ainuüksi sellest asjaolust, kuidas maksumaksja on oma raamatupidamises kajastanud vara soetamist.
  30. AS Pristis on tasunud R.T eest Sandmani Grupi AS 29.09.2003 arve nr. A-0311404, summas 1200 krooni. AS Pristis on arve alusel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kuivõrd AS Pristis on müünud eeltoodud kauba (õhupuhastaja) edasi R.T-le, tuleb seda ka maksu määramisel arvestada, mistõttu tuleb maksuotsus vastavas osas käibemaksu ja tulumaksu juurdemääramise osas tühistada. Sama kehtib ka Rautakesko AS arve nr. 20768154 (uksed) arve, summas 4840 krooni, suhtes. AS Pristis on tasunud ka J.T eest Sandman Grupi 03.03.2003 arve nr. A-0310411 teler Philipsi eest ning Leventa AS 29.01.2003 arve nr. 11204473 videomakk Panasonicu eest, kuid hiljem eeltoodud kauba J.T-le edasi müünud, mistõttu tuleb maksuotsus vastavas osas käibemaksu ja tulumaksu juurdemääramise osas tühistada. 17
  31. E.N, E.K ja V.P kirjalike selgituste kohaselt on äriühingutest Atri Invest, Sandmani Grupi AS-ist, OÜ-st Balteco Mööbel ja TVK Teenused OÜ soetatud kaupade arved nende isiklikud arved, mis on tasaarveldatud boonustasuga. Boonusena on arvestatud ainult kaupade ja teenuste maksumus ilma käibemaksuta. Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks lugenud eeltoodud arved erisoodustuseks või ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Küll nähtub aga maksuotsuse lisast 4, et maksuhaldur on leidnud, et AS-il Pristis ei olnud õigus maha arvata sisendkäibemaksu 26.10.2002 Rautakesko arve nr. 20718890, 12.11.2002 arve nr. 2075935 ning 17.11.2002 arve nr. 20772331 alusel, samuti TVK Teenused OÜ 14.11.2002 arve nr. 13E alusel (liidetud toimiku lk. 116). Eeltoodud arvete alusel boonustasuna arvestatud kauba on AS Pristis E.N-ile, E.K-le ja V.P-le kaebuse täienduse lisaks olevatelt arvetelt nähtuvalt edasi müünud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd nii töötajate ütlused kui ka edasimüügiarved kinnitavad, et arvete näol oli tegemist töötajatele tasaarveldatud boonustasuga, sai seda pidada ettevõtlusega seotud kuluks, mistõttu AS-il Pristis oli õigus sisendkäibemaksu arvetelt maha arvata. Kohus tühistab vastavas osas käibemaksu juurdemääramise aga seetõttu, et kaebuse täienduseks olevatest edasimüügiarvetest nähtuvalt on eeltoodud äriühingute kaup AS Pristis poolt E.N-ile, E.K-le ja V.P-le edasi müüdud, millest tulenevalt ka seetõttu oli AS-il Pristis õigus kauba arvetelt sisendkäibemaksu maha arvata. Samas, kuivõrd eeltoodud kaupade ja teenuste maksumus on varem tasaarvestatud E.N-i, E.K ja V.P boonustasudega, tuleb ka E.N-i, E.K ja V.P boonustasusid kaupade ja teenuste maksumuse võrra (ilma käibemaksuta) vähendada, mistõttu PMTK
  32. aprilli 2006 maksuotsus nr. 12-5/260 kuulub vastavas osas tühistamisele.
  33. Kohus on ühtlasi seisukohal, et maksuotsuses ei esine topeltmaksustamist ning kaebuse esitaja vastav väide ei ole ülejäänud maksuotsuse osas kontrollimisel kinnitust leidnud. II.III AS-i Pristis poolt korraldatud üritused AS Pristis bowlingu mäng Pirital novembris 2002
  34. Maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et AS Pristis tasus 07.11.2002 2173 krooni AS-ile Keegliklubi 07.11.2002 arve nr. 2002106 alusel ruumide rendi eest. Arve kohaselt renditi ruume 01.11.2002 Pirita Keegliklubis (toimiku nr. 3 lk. 191). AS-i Pristis raamatupidamisarvestuses on tehing kajastatud ruumide rendi kuluna. Kaebuse esitaja asus kaebuses seisukohale, et AS Pristis poolt korraldatud Pirita Keegliklubi ürituse kulud on ettevõtlusega seotud ning maksuhaldur on vääralt järeldanud, et tegemist on erisoodustusega töötajatele. Maksuhaldur tugineb vaid M.P ütlustele, kuid M.P oli Tartu kontori töötaja, seega ei saa tema nende asjaolude kohta ütlusi anda. Maksuhaldur on maksuotsuses asunud seisukohale, et Pirita Keegliklubi ürituse maksumusest 2173 kroonist 717 krooni (13%) kuulub maksustamisele kui erisoodustus ning 1456 krooni (67%) saab pidada vastuvõtukuluks.
  35. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja on meelevaldselt asunud seisukohale, nagu tugineks maksuotsuses toodud järeldus vaid M.P ütlustele. M.P on andnud maksumenetluse käigus 17.10.2005 ütlused, mille kohaselt „toimusid kliendiüritused keskmiselt paar korda kuus. AS-is Pristis toimusid ka suvepäevad ning jõulupeod. AS Pristis kandis kõik kulud, töötajate ja nende perekonnaliikmete jaoks olid need üritused tasuta. Tallinnas toimusid ka bowlingu mängud. Bowling oli ainult oma töötajatele, vahel võisid ka kliendid olla.“ (toimiku 18 nr. 2 lk. 111-112). Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks M.P eeltoodud ütluse alusel lugenud Pirita Keegliklubi ürituse tervikuna AS-i Pristis töötajatele korraldatuks. Selle asemel on maksuhaldur maksustamisel arvestanud kaebuse esitaja poolt üritusel osalenud inimeste nimekirja (toimiku nr. 3 lk. 189-190), selgitanud nimekirja põhjal välja, kas tegemist oli AS-i Pristis töötajatega või mitte ning lähtuvalt töötajate – klientide proportsioonist määratlenud ürituse 13% ulatuses kui erisoodustuse ning 67% ulatuses kui vastuvõtukulu. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses vaidlustanud maksuhalduri poolt maksumenetluse käigus üritusel osalenud inimeste suhtes tuvastatud asjaolusid, sh. seda, et P.L, I.T, A.K, V.V, A.M ja R.T olid AS-i Pristis töötajad, mitte partnerfirmade juhatuse liikmed. Samuti ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud asjaolu, et T.K, B.M, J.P ja A.E üritusel ei osalenud, mistõttu maksuhaldur vähendas üritusel osalejate nimekirja. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et bowlingu mängu saab pidada hüveks AS-i Pristis töötajatele ning vastuvõtukuluks AS-i Pristis klientidele. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et üritusel osalenud AS-i Pristis töötajad täitsid Pirita Keegliklubi saalis oma tööülesandeid. AS-i Pristis
  36. a. sünnipäeva vastuvõtt Rocca al Mare bowlingu saalis
  37. AS Pristis tasus 07.12.2003 Rocca al Mare Bowling AS-ile 01.12.2003 arve nr. 1100 alusel 46 000 krooni (toimiku nr. 3 lk. 183) ning 11.12.2003 OÜ-le Valge Maja 03.12.2003 arve nr. 203 alusel 57 820 krooni (toimiku nr. 3 lk. 184). Vaidlus puudub selle üle, et eeltoodud arved olid AS-i Pristis Rocca al Mare bowlingu saalis korraldatud ürituse „AS Pristis
  38. a“ ürituse läbiviimise kulud. Rocca al Mare Bowling AS-i arve on esitatud ruumide rendi eest, Valge Maja OÜ arve aga kliendipäeva korraldamise ning projekti juhtimise, reklaampresentatsiooni ettevalmistamise ja konverentsitehnika rendi ning transpordi eest. ASi Pristis raamatupidamises on esimene tehing kajastatud muude teenuste kuluna, teine tehing aga reklaamikuluna. Maksuotsuses käsitles maksuhaldur AS-i Pristis poolt korraldatud üritust AS-i Pristis 15 töötaja osas erisoodustusena (21% ulatuses kummagi arve maksumusest), 55 külalise osas aga vastuvõtukuluna (79% ulatuses kummagi arve maksumusest). Kaebuse esitaja maksuhalduri eeltoodud käsitlusega ei nõustu ning leiab, et eeltoodud kulude näol oli tegemist ettevõtlusega seotud tegevuskuluga. Kaebuse kohaselt oli üritus klientidele suunatud turundusliku iseloomuga presentatsioon, kus osalesid AS-i Pristis kliendid ja müügitöötajad. Klientidele tutvustati AS-i Pristis äriühingut ja teenuseid.
  39. AS Pristis endise töötaja R.T seletuse kohaselt esines üritusel A.K, hiljem mängis ansambel, oli tsirkuseartist, vahepeal mängiti keeglit. Suurem osa olid kliendid. Baarist võis saada tasuta jooke ning laudadel olid suupisted. Ürituse eest ei pidanud midagi maksma (toimiku nr. 2 lk. 91). OÜ Valga Maja tegevjuht K.K kirjaliku seletuse (toimiku nr. 3 lk. 185) kohaselt korraldas OÜ Valge Maja AS-le Pristis kliendipeo Rocca al Mare Bowlingu ruumes
  40. aasta detsembris. Seletuse kohaselt pakuti üritusel suupisteid ning esinejatena olid kohal muusikud „Genialistid“ ja Vello Vaheri Tsirkuse perekond. Soovijatele olid avatud ka bowlingurajad. K.K seletuse kohaselt oli tegemist üritusega, kus AS-i Pristis inimesed said kohtuda oma koostööpartneritega „näost-näkku“ ja meeldivalt aega veeta omavahelisi suhteid arendades. OÜ Valge Maja korraldada oli ürituse programmi koostamine, üritusest teavitamine, alltöövõtjate leidmine, ürituse järelevalve, vastutus ja läbiviimine, samuti külalistele info jagamine ja liikumiste koordineerimine. Maksuotsusest nähtub, et kaebuse esitaja ei esitanud maksuhaldurile täiendavaid tõendeid ürituse sisu kohta (ürituse kava, tellimusi seoses kliendipäeva korraldamisega, projekti juhtimisega seotud dokumente jne.). Samuti jääb paljasõnaliseks kaebuses esitatud väide sellest, et tegemist oli turundusliku iseloomuga presentatsiooniga. Väidetava presentatsiooni sisu kohta kohtule tõendeid esitatud 19 ei ole. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et maksuhaldur on põhjendatult käsitlenud ürituse kulu 21% osas erisoodustusena töötajatele ning 79% ulatuses vastuvõtukuluna. AS-ilt Emajõe Ärikeskus, Reval Hotelligrupi AS-ilt ja KS Club OÜ-lt ruumide rentimine
  41. Maksuotsuse kohaselt rentis AS Pristis perioodil oktoober 2002 kuni detsember 2003 ruume AS-ilt Emajõe Ärikeskus, Reval Hotelligrupi AS-ilt ja KS Club OÜ-lt, kajastades eeltoodud äriühingute arveid raamatupidamisarvestuses ruumide rendikuluna. Kuigi maksuhaldur ei vaidlustanud maksuotsuses kaebuse esitaja väiteid, mille kohaselt kasutati eeltoodud ruume läbirääkimisteks lepingute sõlmimise eesmärgil, asus maksuhaldur siiski seisukohale, et AS Pristis andis eeltoodud ruumide rendi raames oma töötajatele hüve ning tegi klientidele vastuvõtukulusid ning jagas eeltoodud kulud proportsionaalselt osalejate nimekirjale. Maksuotsuse kohaselt ei saa väita, et lepingute sõlmimiseks läbirääkimiste pidamine diskosaalis ning saunas koos toitlustamisega oleks vajalik või kohane AS-i Pristis ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks (maksuotsuse lk. 43). Kaebuse esitaja vaidleb kaebuses maksuotsuses toodud käsitlusele vastu ning leiab, et maksuotsuses ei ole põhjendatud, miks peab maksuhaldur AS Emajõe Ärikeskus ja Reval Hotelligrupi AS-ilt ostetud teenuseid oma töötajatele hüve andmiseks ja klientide vastuvõtmisel vastuvõtukuludeks. AS Emajõe Ärikeskus ja Reval Hotelligrupi AS-i ütlustest taoline järeldus ei tulene.
  42. Reval Hotell Olümpia finantskontroller U.S kirjalikust seletusest maksuhaldurile (toimiku nr. 3 lk. 195-196), samuti konverentsijuht P.S kirjalikust seletusest (toimiku nr. 3 lk. 198) selgub, et kõik Reval Hotelligrupi AS arved AS-le Pristis (v.a. 30.09.2002 arve nr. 019668) puudutavad tervisekeskuse ehk Club 26 ruumide rentimist. P.S selgituse kohaselt on tervisekeskus Club 26 puhul eelkõige tegemist keskusega, kus on võimalik lõõgastuda, treenida, stressist vabaneda ning ka nõupidamisi pidada. Tervisekeskuses saab kasutada sauna, basseini ja jõusaali, pakutakse ka massaaži ja solaariumi teenuseid. P.S seletuse kohaselt kasutas AS Pristis Tervisekeskuses saunaruume. Kas saunaruume kasutati saunaskäimise või nõupidamise eesmärgil, ei ole teada. AS Pristis töötaja E.N seletuse (toimiku nr. 2 lk. 67) toimusid Olümpia hotellis kord nädalas klientidega saunaõhtud, mille kulud kandis AS Pristis. Saunaskäike hotellis Olümpia tunnistab ka E.K (toimiku nr. 2 lk. 74), kelle väitel toimusid igal kolmapäeval hotell Olümpias saunaõhtud koos toiduga, kus toimusid vestlused vabas õhkkonnas, kus osalesid müügijuhid ja tellijad (toimiku nr. 2 lk. 77). Kohus nõustub vastustajaga selles, et sauna rent eesmärgiga, läbi rääkida mõne konkreetse lepingu sõlmimise asjaoludes ei saa olla vajalik või kohane AS-i Pristis ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Seega tuleb maksuotsuse lisas 6 (liidetud toimiku lk. 121) osundatud arvete alusel (v.a. 30.09.2002 arve nr. 019668 alusel) toimunud ruumide rentimise eesmärgiks pidada osaliselt hüve andmist oma töötajatele ning vastuvõtu korraldamist klientidele, mistõttu maksuhaldur on õigesti määratlenud erisoodustuste ja vastuvõtukulude proportsiooni lähtuvalt osavõtjate nimekirjast.
  43. AS Emajõe Ärikeskus kinnisvara raamatupidaja M.K kirjalikust seletusest maksuhaldurile (toimiku nr. 3 lk. 216) nähtub, et AS Pristis rentis ajavahemikul oktoober 2002 kuni detsember 2003 AS Emajõe Ärikeskuse puhkeruume (sh. saun). Seletuse kohaselt olid ruumide tellijateks M.P ja A.T. M.P kirjaliku seletuse kohaselt (toimiku nr. 2 lk. 111) toimusid Emajõe ärikeskuses kliendiüritused. M.P tellis basseiniga sauna ning toitlustamise. Kliendiüritused toimusid keskmiselt paar korda kuus. Kohus on seisukohal, et eeltoodud ütluste alusel ei saa pidada ka AS-is Emajõe Ärikeskus puhkeruumide rentimist AS-i Pristis 20 ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks vajalikuks ega kohaseks. Samasugusele seisukohale tuleb asuda ka KS Club OÜ-lt klubi Yellow submarine ning ööklubi Pattaya ruumide rendi osas. Kohus nõustub maksuotsuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt puudub alus väiteks, et lepingute sõlmimiseks läbirääkimiste pidamine diskosaalis oleks vajalik või kohane AS Pristis ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Eeltoodust nähtuvalt on vastustaja põhjendanud oma seisukohta erisoodustuste ja vastuvõtukulude osas. III Kaebuse osaline rahuldamine
  44. Eeltoodud kaalutlustel on kohus seisukohal, et kaebus PMTK
  45. aprilli
  46. a. maksuotsuse nr. 12-5/260 ning PMTK 06.10.2006 maksuotsuse nr. 12-5/710 tühistamiseks tuleb rahuldada osaliselt. PMTK
  47. aprilli 2006 maksuotsus nr. 12-5/260 tuleb tühistada E.Nile, E.K-le ja V.P-le arvestatud boonustasult, mille E.N, E.K ja V.P AS Pristis edasimüügiarvetest nähtuvalt AS-ile Pristis tagastasid, määratud maksude osas. PMTK 06.10.2006 maksuotsus nr. 12-5/710 tuleb tühistada AS-i Pristis poolt K.S-ile, E.L-ile, R.T-le ja J.T-le edasimüüdud kaupadelt ja teenustelt määratud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja käibemaksu osas ning E.N-ile, E.K-le ja V.P-le edasimüüdud kaupadelt määratud käibemaksu osas. IV Menetluskulude väljamõistmine 72.

§ 92

lõike 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Advokaadibüroo Aavik & Partnerid ning Maria Mägi Advokaadibüroo menetluskulude nimekirjast nähtuvalt moodustavad menetluskulud riigilõivust kahe kaebuse esitamise eest (á 5000 krooni) ning õigusabikuludest, summas 105 757 krooni ja 50 senti. Kohtule on esitatud tõendid õigusabikulude tasumise kohta. 73. Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus on kohtuasja raskust ning mahukust arvestades põhjendatud.

§ 26

lg 3 kohaselt võib kohus asutusele, ametnikule või muule avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvale isikule teha motiveeritud ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu ja kahjustaks sellega kaebuse esitaja huvisid. Ettekirjutuses määrab kohus ära summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused. Kohus teeb kohtuotsusega vastustajale ettekirjutuse, arvutada välja kaebuse esitajale väljamakstava menetluskulu suurus lähtuvalt maksuotsuste tühistatud osa (kroonides) osakaalust maksuotsustega tasumiseks määratud maksude kogusummast. Tiina Pappel Kohtunik 21 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Lilianne Aasma ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-1658 Haldusasi AS Pristis kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 7. aprilli 2006. a maksuotsuse nr 12-5/260 osalise tühistamise ning 6. oktoobri 2006. a maksuotsuse nr 12-5/710 tühistamise nõuetes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Pristis ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 10. november 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: AS Pristis Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus. 2. Rahuldada AS Pristis apellatsioonkaebus osaliselt. 3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2007. a otsus osas:

  1. a)millega kaebus rahuldati ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 7. aprilli 2006. a maksuotsus nr 12-5/260 ning 6. oktoobri 2006. a maksuotsus nr 125/710 tühistati;
  2. b)millega jäeti kaebus rahuldamata 6. oktoobri 2006. a maksuotsuse nr 12-5/710 tühistamise nõudes osas, millega määrati tulumaks ja käibemaks OÜ Bois MM arvete alusel tasutud summadelt ning Raidor Ehitus OÜ arve alusel tasutud summalt suuruses 43 070 kr. 4. Teha selles osas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 6. oktoobri 2006. a maksuotsus nr 12-5/710 osas, millega määrati tulumaks ja käibemaks OÜ Bois MM arvete alusel tasutud summadelt ning Raidor Ehitus OÜ arve alusel tasutud summalt suuruses 43 070 kr. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. 5. Muuta Tallinna Halduskohtu otsusega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt AS Pristis kasuks välja mõistetud menetluskulude jaotust ja teha Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutus kindlaks määrata ja välja maksta AS-le Pristis menetluskulu lähtuvalt käesoleva otsusega maksuotsuse tühistatud osa osakaalust maksuotsusega tasumiseks määratud maksude kogusummast. 6. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt AS Pristis kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1000 (üks tuhat) krooni. Lilianne Aasma Ruth Virkus Oliver Kask 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.