← Eesti

3-08-1298/27

Obsah (4)§ 10§ 72§ 59§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 27.01.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1298 Haldusas

§ 10lg 3, § 60 lg 1 ning § 62 lg 1 nõuetega.

Korraldusest tulenevalt viiakse kaebaja suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli. Nimetatud kontrolliliigi puhul kinnitatakse või lükatakse ümber juba enne kontrollimise algust teadaolev asjaolu. Maksuhaldur pole korralduses vastavat asjaolu välja toonud. Maksuhaldur möönab ise kaudselt, et viib läbi revisjoni. Kontrollitakse mitut maksustamisperioodi ning ei ole piiritletud, mis ajendas kontrolli teostama. Ainuüksi deklareerimisele kuuluva käibemaksu väljaselgitamine ei ole üksikjuhtumi kontrolli teostamise aluseks. Kaebaja suhtes läbi viidav menetlus vastab kontrolli iseloomu ja ulatuse poolest revisjonimenetlusele. Seda kinnitab nii kontrollitavate küsimuste ring kui ka kaebaja intensiivne allutamine kaasaaitamiskohustuse täitmisele. Kaebajalt on ka suuliselt nõutud dokumentide esitamist, sh selliste, mis ei seondu kontrolliesemega. Maksuhaldur on oluliselt rikkunud kaebaja õigusi, sest kaebajat ei ole teavitatud revisjoni kestusest. Revisjoni läbiviimist kinnitab 21.04.2008 vaatluse teostamine ilma sellekohase korralduseta. Maksuhaldur käis kokkuleppeliselt vaatamas Joa 3a-27 asuvat kontorit ning Kreutzwaldi 1/Narva mnt 26 üüritud äripinda. Rikuti

§ 72

lg 3, sest kaebajale ei esitatud korraldust, kuhu oleks märgitud vaatluse eesmärk. Vaatluse käigus ei tutvustatud kaebajale ühtegi dokumenti ega võetud allkirja ühelegi dokumendile. Korralduses on kaebajat hoiatatud nii sunniraha rakendamisega kui ka rahatrahvi määramisega. Neid ei ole koos võimalik kohaldada. Juba seetõttu kuulub korraldus tühistamisele. Kaebajalt on sunniraha tasumise kohustusega ning väärteomenetluse algatamisega hoiatades nõutud teavet ja dokumente, mis ei vasta üksikjuhtumi kontrolli eesmärgile. Õigusvastaseks tuleb tunnistada ka maksuhalduri toiming, millega kaebajalt nõutakse jätkuvalt korralduse täitmist. Kaebaja juhatuse liige edastas korralduses nõutud dokumendid 15.04.2008 maksuhaldurile. 07.05.2008 alustas maksuhaldur kaebaja juhatuse liikme suhtes aga väärteomenetlust. Menetlus lõpetati 30.05.2008, kuna teos puudusid väärteotunnused. Menetluse käigus selgus, et juhatuse liige tõi 15.04.2008 maksuhaldurile nõutud dokumendid, mille kohta üleandmise-vastuvõtmise akti ei vormistatud. Maksuhaldur nõuab aga jätkuvalt kaebajalt korralduse täitmist. Põhjendatud huvi tuvastamiskaebuste rahuldamiseks seisneb selles, et haldusaktid ja toimingud võivad omada õiguslikke tagajärgi kaebuse esitaja jaoks. Kaebaja soovib vältida tulevikus vastustaja poolt vaidlusaluse haldusaktiga ja toimingutega samalaadseid või samadel 2

(7)3-08-1298 alustel tehtud otsuseid ja toiminguid ning suunata vastustajat järgima otsuste tegemisel haldusõiguse põhimõtteid ja norme. 4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Korraldus oli antud maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks selles, kas kaebaja käibemaksu arvestus ja deklareerimine on perioodil 01.04.2006-31.01.2008 toimunud õiguspäraselt. Maksuhaldur alustas üksikjuhtumi kontrolli. Käesolevas asjas ei ole kontrollimenetluse läbiviimine toimunud maksukohustuslase poolt revidendi kasutusse antud tööruumis või töökohas. Samuti puuduvad andmed maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse järjepideva ning pikaajalise täitmise kohta. Korraldusega pandud ühekordse kohustuse mittekohane täitmine ja sellest tulenevalt maksuhalduri telefonikõnedele ja e-kirjadele vastamine ei ole käsitletav kaasaaitamiskohustuse pikaajalise ja järjepideva täitmisena. Korraldus tuleb lugeda täidetuks. Väärteomenetlus vastavas osas lõpetati 30.05.2008 määrusega. 21.04.2008 vaatlus oli eelnevalt kaebajaga kooskõlastatud. Kuigi formaalselt ei esitatud korraldust vaatluse läbiviimiseks, oli kaebajal võimalik vaatluse suhtes seisukoht võtta.

§ 72

lg 3 annab maksukohustuslasele õiguse nõuda vaatluse tagantjärele põhjendamist, kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust. 5. Tallinna Halduskohtu 03.10.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et korraldus dokumentide esitamiseks on täidetud. MTA 30.05.2008 väärteomenetluse lõpetamise määruse nr 6-6/384-2 kohaselt ilmus Riina-Liis Kütt 15.04.2008 maksuhalduri vastuvõtule ja esitas raamatupidamise dokumendid, mis moodustavad tema 13.05.2008 antud ütluste kohaselt kogu vajaliku dokumentatsiooni. Käesoleval juhul ei saa täie kindlusega välistada seda, et vaidlustatud korralduse alusel tuleb siiski kaebuse esitajal esitada veel mõni dokument või anda maksuhaldurile teavet, seetõttu ei oli alust kvalifitseerida esitatud taotlust ümber korralduse õigusvastasuse tuvastamise taotluseks, vaid menetleda tuleb korralduse tühistamistaotlust. Maksuhaldur on õigesti lähtunud kontrolli kvalifitseerimisel üksikjuhtumi kontrolliks.

§ 59

lg 2 alusel jaguneb maksukohustuslase kontroll üksikjuhtumi kontrolliks ja üldkontrolliks ehk revisjoniks. Üksikjuhtumite läbiviimise korda reguleerivad

§-d 60-72 ning reeglid revisjoni läbiviimiseks on kehtestatud

§-des 73-81. Analüüsides nimetatud kahe menetluse erisusi on hoomatav, et üksikjuhtumi kontroll on võrreldes revisjoniga maksukohustuslasele tunduvalt leebem ja vähem aeganõudev kontrollimenetlus. Seega peaks maksuhaldur eelkõige kaaluma, kas on aluseid viia kontroll läbi üksikjuhtumi kontrollina ja rakendada revisjonimenetlust vaid juhul, kui asjaolude kontroll väljub üksikjuhtumi kontrolli raamidest. Riigikohus on 06.06.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-05 leidnud, et revisjon võib hõlmata ka vaid ühe maksu üht maksustamisperioodi või isegi üksnes mõne asjaolu väljaselgitamist. Järelikult on üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni sisuline eristamine ainult kontrolli ulatuse alusel võimatu. Revisjoni korral peab maksuhaldur järgima erilisi menetlusnõudeid. Maksukorralduse seaduse §-dest 75 ja 77 tuleneb, et revisjoni läbiviimine on pikaajaline ja järjepidev menetlus. Maksukohustuslast enamkoormava kontrolli puhul (tööruumi või töökoha eraldamine, kaasaaitamiskohustuse järjepidev pikaajaline täitmine, kontrollimise ajaline 3

(7)3-08-1298 kestvus) peab maksuhaldur valima revisjonivormi. Seega sõltub revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine hinnangust, kas tegemist on enamkoormava kontrollimisega. Kaebuse esitaja rõhutab, et üksikjuhtumi kontrolli käigus kas kinnitatakse või lükatakse ümber juba enne kontrollimise algust teadaolev asjaolu. Maksuhalduri väidetel on käesoleval juhul selliseks hüpoteesiks asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole kontrollitaval perioodil 01.04.2006 – 31.01.2008 deklareerinud ja tasunud õigesti käibemaksu. Kohtu hinnangul ongi nimetatud asjaolu üksikjuhtumi kontrolli teostamise üheks võimalikuks ajendiks. Käesoleval juhul ei ole kontrollimenetluse läbiviimine toimunud maksukohustuslase poolt revidendi kasutusse antud tööruumis või töökohas. Samuti puuduvad andmed maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse järjepideva ning pikaajalise täitmise kohta. Korralduses nimetatud dokumentide valikulist esitamist pole alust pidada kaasaaitamiskohustuse järjepidevaks ja pikaajaliseks täitmiseks. Maksukohustuslasele haldusaktiga pandud ühekordse kohustuse mittekohane täitmine ja sellest tulenevalt maksuhalduri telefonikõnedele ja e-kirjadele vastamine ei ole käsitletav kaasaaitamiskohustuse pikaajalise ja järjepideva täitmisena. Maksuhaldur ei ole rikkunud

-i ega maksumenetluse olulisi põhimõtteid ning vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 4 lõike 2 kohaselt ei välista karistuse määramine ettekirjutuse täitmise tagamiseks sunnivahendi rakendamist.

§ 72

lõike 3 kohaselt tuleb maksukohuslast vaatluse läbiviimisest teavitada ette sellise aja jooksul, mis võimaldab viimasel kavandatava toimingu suhtes seisukoht võtta. Kaebaja ja vastustaja vahel oli e-kirjavahetus aadressidel Joa 3a-27 ja Kreutzwaldi 1 asuvate ruumide vaatluse aja kokkuleppimiseks. Vaatluse aeg lepiti kokku ja kaebuse esitaja seadusliku esindaja taotlusel aega hiljem muudeti. Seega oli kaebuse esitajal võimalus vaatluse teostamiseks valmistuda ja sisuliselt tema õigusi korralduse vormistamata jätmisega ei rikutud. Ainuüksi kirjaliku haldusakti vormistamata jätmise tõttu vaatlust kui maksumenetluse toimingut õigusvastaseks tunnistada ei saa. Lisaks võimaldab

§ 72lõige 3 maksukohuslasel nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist.

Asja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks seda teinud. Samas nähtub õigusnormi sellisest formuleeringust, et kirjalik korraldus ei ole vaatluse läbiviimise vaieldamatuks eelduseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ InvestPartner Kinnisvara apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus asus ebaõigele seisukohale, et tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga. Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses halduskohtule esitatud kaebuses väljendatud seisukohti, tuues muuhulgas veelkord välja, et korraldusest ei nähtu, milline oli maksuhaldurile teadaolev asjaolu, mida sooviti üksikjuhtumi kontrolli käigus kinnitada või ümber lükata. Korraldus ei ole selge ja üheselt mõistetav. Revisjoni läbiviimist kinnitab eelkõige see, et maksukohustuslast kontrollitakse tervikuna. Kaebaja oli intensiivselt allutatud kaasaaitamiskohustusele ning kohtu poolt maksuhalduri telefonikõnedega ja e-kirjavahetusega mittearvestamine oli põhjendamatu. Asjaolu, et tegemist oli revisjoniga, kinnitab 17.09.2008 tehtud maksuotsus, millega määrati kaebajale 4

(7)3-08-1298 täiendavaks tasumiseks mitte üksnes käibemaksu. Kuna tegemist oli revisjoniga, on oluliselt rikutud kaebaja õigusi. 21.04.2008 vaatlus ei olnud õiguspärane. Vaatluse õiguspärasus ei saa sõltuda 11.03.2008 korralduse õiguspärasusest. Tõendatud on, et kaebajale korraldust vaatluse läbiviimise kohta ei esitatud ning vaatlust kirjalikult ei põhjendatud. Vaatluse aja eelnev kokkuleppimine ei luba eirata seadusest tulenevaid nõudeid. Kaebajal oli õigus saada teada vaatluse eesmärk. Kaebaja ei saanud reaalselt vaatluseks valmistuda. Kirjaliku korralduse mitteesitamist või selle tagantjärele nõudmist saab kohaldada vaid revisjoni korral. Dokumentide esitamise nõudmise korraldus ei hõlma vaatluse teostamist. Kohus ei võtnud seisukohta kõigi kaebuse taotluste suhtes. Kaebuse esitaja taotles ka maksuhalduri toimingute, millega jätkuvalt nõutakse korralduse täitmist, õigusvastaseks tunnistamist. Isegi juhul, kui väärteomenetlust ei oleks väärteotunnuste puudumisel lõpetatud, lasub dokumentide mitteesitamise tõendamiskoormus maksuhalduril, kuna originaaldokumentide üleandmise – vastuvõtmise kohta akti ei vormistatud. 14.01.2009 täienduses juhib kaebaja tähelepanu

§ 75

lg 3 muudatusele, mille kohaselt tuleb revisjoni ulatuse muudatusest maksukohustuslast korraldusega teavitada. Kaebaja leiab, et sama põhimõte kehtis ka varem ning kohaldub samuti üksikjuhtumi kontrolli puhul. 17.09.2008 maksuotsus tõendab, et maksuhaldur on kontrollinud ka 11.03.2008 korralduses nimetamata maksude tasumist.

  1. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maksuhaldur nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on oma lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle muutmiseks alust. 9.

ei reguleeri, mil moel toimub üksikjuhtumi kontrolli alustamine. Lähtuvalt HMS § 35 lg 1 punktidest 2-3 algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus menetlusosalise teavitamisega menetlusest või esimese menetlustoimingu sooritamisega. Käesoleva juhul algas menetlus kaebajale 11.03.2008 korralduse edastamisega, millega kohustati kaebajat teavet andma ja dokumente esitama. Korraldusest nähtus ka asjaolu, et kontrolli ei viida läbi revisjoni vormis. Vaidlustades 11.03.2008 korralduse, ei ole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud teabe küsimise korralduse sisulisele õiguspärasusele, vaid on esitanud vastuväited maksumenetluse alustamisele, leides, et tema suhtes viiakse läbi hoopis revisjoni. Kaebaja on leidnud, et tulenevalt asjaolust, et maksuhaldur on valinud vale maksumenetluse liigi, on õigusvastased kõik selle menetluse raames sooritatud toimingud ning tühistada tuleb ka kõik haldusaktid. Andmata siinkohal hinnangut küsimusele, kas kaebaja vastavasisuline järeldus on õige, analüüsib ringkonnakohus esmalt kaebaja väiteid seoses revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli eristamisega. 10. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et 11.03.2008 korralduses välja toodud kontrolli eesmärk on liiga üldsõnaline. Formuleering, mille kohaselt maksuhaldur „kontrollib OÜ 5

(7)3-08-1298 InvestPartner Kinnisvara 2006.a aprilli- kuni 2008.a jaanuarikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust“, sätestab laia kontrolliulatuse. Arvestades maksuõigusteoorias välja kujunenud põhimõtet, mille kohaselt üksikjuhtumi kontrolli käigus kinnitatakse või lükatakse ümber juba enne kontrollimise algust teadaolev asjaolu, ei kinnita korralduse sõnastus üksikjuhtumi kontrolli läbiviimist. Korraldusest peaks nähtuma kontrolli alustamise ajend. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et küsimus, kas kaebaja on perioodil 01.04.2006 – 31.01.2008 õigesti tasunud ja deklareerinud käibemaksu, ongi piisavaks ajendiks üksikjuhtumi kontrolli alustamiseks. Maksuhaldur ja halduskohus on viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt saab revisjoni üksikjuhtumi kontrollist eristada eelkõige selle põhjal, kui koormav on kontrollimenetlus. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, kuid märgib, et kontrollimenetluse koormavust on paljudel juhtudel võimalik üheselt hinnata alles maksumenetluse lõppemisel. Maksukohustuslane soovib aga juba menetluse alguses aru saada, milliste õiguslike tagajärgedega menetlust on tema suhtes alustatud (nt aegumise peatumisega seoses).
  1. Eeltoodu pole aga apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Kaebajat teavitati maksumenetluse alustamisest 11.03.2008 korraldusega. Revisjonikorraldust kaebajale ei edastatud, mistõttu tuletas kaebaja revisjoni läbiviimise üksnes korralduses viidatust, mille kohaselt „kontrollib OÜ InvestPartner Kinnisvara 2006.a aprilli- kuni 2008.a jaanuarikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust“. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kontrolli intensiivsus ei kinnita revisjoni toimumist. Asjaolu, et kaebaja suhtles 11.03.2008 korralduse täitmisega ning 21.04.2008 vaatlusega seoses maksuhalduriga telefoni ning e-kirjavahetuse teel, ei viita kaebaja õiguste piiramisele viisil, mis on omane üksnes revisjonimenetlusele. Kuigi 21.04.2008 vaatlus viidi läbi vastavasisulist korraldust eelnevalt tegemata, ei saa ka sellest eraldiseisvalt tuletada revisjoni läbiviimist. Ringkonnakohus leiab, et kuigi 11.03.2008 korraldus on sõnastatud viisil, mis võib tekitada kahtlusi kontrolliliigi valiku õiguspärasuses, on maksuhalduril olnud kaebaja kontrollimiseks konkreetsem ajend, kui üksnes käibemaksu tasumise õigsuse kontrollimine. Käesolevaks ajaks on tehtud kaebaja suhtes maksuotsus, millest nähtub, et kontrollimenetlus on alguse saanud kaebaja poolt alates
  2. a aprillikuust võõrandatud kinnistute müügist saadud summade deklareerimisest. Maksuhalduril olid kahtlused esitatud käibedeklaratsioonide õiguspärasuses. Seega vastas ka kontrolli eesmärk üksikjuhtumi kontrolli tunnustele.
  3. Ringkonnakohus leiab, et 11.03.2008 korralduse õiguspärasuse kontrollimisel ei ole asjakohane kaebaja viide 17.09.2008 maksuotsusele, millega määrati kaebajale lisaks käibemaksule tasumiseks ka tulu- ja sotsiaalmaksu. Kohus kontrollib vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasust selle andmise või sooritamise hetkel. Kui vastabki tegelikkusele kaebaja väide, et kontroll ei piirdunud üksnes 11.03.2008 korralduses märgituga, ei mõjuta see 11.03.2008 teabe andmise ja dokumentide esitamise korraldust. Kaebaja ei ole kohtule väitnud, et kui aktsepteerida kontrollitavat perioodi ja maksu, oleks 11.03.2008 korraldusega nõutud asjassepuutumatuid dokumente või teavet. Kui maksumenetluses koguti kaebaja hinnangul 11.03.2008 korralduse reguleerimisalast väljapoole jäävat teavet ja dokumente, saab vastavasisulise vastuväite esitada maksuotsuse vaidlustamisel. Eeltoodu kehtib ka ringkonnakohtule esitatud väite suhtes seoses

§ 75lg 3 muudatusega. 6

(7)3-08-1298
  1. Kokkuvõtteks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et 11.03.2008 korraldus on õiguspärane. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maksuhaldur oleks pidanud kaebaja maksude tasumist ja deklareerimist kontrollima revisjoni läbi viies. Maksumenetluses pidi kaebaja täitma 11.03.2008 korralduse, taluma 21.04.2008 vaatlust ning täitma lisaks 04.09.2008 korralduse, millega küsiti 11.03.2008 korralduses nimetatud dokumente ka perioodi 01.02.2008 – 31.07.2008 kohta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nende korralduste ja toimingutega seoses toimunud suhtlus maksuhalduriga ei kujutanud kaebaja jaoks märkimisväärset koormust.
  2. Seoses 21.04.2008 vaatlusega nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ei pea vajalikuks neid korrata. Maksuhaldur on möönnud, et vaatlus oli formaalselt õigusvastane. Eeltoodu aga tähenda, et kohus peaks otsusega tunnistama toimingu õigusvastaseks. Kaebaja ei ole esitanud vaatlusele sisulisi vastuväiteid ega toonud välja ühtegi sellist menetlusviga, mis võis vaatluse tulemusi mõjutada. Alusetu on kaebaja väide, et vaatluse kirjalikku põhjendamist on võimalik nõuda üksnes revisjoni korral. Vaatluse näol on tegemist menetlustoiminguga, mille maksuotsusest eraldiseisev vaidlustamine ei ole reeglina põhjendatud. Kaebusest ja apellatsioonkaebusest ei nähtu selliseid vastuväiteid, mis kinnitaksid vaatluse iseseisva vaidlustamise vajalikkust.
  3. Halduskohus ei ole võtnud selgesõnalist seisukohta kaebaja taotluse suhtes, millega paluti tunnistada õigusvastaseks maksuhalduri toimingud, millega jätkuvalt nõutakse korralduse täitmist. Samas tuleneb halduskohtu otsusest, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et korraldus on täidetud. Maksuhaldur on seda ka vastuses apellatsioonkaebusele veelkord kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt on arusaamatu, millised on need maksuhalduri toimingud, millega kaebajat jätkuvalt 11.03.2008 korralduse täitmisele kohustatakse. Kaebaja pole kaebuses ega apellatsioonkaebuses ühtegi sellist toimingut välja toonud. Pärast väärteomenetluse lõpetamist 30.05.2008 on maksuhaldur korralduse täitmist aktsepteerinud. Kui kaebaja on vaidlusaluste toimingutena silmas pidanud korralduse täitmise nõudmist ajavahemikul 15.04.2008 – 30.05.2008, so pärast kaebaja poolt dokumentide maksuhaldurile viimist ning enne väärteomenetluse lõpetamist, siis ei selgu kaebusest, mis on sellise tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi. Need toimingud ei saa maksuotsuse õiguspärasusele ilmselgelt mingit mõju avaldada, mistõttu peab põhjendatud huvi olema seotud muude maksuotsusest sõltumatute eesmärkidega. Kaebus on esitatud kohtule 03.07.2008, so pärast väärteomenetluse lõpetamist. Seega ei saanud põhjendatud huvi seonduda ka maksuhalduri kohustamisega lõpetada alusetu teabe nõudmine. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud toimingute õigusvastaseks tunnistamine ei aita kaebajal mingilgi moel realiseerida või kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus toimingute õiguspärasust ning kaebus jääb vastavas osas rahuldamata.
  4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.