2-08-54247 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruaril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg 2-08-54247 Narva linna (N

) § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule.

§ 54

lg 1 p 1 ja 4 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Eestkosteasutus toetab avaldust ning leiab, et avaldus on põhjendatud asjaolul, et puudutatud isik ei ole täitnud vanemakohustusi oma tütre kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ega mingil muul moel tundnud huvi lapse elu- ja käekäigu vastu. S G ei ole ilma mõjuvate põhjusteta täitnud vanema kohustust osaleda lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel ega ole täitnud oma kohust ajada korda lapse dokumente, mida laps vältimatult ja paratamatult vajab. Lapse ema on kõrvale hoidnud igasugustest lapsega seotud kohustuste täitmisest. Seeläbi on S G lapse õigusi oluliselt riivanud ja kahjustanud. Kohtule esitatud tõenditega ja seletustega on tõendatud, et S G ei ole oma vanema kohustusi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohustuse lapse eest hoolitseda ja teda üleval pidada. Tuvastatud on, et S G jättis oma vastsündinud lapse J kohe peale sündimist haiglasse ja avaldas soovi lapsest loobuda. S G esimesel kohtuistungil

1. novembril 2008.a. avaldas kohtule, et peale lapse sündi oli ta šokis, et ei tule toime lapse kasvatamisega ja et tal on siiski soov oma laps enda juurde võtta ja teda kasvatada. Laps J viibib L V. S G teab tütre elukohta, kuid ei ole kordagi kuni tänase päevani last külastanud ega tundud huvi lapse käekäigu vastu, samuti ei ole ta aidanud last materiaalselt. Kohtu arvates on S G oma sellise vastutustundetu ja hoolimatu käitumisega lapse suhtes, kus ta ei ole kordagi peale lapse sündimist isegi last vaatamas käinud, jätnud lapse ilma igasugusest vanemlikust hoolest. S G kohtuistungile
2. jaanuaril 2009.a. ei ilmunud, ta ei ole kohut veennud, et suudab ja tahab oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Riigikohus on oma 01.03.2007.a määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel väljenduda ka selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta. Kuna S G on jätnud oma lapse hoolitsuseta, ei ole õigustatud säilitada talle vanemaõigusi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna S G ei ole oma vanema kohustusi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohustuse lapse eest hoolitseda ja teda ülal pidada. Seega tuleb S G vanema õigused ära võtta tütar J G suhtes.

§ 54

lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed Kohus selgitab, et vastavalt

§ 55

lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju (

§ 55lg 2).

Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest (

§ 55

lg 3).

§ 56

lg 1 järgi võib kohus isiku nõudel, kellelt on vanema õigused ära võetud, vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab 3

§ 56lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Menetluskulud Ts

MS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4