TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2214 Otsuse kuupäev 23.01.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.D. kaebus Justiitsministeeriumi vanglate osakonna toimingutele- vaietele mittevastamine – peale. Asja läbivaatamise kuupäev 05.01.2009, kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada A.D. kaebus. Tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi toiming, mis seisneb A.D. vaiete lahendamisega seonduva 30-päevase läbivaatamise tähtaja rikkumises Kohustada Justiitsministeeriumi mõistliku aja jooksul läbi vaatama A.D. poolt esitatud ja Tartu Vangla poolt 15.09.2008 kirjaga 6-21/18336 edastatud vaie ja 30.09.2008 kirjaga 621/18336-2 edastatud vaide täiendus. Mõista välja Justiitsministeeriumilt A.D. kasuks riigilõiv 40.krooni (nelikümmend krooni). Mõista välja Justiitsministeeriumilt riigituludesse 40.- krooni riigilõivu (nelikümmend kroon i). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 23.01.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Halduskohtu kohtunik Mare Priks läbi vaadanud 06.11.2008 laekunud A.D. kaebuse (kaebus käiguta 10.11.2008-21.11.2008), milles taotletakse tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi vanglate osakonna toiming kaebaja vaietele mittevastamine (tähtaeg on möödunud) ning kohustada Justiitsministeeriumi vanglate osakonda mõistliku aja jooksul kaebaja vaided läbi vaatama. Kaebaja on märkinud, et kui Justiitsministeerium on vaided kohtuasja menetlemise käigus läbi vaadanud, siis seisneb põhjendatud huvi selles, et edaspidi vastustaja ei rikuks vaide läbivaatamise tähtaega ning kaebaja ei peaks analoogsete kaebustega kohtu poole pöörduma. Kaebaja on märkinud, et vaided tuleb lahendada 30 päeva jooksul või tagastada 7 päeva jooksul, kuid ministeerium ei ole järginud vastavaid tähtaegu. Kaebaja leiab, et tema õigused on rikutud ning ainult kohus võib kohustada ministeeriumi töötajaid õiguspäraselt käituma. Kaebaja on esitanud järgnevad vaided, mis on Tartu Vangla poolt edastatud Justiitsministeeriumile:
- 15.09.2008 nr. 6-21/18333
- 19.09.2008 nr. 6-21/18950
- 23.09.2008 nr. 6-21/19489
- 26.09.2008 nr. 6-21/19628
- 15.09.2008 nr. 6-21/18336
- 30.09.2008 nr. 6-21/18336-2 (vaide täienduse edastamine) Justiitsministeerium on vastanud kohtule 12.12.2008, et ministeerium on tahtmatult ületanud Tartu Vangla poolt ajavahemikul 15.09 kuni 30.09.2008 edastatud A.D. vaiete lahendamise tähtaegu. Kohtumenetluse käigus on ministeerium lahendanud A.D. vaided., kuid kirjaga 05.01.2009 nr. 1.2-3/56 on ministeerium teavitanud, et A.D. vaide, mis Tartu Vangla on edastanud ministeeriumile 15.09.2008 kirjaga 6-21/18336 ja 30.09.2008 kirjaga nr. 6-21/183362 esitatud vaide täiendus on senini lahendamata. Kohtu seisukohad Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 1 kohaselt kohaldatakse Vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Vangistusseaduse erisusi. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on õigus kinnipeetaval või vahistatul esitada kaebus halduskohtule vangla haldusakti või toimingu peale tingimusel, et vahistatu või kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tulenevalt VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kaebuse esitamise ajal viibis A.D. Tartu Vanglas ning Tartu Maakohtu määruse 27.11.2008 (jõustunud 09.12.2008) alusel on A.D. vabanenud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohus on teinud järelpärimise, kas A.D. jääb oma kaebuse juurde seoses kinnipidamisasutusest vabanemisega. A. D. on 17.12.2008 teavitanud kohut, et jääb oma kaebuse juurde, et tulevikus ei peaks analoogse kaebusega kohtu poole pöörduma. Kohus asub seisukohale, et A.D. kaebus kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtuvalt on Justiitsministeerium rikkunud vaide läbivaatamise 30-päevast tähtaega, mida ka Justiitsministeerium ise oma kirjalikus vastuses kohtule on tunnistanud. Käesoleval hetkel on lahendatud Justiitsministeeriumi poolt vaideotsusega Tartu Vangla poolt 15.09.2008, 19.09.2008, 23.09.2008 ja 26.09.2008 edastatud vaided vastavalt : 15.09.2008 vaie 01.12.2008 vaideotsusega nr. 11-7/1689, 19.09.2008 vaie 03.12.2008 vaideotsusega nr. 11-7/1689, 23.09.2008 vaie 01.12.2008 vaideotsusega nr. 11-7/1689 ja 26.09.2008 vaie 03.12.2008 vaideotsusega nr. 11-7/1689 , kuid rikutud on vaide lahendamisel 30-päevast tähtaega. Käesoleva ajani ei ole Justiitsministeerium lahendanud Tartu Vangla 15.09.2008 kirjaga nr. 621/18336 edastatud A. D. vaiet ning Tartu Vangla poolt 30.09.2008 kirjaga nr. 6-21/18336-2 edastatud vaide täiendust, mida ministeerium ise tunnistab. Eeltoodu alusel tunnistab kohus õigusvastaseks Justiitsministeeriumi toimingu, mis seisneb kaebaja poolt esitatud ja Tartu Vangla poolt edastatud vaiete lahendamisel 30-päevase vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaja rikkumises ning kohustab Justiitsministeeriumi läbi vaatama kaebaja vaide, mis on Tartu Vangla poolt vastustajale edastatud 15.09.2008 kirjaga nr. 621/18336 ning 30.09.2008 kirjaga nr. 6-21/18336-2 edastatud vaide täienduse, kuna nimetatut ei ole vastustaja veel läbi vaadanud. Nimetatud vaie ja vaide täiendus tuleb läbi vaadata mõistliku aja jooksul. Kaebaja on esitanud kohtule nõude, et kohus kohustaks mõistliku aja jooksul kaebaja vaided läbi vaatama, kui vastustaja ei tee seda enne kohtulahendi langetamist. Samas on kaebaja märkinud, et kui vastustaja on vaided lahendanud kohtumenetluse vältel, on kaebajal põhjendatud huvi preventiivne, et edaspidi ei rikuks vastustaja analoogsel kujul kaebaja õigusi. Antud juhul on kohtulahendi tegemisel vastustajal lahendamata vaie ja vaide täiendus, mistõttu tuleb kohtul teha vastustajale ettekirjutus vastava toimingu sooritamiseks. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 2 Kohtukuludest. Kohtumäärusega 10.11.2008 on A.D. vabastatud osaliselt riigilõivu tasumisest, so. 40.- krooni osas, seega 40.- krooni on kohtumääruse alusel kaebaja tasunud. Toimikusse on lisatud maksekorraldus 18.11.
- 40.- krooni tasumise kohta. Kuna kohus on kaebaja osaliselt riigilõivu tasumisest vabastanud, mõistab kohus tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega kuulub Justiitsministeeriumilt väljamõistmisele riigilõiv 40.- krooni riigituludesse. Kohtulahendiga väljamõistetud riigilõivud kuuluvad kandmisele Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pangas a/a 10220034796011 , viitenumber 2900078525 või Swedbank a/a 221023778606 viitenumber
- Kuna kaebaja on tasunud riigilõivu 40.- krooni, kuulub see kaebuse rahuldamise korral tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt välja mõista vastustajalt. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, menetluskulud. Riigilõiv on menetluskulu HKMS § 83 lg 1 ja lg 2 mõistes. Kohtunik Mare Priks