← Eesti

3-08-976/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-976 Haldusasi N.L. kaebus Türi Vallavali

§-dest 3 ja 4 edastas Türi Vallavalitsus N.L. ja E.A.i avaldused Järva maavanemale kui reformimata riigimaa erastamise korraldajale koos ettepanekuga mitte algatada reformimata riigimaa kinnisasjadega liitmiseks erastamisprotsessi, kuna vald kavandab kõnealuse maatüki munitsipaalomandisse taotlemist Xxxxxx ja Põik tänavate tänavamaa koosseisus.

  1. Türi Vallavalitsuse ettepanekut arvestamata andis Järva maavanem 31.08.2007 korraldusega nr 712 loa Xxxxxx 1 ja Xxxxxx 10 vahele jääva ca 15 m2 suuruse maatüki erastamiseks ning kohustas Türi Vallavalitsust teostama erastamise eeltoiminguid.
  2. Türi Vallavalitsus tegi mõlema kinnistu omanikele ettepaneku saavutada kokkulepe erastamisprotsessi jätkamiseks, kuid kokkulepet ei saavutatud ja kumbki pool erastamise soovist ei taganenud. 23.01.2008 istungil otsustas vallavalitsus, et vallavalitsuse maakorraldajal tuleb alustada Xxxxxx 1 ja Xxxxxx 10 kinnistutega piirneva reformimata riigimaa erastamisel katastriüksuste moodustamise menetlust selliselt, et reformimata riigimaa jagatakse Xxxxxx 1 ja Xxxxxx 10 kinnisasjade omanike vahel võimalikult võrdselt.
  3. Sellest lähtuvalt koostas maakorraldaja katastriüksuste piiride kulgemise ettepanekud ja need edastati vallavalitsuse 6.02.2008 kirjadega kinnistute omanikele.
  4. Piiride kulgemise ettepanekule esitas N.L. 21.02.2008 vastuväite, milles leidis, et reformimata riigimaa tuleb liita üksnes Xxxxxx 1 kinnistuga. E.A. piiride kulgemise ettepanekule vastuväiteid ei esitanud.
  5. Kuna osapooled kokkulepet reformimata riigimaa erastamiseks ei saavutanud, võttis Türi Vallavalitsus 15.04.2008 vastu korralduse nr 430 „Kinnisasjadega piirneva reformimata riigimaa erastamiseks moodustatavate katastriüksuste piiride kulgemise ettepanekute kinnitamine“. Korraldusega otsustati jagada Türi linnas kinnistuga nr 222436 ja kinnistuga nr 2029236 piirnev ca 15 m2 suurune reformimata riigimaa kahe taotleja vahel võimalikult võrdselt ning kinnitati riigimaa jagamisel moodustatavate katastriüksuste piiride kulgemise ettepanekud.
  6. 19.05.2008 vaidlustas N.L. Türi Vallavalitsuse 15.04.2008 korralduse nr 430 Tallinna Halduskohtus. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  7. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korralduse andmisel ei ole Türi Vallavalitsus teostanud kaalutlusõigust eesmärgipäraselt ega ole maatüki võrdsel jagamisel analüüsinud, kas vaidlusaluse maatüki erastamata jätmine Xxxxxx 1 kinnistu juurde kahjustab selle omaniku õigusi ja huve kinnistu normaalsel kasutamisel, mida toob kaasa nii väikese kiilja maatüki jagamine kahe kinnistu vahel ja kas see tagab mõlema kinnistu normaalse kasutamise ja juurdepääsu.
  8. Korralduses ei ole arvesse võetud asjaolu, mille tõttu vaidlusalune maatükk kinnistute vahele on tekkinud, kuidas seda on eelnevalt kasutatud ja milline kinnistu vajab seda oma kinnistu normaalseks kasutamiseks. Vaidlusalune maatükk on tekkinud maakorralduse käigus planeeringute hilisema muutmise tulemusel Xxxxxx 1 maja ehitamisel. Tolleaegse planeeringu järgi olid ehitised planeeritud selliselt, et oleks kõigile hoonetele vaba juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Planeeringu hilisema muutmise tõttu Xxxxx tänavat edasi ei ehitatud ja selle tulemusena tekkis kiilutaoline maatükk selleks, et tagada vaba juurdepääs Xxxxxx 1 abihoonele. Kuna Xxxxxx 10 maatükk planeeriti hilisemalt, see on hoonestamata ja omab piisavalt pika piirjoone Põik tänavaga, siis ei ole mingit mõistlikku põhjust arvata, et väikese kiilja maatüki erastamata jätmine Xxxxxx 10 kinnistu juurde 2 muudaks selle kinnistu kasutamise halvemaks või raskendaks sellele juurdepääsu. Küll aga muudab sellest maatükist ainult poole erastamine Xxxxxx 1 kinnistu juurde võimatuks juurdepääsu kinnistul paiknevale abihoonele avalikult kasutatavalt teelt veoautoga.
  9. Nii Türi Linnavalitsus kui ka pärast kohalike omavalitsusüksuste liitmist Türi Vallavalitsus on varasemalt olnud seisukohal, et vaidlusalune maatükk jäeti liitmata Xxxxxx 10 juurde eesmärgiga, et Xxxxxx 1 omanik pääseks oma abihoone juurde. Korraldusest ei selgu, miks seda seisukohta on muudetud ja püütakse asja lahendada kaebaja suhtes ebapraktiliselt ja tema õigusi riivavalt.
  10. Maa võrdse jaotamise põhimõtte rõhutamine antud olukorras ei ole kooskõlas hea halduse tavaga ning selles puudub asjaliku analüüsi ja mõistliku ning tehniliselt võimaliku lahenduse otsimise soov. Erinev kohtlemine antud olukorras peaks olema mõistlikul viisil põhjendatud, mida aga korralduses tehtud ei ole.
  11. Kaebaja leiab samuti, et vaidlustatud korralduse motiveerivas osas on rida olulist tähtsust omavaid ebatäpsusi. Nii on Xxxxxx 10 omaniku elukohana märgitud Türi linn, Xxxxxx
  12. Xxxxxx 10 kinnistu on hoonestamata, mistõttu see ei saa olla omaniku elukoht. Hoonestamine eeldab selleks vajaliku ehitusdokumentatsiooni olemasolu, millega lahendatakse muuhulgas ka juurdepääsu küsimus. Kaebajale kuuluval kinnistul on aga olemasolevad ja õiguslikul alusel püstitatud ehitised, mille rajamisel oli ka juurdepääsu võimalustega arvestatud. Kaebaja avaldust maa erastamiseks menetleti hilinemisega, menetlustähtaega ei pikendatud. Kaebaja palub kohut Türi Vallavalitsuse 15.04.2008 korraldus nr 430 tühistada ja teha Türi Vallavalitsusele ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu järgmistel asjaoludel:
  13. Vaidlustatud korraldus nr 430 on kooskõlas HMS §-s 54 toodud nõuetega, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Korraldus nr 430 on antud MRS § 22 lg 12 ja

alusel, korralduse preambulas on märgitud haldusakti andmise faktilised ja õiguslikud alused.

§-d 6 ja 7 sätestavad, et erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kinnitab valla- või linnavalitsus, seega oli Türi Vallavalitsus pädev korralduse andmiseks. Korraldus sisaldab viidet haldusakti vaidlustamise võimaluste ja korra kohta. Seega vastab haldusakt ka HMS §-des 55-57 sätestatud vorminõuetele.

  1. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et korralduse andmed on ebatäpsed Xxxxxx 10 märkimise tõttu kolmanda isiku E.A.i elukohana. Isiku elukohaandmed on haldusakti kantud menetlusosalise esitatud andmete põhjal. E.A. on kõnealuses asjas vallavalitsusele esitatud dokumentidele märkinud oma elukohaks Türi vald, Türi linn, xxxxxxx
  2. Isik võib omada mitut elukohta. Ka rahvastikuregistri seaduse § 40 lg 4 alusel on isikul elukoha riiklikusse rahvastikuregistrisse märkimisel õigus valida, millise talle kuuluva elukoha aadressandmed ta elukohana esitab. Isiku elukoha aadressandmed ei ole maareformi läbimata maatüki erastamist reguleerivate õigusaktidega põhjuslikult seotud ega oma kõnealuses erastamisprotsessis ega vastava haldusakti andmisel olulist tähtsust ega vaja täiendavat tõestamisvajadust.
  3. Vastustaja möönab oma viga, et alustas kaebaja avalduse alusel menetlustoiminguid hilinemisega. Samas ei ole menetlustähtaja nõuete rikkumine kaebuse objektiks. N.L. väidab oma kaebuses, et ta ei ole nõus vallavalitsuse väitega, et avalduse õigusaktidega sätestatud tähtaja jooksul menetlemine ei oleks toonud kaasa teistsugust otsust, kuid kaebuses ei ole toodud ühtegi argumenti, mis seda tõestaks. 3
  4. Vastustaja ei ole nõus kaebaja väitega, et vallavalitsus ei ole teostanud kaalutlusõigust kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Otsuse tegemisel oli ja on oluline ning aluseks just õigusaktis märgitud volituste piir.

§ 6

lõige 6 kohustab valla- või linnavalitsust juhul, kui erastamisest huvitatud isikud linna- või vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei esita või kui kokkuleppele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad, kellele ettepanek tehti, jagama sobiva maa taotlejate vahel võimalikult võrdselt. Seega ei jäta nimetatud volitusnorm haldusorganile võimalust olukorras, kus menetlusosalised ei ole saavutanud kokkulepet, otsuse langetamisel kaaluda, kas erastada taotletav maatükk ühele või teisele erastamise taotlejale. Nimetatud põhjustel ei saa korralduse õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta kaebaja neid väiteid, mida ta esitab tõendamaks, et Türi linnas Xxxxxx 1 ja Xxxxxx 10 kinnistutega piirnev erastamata maatükk tuleks liita ainult Xxxxxx 1 kinnisasjaga.

§ 6

lõike 6 alusel puudub vallavalitsusel õigus teha otsust ühe taotleja kasuks ja teise kahjuks. Õigusnorm kohustab maatükki jagama võimalikult võrdselt, arvestades maatüki suurust, planeeringu ja maakorralduse nõudeid ning otstarbekust.

  1. Kaebaja vaidlustab vallavalitsuse kaalutluse eesmärgipärasuse põhjusel, et maatüki jagamisel jääb kummalegi osapoolele tänavapoolset piiri kinnistule pääsuks ainult 1,95 m ning see ei taga kummalegi kinnistule juurdepääsu isegi mitte sõiduautoga. Otsuse langetamisel ei ole haldusorgan lähtunud eesmärgist, et erastatav maaüksus peab 100%-liselt tagama juurdepääsu või teenindamise ühele või teisele kinnistule. Liidetav maatükk suurendab kinnisasju ja pikendab kinnisasjade olemasolevat tänavapoolset piiri. Ka korralduse nr 430 preambulas on vallavalitsus juhtinud tähelepanu asjaolule, et põhjendamatu on Xxxxxx 1 kinnisasja omaniku õigustatud ootus, et ta peab kinnisasjal asuvat kõrvalhoonet saama teenindada ainult kinnistuga liidetava maatüki kaudu. Kõrvalhoone teenindamiseks tuleb Xxxxxx 1 omanikul kaaluda ka talle kuuluva kinnisasja võimalusi ning reformimata riigimaa on täienduseks juba kaebajale kuuluvale kinnistule. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et Xxxxxx 1 asuvale abihoonele saab juurdepääsu tagada ka siis, kui osa reformimata riigimaast erastatakse Xxxxxx 10 omanikule.
  2. Kaebaja on märkinud, et erastamisele kuuluv maatükk on väga väike ega oma majanduslikus ja ärilises mõttes olulist tähtsust. Samuti väidab kaebaja, et juba siis, kui maatükk jagataks kaheks, ei täida see kumbagi kinnisasja omaniku õigustatud ootust. Seega juhul, kui vallavalitsus jagaks maatüki nii, et üks taotlejatest saaks juurde suurema, teine väiksema maatüki, suureneks väiksema maatüki saaja õigustatud ootuse riivamine. Vastustaja rõhutab, et

s sätestatud õiguslikest asjaoludest ja tekkinud faktilisest olukorrast lähtuvalt puudub tal õigus maatükk taotlejate vahel jagamata jätta. Kuna kaebaja tunnistab ka ise, et maatükk on väga väike, siis selle jagamine teisiti kui võrdsetes osades, ei ole otstarbekas, eesmärgipärane ega kooskõlas ka maakorraldusnõuetega.

  1. Vaidlustatud korralduses on kirjeldatud asjaolu, kus olukorras, mil Xxxxxx 1 kinnisasja omanik kõnealuse 15 m² suuruse erastamata maatüki omavoliliselt hõivas, tõi kaasa Xxxxxx 10 kinnisasja omaniku õiguste riive ja võimatuse talle kuuluvat kinnisasja vabalt vallata. Reformimata riigimaa jäi kinnisasjade piiridest välja just sellel eesmärgil, et seda saaksid kinnistule juurdepääsuks kasutada mõlema kinnisasja omanikud. Seega ei saa vastustaja väita, et ka juhul, kui õigusnorm võimaldaks kaaluda reformimata maatüki erastamist ainult Xxxxxx 1 kinnisasjaga liitmiseks, ei oleks kahjustatud Xxxxxx 10 kinnisasja omaniku huvid. Samuti ei saa asjaolu, et Xxxxxx 10 on käesoleval hetkel hoonestamata ja seal ei ole algatatud detailplaneeringut, olla piisav väitmaks, et Xxxxxx 10 kinnistu omanikul puudub huvi kinnistule juurdepääsuks ning otstarbekas on erastada reformimata maatükk ainult Xxxxxx 1 omanikule. Xxxxxx 10 omanik võib igal ajal taotleda kinnisasja hoonestamist ning vajada 4 kinnistule rajatavatele hoonetele juurdepääsu üle reformimata maatüki sama palju, kui seda väidab vajavat Xxxxxx 1 kinnisasja omanik.
  2. Vastustaja kinnitab, et Xxxxxx 1 ja Xxxxxx 10 kinnistute erastamisel ei ole kaebajale ega Xxxxxx 10 kinnistu omanikule antud mingisuguseid lubadusi vaidlusaluse maatüki liitmise kohta ühe või teise kinnistuga. Türi Vallavalitsus on algusest peale olnud seisukohal, et reformimata maatükki peaksid saama kasutada mõlema kinnistu omanikud ning vallavalitsus ei ole selles osas oma seisukohti muutnud. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
  3. Kolmas isik nõustub Türi Vallavalitsuse 15.04.2008 korraldusega nr 430 ja Türi Vallavalitsuse vastuses N.L. kaebusele esitatud seisukohtadega. Kolmas isik märgib, et esialgse kinnistu erastamise plaani kohaselt oli vaidlusalune maatükk määratud Xxxxxx 10 kinnistu koosseisu. Vastu tulles Türi Linnavalitsuse ettepanekule ja Xxxxxx 1 kinnistu omaniku N.L. soovile ning tingimusel, et vaidlusalune maatükk jääb võrdselt kasutamiseks mõlemale osapoolele, nõustus ta krundi esialgsete piiride muutmisega heas usus, et saada naabritega hästi läbi. Kahjuks alates maist 2004, kui toimus Xxxxxx 10 krundi erastamine, tekkis mitmeid probleeme, mida on kirjeldatud Türi Vallavalitsuse kirjades kinnistute omanikele ja vaidlustatud korralduses. Kolmas isik palub N.L. kaebust mitte rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
  5. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja ja kolmanda isiku kinnistutega piirneb kiilukujuline iseseisva kasutusvõimaluseta ca 15 m2 suurune maatükk ja seda ei ole Järva maavanema 31.08.2007 korraldusest nr 712 nähtuvalt sobilik kasutada teemaa sihtotstarbel.
  6. Alates 27.11.2005 jõustunud MRS §22 lg 12 sätestas, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. MRS §40 lg 1 kohaselt võeti avaldusi maa erastamiseks sama seaduse §22 lg 12 alusel vastu 1.juunini 2006, mis aga ei tähenda seda, et pärast nimetatud tähtaega puudus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa oma kinnisasjaga liitmiseks erastamise avalduse esitamise võimalus.

§1

lg 4 kohaselt kohaldatakse MRS §40 lõikes 1 kehtestatud avalduste esitamise tähtaega kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks korra §3 lõikes 1 nimetatud kinnisasja omaniku taotluse esitamisele.

§3

lg 1 kohaselt linna- või vallavalitsus algatab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel. Kuna kaebaja esitas 2.12.2005 Türi Vallavalitsusele avalduse Xxxxxx 1 ja Xxxxxx 10 vahelise maatüki erastamiseks liitmiseks Xxxxxx 1 kinnisasjaga (tl 77), siis pidi vallavalitsus algatama liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse. Kolmanda isiku õigus esitada avaldust maa oma kinnisasjaga liitmiseks tulenes

§6lg 1.

Kolmas isik E.A. esitas sellekohase avalduse vastustajale 31.05.2007. Kolmanda isiku õigus esitada vastav avaldus oleks tulenenud ka Järva maavanema 31.08.2007 korraldusest nr 712, millega anti 5 luba kaebaja ja kolmanda isiku vahele jääva ca 15 m2 suuruse reformimata riigimaa erastamiseks liitmiseks piirneva kinnisasjaga ja kohustati Türi Vallavalitsust teostama maaüksuse erastamiseks vajalikud eeltoimingud ning teavitama avalduse esitajaid ning teisi piirnevate kinnistute omanikke maa-ala erastamise võimalikkusest, andes neile ühekuulise tähtaja erastamise avalduse esitamiseks ning vajadusel kokkuleppe saavutamiseks (tl 92). Seega võis kolmas isik esitada kõnealuse maa erastamiseks avalduse veel ka peale viidatud korralduse vastuvõtmist ning kaebaja poolt esitatud avaldus ei andnud talle maa erastamiseks eelist kolmanda isiku ees, kes kaasati maa erastamise protsessi Türi Vallavalitsuse poolt. 28.

§6

lg 6 kohaselt kui linna- või vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei esitata või kui kokkuleppele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad, kellele ettepanek tehti, jagab linna- või vallavalitsus väljaselgitatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa suurust, planeeringu ja maakorralduse nõudeid ning otstarbekust arvestades taotlejate vahel võimalikult võrdselt. Sel juhul teeb linna- või vallavalitsus igale taotlejale eraldi erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku. Käesolevas asja puudub vaidlus selles, et kaebaja ja kolmas isik kirjalikku kokkulepet vastustajale ei esitanud. Kui kolmas isik on olnud valmis kompromissideks ehk nõustunud nii vaidlusaluse maa jagamise kui ka selle avalikuks kasutamiseks jätmisega, siis kaebaja on olnud järjekindlalt seisukohal, et reformimata riigimaale on õigus ainult temal. Kaebaja väide, et vastustaja pole vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel teostanud kaalutlusõigust eesmärgipäraselt ja jätnud arvestama olulised asjaolud, on väär.

§6

lg 6 sisalduv volitusnorm ei anna haldusorganile õigust olukorras, kus menetlusosalised ei ole esitanud kirjalikku kokkulepet, otsuse tegemisel kaaluda, kas erastada taotletav maatükk ühele või teisele erastamise taotlejale. Sellisel juhul on haldusorgan kohustatud jagama maatüki taotlejate vahel võimalikult võrdselt arvestades maatüki suurust, planeeringu ja maakorralduse nõudeid ning otstarbekust.

  1. Kaebaja vaidlustab vastustaja kaalutluse eesmärgipärasuse leides, et maatüki jagamisel jääb kummalegi osapoolele tänavapoolset piiri kinnistule pääsemiseks ainult 1,95 m ning et see ei taga kummalegi kinnistule juurdepääsu isegi mitte sõiduautoga. Juurdepääsu all peab kaebaja antud asjas silmas juurdepääsu oma kinnistul asuva abihoone (kuuri) juurde. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et nõusolek Xxxxxx 1 krundile kuuri ehitamiseks anti kaebajale Türi Linnavalitsuse 14.06.2005 korraldusega nr 356 (tl 23). Seega pidi kaebaja 2005.a. abihoone ehitamisel arvestama, et tal on õigus vabalt vallata ja kasutada ainult talle kuuluva kinnisasja piiridesse jäävat maa-ala. Kaebaja kinnistu piirid on kinnitatud Türi Linnavalitsuse 6.01.1997 korraldusega nr
  2. Õigus kinnistuga piirnevat reformimata riigimaad erastada tekkis isikutel seoses MRS muutmisega 27.11.
  3. Seega pidi kaebaja abihoone ehitamisel arvestama, et abihooneni peab ta pääsema oma kinnistu piires, mitte aga reformimata riigimaa kaudu. Vastustaja väidetel omab kaebaja oma kinnistule kaht juurdepääsu ja et kaebaja pääseb oma abihoone juurde juba praegu nii Nooruse kui ka Viljandi tänava kaudu. Samuti pidi kaebaja oma kinnistu haljastuse tegemisel ja rajatiste ehitamisel arvestama asjaoluga, et ta peab pääsema oma hoonete juurde talle kuuluva kinnistu piires. Kohus märgib siinkohal, et ühestki õigusaktist ei tulene isikule õigust nõuda, et ta peab oma kinnistul asuva hoone juurde pääsema sõidukiga. Riigikohtu tõlgenduse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04 tuleb sõidukiga juurdepääsemise võimalust kinnistule kaaluda, arvestades seejuures teiste kinnisasjade omanike õigustega. Kaebaja ei ole põhjendanud oma vajadust sõita kinnistul asuva abihooneni (kuurini) üle reformimata riigimaa, selle asemel, et kasutada selleni pääsemiseks olemasolevaid juurdepääse. Juurdepääsu õigus ei hõlma reeglina õigust läbida tee autoga. Kas juurdepääsuõigus kinnistul asuva majandushoone juurde tuleb anda ka autodele, oleneb asjaoludest, mh ka sellest kas kinnistu ja sellel asuvate hoonete 6 sihtotstarbeline kasutamine on võimalik ilma hoone juurde autoga pääsemata või mitte. Kui juurdepääs kinnistul asuva hoone juurde peab olema võimalik ka sõidukiga, ei tarvitse see tähendada, et juurdepääs peab olema tagatud igapäevaselt. Kohus leiab, et kaebaja kinnistul asuva abihoone (puukuur) sihtotstarbeline kasutamine on võimalik ka ilma selle juurde autoga pääsemata. Kohus leiab veel, et reformimata riigimaa erastamisel ei saa piirnevate kinnistute omanikel eesmärgiks olla asjaolu, et erastatav maatükk peab 100%liselt tagama juurdepääsu ühele või teisele kinnistul asuvale hoonele. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja ootus, et ta peab oma kinnisasjal asuva abihooneni (puukuurini) pääsema ainult liidetava maatüki kaudu. Liidetav maatükk suurendab kinnisasju ja on täienduseks juba kaebajale ning kolmandale isikule kuuluvale kinnistule. Samas tagab antud juhul maatüki jagamine pooleks tegelikult ka selle, et kaebajal on võimalus tekitada oma kinnistule selle maatüki kaudu ka kolmas juurdepääs ja sõita kinnistule veoautoga. Nimelt tohib Eestis olla veoautode laiuseks 2,5-2,6 m, kummagi taotleja kinnistu piir pikeneks aga maatüki jagamise tagajärjel ca 3-4 m. Samas nagu kohus juba eelpool märkis, puudub kaebajal õigus nõuda autoga juurdepääsu igale kinnistul asuvale hoonele.
  4. Vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel on ebaoluline kaebaja väide, et korralduses on esitatud valeandmeid kolmanda isiku elukoha kohta. Isiku elukoha andmed ei ole maareformi läbimata maatüki erastamist reguleerivate õigusaktidega põhjuslikult seotud ega oma antud erastamisprotsessis olulist tähtsust. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kolmas isik on reformimata riigimaaga piirneva kinnisasja omanik.
  5. Kohus jätab käesolevas asjas tähelepanuta need kaebaja väited, mis puudutavad tema 2.12.2005 esitatud avalduse kohest, s.o. 11.märtsist 2007, mil jõustus Maa erastamise kord, menetlemata jätmist ja seda põhjusel, et kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust Türi Vallavalitsuse mingi toimingu (tegevusetuse) õigusvastaseks tunnistamiseks.
  6. Eeltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata ja tulenevalt HKMS §92 lg 1 jäävad kaebaja menetluskulud summas 9735 krooni kaebaja enda kanda. Marion Vakker kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.