KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 1. august 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2160 Haldusasi V.O kaebus Rae Vallavalits

§ 4

lg 2 sätestab selgelt, et planeerimisalase tegevuse korraldamine valla territooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

§ 5

sätestab, et kohalik omavalitsus kehtestab valla ehitusmääruse valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks.

§ 3

lg 2 sätestab juhtumid, mil detailplaneeringute koostamine on kohustuslik ja annab sisuliselt võimaluse valla või linna ehitusmäärusega korraldada ehitamist ja planeerimist juhtudel, kui see ei ole kohustuslik. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolu üle, et vaidlustatud korraldus puudutab just viimati mainitud olukorda ja seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda küsimust, kas on eeldused ühekordse projekteerimisloa taotlemiseks ja väljaandmiseks või ka projekteerimistingimuste väljastamiseks väljaspool tavapärast planeerimismenetlust olid üldse täidetud või oleks vastustajal tulnud nende väljastamisest seadusest tulenevalt koheselt keelduda viidates

§-le

2. Käesolevas kohtuasjas ei ole ka vaidlust selle üle, kas vallavalitsusel on üldse diskretsiooniõigus. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on haldusmenetluse läbiviimisel kahel korral näidanud suutmatust tema esitatud eskiisiprojekti hindamiseks ja selle kooskõlastamiseks või sellest keeldumiseks ning rikkunud sellega ka Põhiseaduse § 14 ja 15 toodud kohustust tagada igaühe õigused ja vabadused ja seetõttu on kohtul kohustus asjaolud välja selgitada ja teha lõplik lahend kohustades vastustajat kindla sisuga haldusakti väljaandmiseks (eskiisiprojekti kooskõlastamiseks) või vähemalt vastustaja kohustamiseks asi uuesti läbi vaadata.
3. Kohus leiab siinkohal, et poolte vahel ei ole sisulist vaidlust asjaolus, et vaidluse sisuline põhiküsimus on antud juhul ebatraditsioonilise ja piirkonnas olevatest hoonetest oluliselt erineva hoone püstitamise võimaldamine. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Samuti on sellisel arvamusel olnud kaebaja poolt esitatud ekspertiisi koostajad märkides selle järeldustes „Kokkuvõttes on eramu projekt koostatud professionaalselt ja häid tavasid silmas pidades, peegeldades arhitekti novaatorlikke vormiotsinguid, mis kindlasti rikastavad olemasolevat alles kujunemisjärgus keskkonda“(tl. 38). Käesoleva kohtuasja põhjustasid peamiselt vastustaja poolt korralduse punkti f alapunktis a toodud seisukohad, et „Hoone arhitektuurne kujundus on problemaatiline“ ja et „Nii hoone vorm kui ka väliskujundus oleksid mõeldavad hajaasustuses eraldiseisvana või grupeeritud analoogsete hoonetega. Hoone ei ole sobilik linnapildis ja tiheasustusalal.“ ning punktis g toodud põhijäreldus, et „Tegemist on antud piirkonda projekteeritud ebaprofessionaalse eskiisprojektiga. Kohalik omavalitsus peab oma territooriumil tagama inimväärse ja nauditava elukeskkonna. Kohalik omavalitsus ei saa lähtuda üksikobjektist, vaid peab 8 lähtuma kogu elukeskkonna tervikust. Nimetatud kimmkattega elamu kavandamisel Xxx xx kinnistule sobiks see sinna isegi vähem kui palkmaja. Seejuures on palkmaja projekteerimistingimuste kohaselt aga keelatud“(tl. 24). Tuginedes muuhulgas nendele seisukohtadele ja järeldustele ja ka asjaolule, et naaberaladel ning xxx x kinnistu detailplaneeringuga on piirkonna hoonetele ette nähtud kindlad kujundusnõuded, jättis vastustaja esitatud eskiisi kooskõlastamata ja keeldus ühekordse projekteerimisloa täiendavast väljastamisest.
4. Kaebaja taotleb kõigepealt tuginedes põhiliselt Eesti Arhitektide Liidu arvamusele, et kohus tuvastaks korralduses toodud kohaliku omavalitsuse seisukohtade paikapidamatuse ja kohustaks vastustajat eskiisi kooskõlastama. Oma nõudes tugineb kaebaja ka Riigivastutuse seaduse § 6 lg 5, mis võimaldab kohtul teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja kaalutlusõiguse alusel haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole vastustajal võimalik keelduda ühelgi asjaolul kooskõlastuse andmisest, kuna tema järeldused on põhjendamatud.
5. Kohus asub käesoleva asja lahendamisel kõigepealt seisukohale, et planeerimisdiskretsioon on oma olemusest tulenevalt seotud väärtushinnanguliste- ja maitseotsustustega, mis on oma olemuselt paratamatult subjektiivsed. Käesoleval juhul on pooled kohtuistungil nõustunud, et pakutud eskiisprojekti näol on tegemist ebatraditsionaalse lahendusega. Selliste lahenduste lubamise või mittelubamise puhul juba olemasolevasse elukeskkonda on tegu mitte õigusliku, vaid eelkõige väärtushinnanguliseja maitseotsusega. Väärtushinnanguline otsus seisneb siinkohal peamiselt suhtumises uuendustesse – kas neid soositakse ja toetatakse või eelistatakse konservatiivsemat lähenemist kaitstes traditsioonilisi lahendusi ja kujundatakse nendest lähtudes elukeskkonda. Maitseotsustus seisneb eelkõige uue ja traditsioonilise kooskõla ja sobivuse või nende puudumise leidmises väljapakutud lahendustes. Reaalses elus ei ole sageli võimalik öelda, et üks või teine lahendus on hea või halb, õige või vale. Mõlemad positsioonid ja lahendused on demokraatlikus ühiskonnas aktsepteeritavad ja need võivad aja möödudes muutuda. Heaks näiteks maitse muutumises on Pariisis asuv Eiffeli torn, mida selle püstitamise järgselt peeti inetuks ja Pariisi sobimatuks, kuid tänaseks on see kujunenud üheks Pariisi sümboliks kõrvuti Louvreiga.
6. Väärtushinnanguliste ja maitseotsuste langetamine on demokraatlikus ühiskonnas ja ka vastavalt meie Põhiseadusele ja selle alusel vastu võetud seadustele ja muudele õigusaktidele reeglina poliitiliste võimuharude pädevuses. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr. 3-3-1-54-03 selgelt väljendanud, et kohus ei hinda haldusotsuste poliitilist otstarbekust. Mingi asustusala arhitektuuriline lahendus on aga just nimetatud liiki otsustus. Riigikogu on tuginedes Põhiseaduses sätestatule andnud planeerimisdiskretsiooni teostamise kohaliku omavalitsuse pädevusse ja kohtu sekkumisel kohaliku omavalitsuse pädevusse langetada neid otsuseid nii, et kohus sisuliselt otsustaks, kas üks lahendus sobib või ei sobi mingisse keskkonda, rikuks kohus selgelt Põhiseadusega tagatud kohaliku omavalitsuse autonoomiat ning väljuks oma otsustuspädevuse piiridest.
7. Kohtuistungil väljendas vastustaja esindaja seisukohta, et on võimalik, et mõni uus vallavolikogu koosseis võib tulevikus aktsepteerida väljapakutud lahendust. See aga ei tähenda, et tänane vastustaja ei või olla teisel positsioonil.

s alusel on tema pädevusse antud elukeskkonna laiem kujundamine ja kui ta on jõudnud järeldusele, et see ei sobi vallavalitsuse nägemusega, siis on tegemist demokraatliku protsessi läbi 9 kujundatud võimuorgani seadusliku otsusega. Kohus saab seda kontrollida ainult ulatuses, mis on määratletud Riigikohtu eelpooltsiteeritud otsuses asjas nr. 3-3-1-54-03 ehk kohus kontrollib järgnevalt, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga

1. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole suuteline läbi viima vaidlusaluse eskiisiprojekti objektiivset kaalumist ja ning eskiisiprojekti kooskõlastamisest keeldumine on saanud vastustajale juba nn. põhimõtte küsimuseks. Kaebaja rõhutas menetluse jooksul korduvalt, et sisuliselt ainsaks objektiivseks ja autoriteetseks arvamuseks käesoleva asja lahendamisel saab olla tema tellimusel Eesti Arhitektide Liidu poolt koostatud arvamus, mille järeldusi vastustaja sisuliselt ümber lükanud ei ole. Valla ametnike poolt antud arvamused on kaebaja arvates paratamatult kallutatud ja pole professionaalsed. Kohtuistungil väljendas kaebaja esindaja ka seisukohta, et valla ametnikud ja eelkõige valla arhitekt ei oma arusaama ja teadmise kaasaegse arhitektuuri uuematest trendidest ja seega ei saa nende seisukohti pidada objektiivseteks ja seaduslikeks.
2. Kohus võtab kõigepealt seisukoha võimalike menetlusvigade suhtes. Menetlus, mille läbiviimist kaebaja taotles, ei ole erinevalt detailplaneeringu menetlusest haldusmenetluse seaduse
3. peatükis ette nähtud avatud menetlus. Kohtule teadaolevalt ei ole sellist menetlusvormi taotlenud ka kaebaja. Samuti ei ole kohalik omavalitsus kasutanud käesoleval juhul talle HMS § 46 antud võimalust viia taotletud menetlus avatud menetlusena. Lähtudes eelpooltoodust asub kohus seisukohale, et kaebajal ei ole pretensioone valitud menetlusvormi suhtes.
4. Nähtuvalt kaebusest on kaebaja põhiliseks menetluslikuks etteheiteks asjaolu, et otsuse langetamisel ei osalenud tema väitel ühtegi ehitus- ja/või arhitektuurilise eriteadmisega isikut. Seda kinnitab kaebaja arvates nii 24.07.2007 Rae Vallavalitsuse istungi protokoll, kui ka Rae Vallavalitsuse poolt 14.08.2007 kaebaja teabenõudele antud vastus nr. 610/2645, milles vastustaja märgib, et Rae Valla Ehitusametis ei ole aset leidnud ühtegi koosolekut, mis puudutaks eskiisprojekti kooskõlastamist. Kohus leiab kõigepealt, et kaebaja väide, et otsuse ettevalmistamisel ei osalenud mitte ühtegi eriharidusega isikut, on lihtsalt vale. Nagu kaebaja ise tunnistas, on vastustaja oma korralduses tsiteerinud arhitekt A.M-i poolt Tallinna Halduskohtu menetluses nr. 3-06-1258 antud seisukohti. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et ei ole mingit seaduslikku takistust, miks ei võinud vastustaja neid ja muid kohtuasja nr. 3-06-1258 väljendatud seisukohti kasutada vaidlustatud korralduse formuleerimisel. Samuti leiab kohus, et kaebaja on esitanud kohtule paljasõnalisi ja alusetuid väiteid seades kahtluse alla valla arhitekti A.M-i kompetentsi. Nähtuvalt menetluse käigus uuritud tõenditest ja menetlusosaliste nõusolekust nendega, ei ole poolte vahel vaidlust asjaoludes, et A.M on 1974 aastal lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ja oli Arhitektide Liidu liige 1977-2000, mil ta lahkus selle liikmeskonnast omal soovil. Kohus peab täielikult põhjendamatuks ja kohtumenetluses elukutselise juristi poolt esitamiseks lubamatuks ning ebaeetiliseks kaebaja poolt ilma igasuguse põhjenduseta esitatud väidet, nagu oleks A.M tulenevalt Eesti Arhitektide Liidu liikmeskonnast lahkumisest aastal 2000 tänaseks kaotanud erialase kompetentsuse. Samuti nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et absurdsed on kaebaja väited, et valla töötajate poolt kirjutatud haldusakti põhjendused pole objektiivsed, sest töötajad on vallast tööalaselt sõltuvad. Sarnaselt vastustajaga leiab kohus, et juhul, kui sellise seisukohaga nõustuda, siis jääb arusaamatuks, kuidas saaksid kohalikud omavalitsused funktsioneerida, kui nad ei või läbi oma töötajate toiminguid teha. 10 Teiseks leiab kohus, et kaebaja ei ole näidanud ära ühtegi õigusakti, mis kohustaks vastustajal korraldamaks esitatud taotluse arutamiseks ehitusameti koosolekuid ja neid protokollima. Vastustaja sisemine töökorraldus on vastustaja enda otsustada ja kohus ei leia, et asjaolu, et enne otsustamist ei korraldatud spetsiaalset ehitussameti koosolekut, ei ole kvalifitseeritav menetlusveana. Materjale otsustamiseks saab ja võib ette valmistada ka ilma selleks eraldi koosolekuid pidamata. Täiendavate materjalide uurimine osutub vajalikuks alles siis, kui haldusaktist endast ei nähtu selle andmise põhjendused.
5. Kaebaja põhilised argumendid korralduse vastu on seotud selle sisuga. Kaebaja leiab kõigepealt, et kaalutlusotsuses on jäetud kaalumata tema huvid oma omandi vabaks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ning avalikkuse huvid piirangute seadmiseks. Kohus ei nõustu kaebaja selle põhilise argumendiga. Kohus leiab, et vaidlusaluses korralduses on arusaadavalt ja selgesti välja toodud kaalutlused, millest lähtudes keelduti eskiisiprojekti kooskõlastamisest. Korralduse punkti f alapunktis a on selgelt põhjendatud, miks peab vastustaja kujundust problemaatiliseks. Vastustaja viitab nii projekteerimistingimustele, lähiümbruses asuvate hoonete kujundusele kui ka kaebaja krundi naaberkrundile xxx x vastustaja 20.12.2005 korraldusega nr. 1717 kinnitatud detailplaneeringuga seatud kujundusnõuetele. Vastustaja selgitab mainitud punktis oma positsiooni veel täiendavalt selgitades, et „Nii hoone vorm kui ka väliskujundus oleksid mõeldavad hajaasustuses eraldiseisvana või grupeerituna analoogsete hoonetega. Hoone ei ole sobilik linnapildis ja tiheasustusalas.“. Kokkuvõtvalt märgib vastustaja korralduse punktis g muuhulgas „Kohalik omavalitsus ei saa lähtuda üksikobjektist, vaid peab lähtuma kogu elukeskkonnast tervikust. Nimetatud kimmkattega elamu kavandamisel Xxx xx kinnistule sobiks see sinna isegi vähem kui palkmaja. Seejuures palkmaja oli projekteerimistingimuste kohaselt aga keelatud.“. Kohus leiab, et põhjendatud on vallavalitsuse seisukoht, et tegemist on selle piirkonna jaoks problemaatilise kujundusega. Ka Eesti Arhitektide Liidu arvamuses on sisuliselt kirjas, et tegemist on projektiga, mis „peegeldab arhitekti novaatorlikke vormiotsinguid“ ja väitega, et hoone „asukoht krundi põhjanurgas tänava ääres ning skulpturaalne arhitektuur annavad lootust, et väikeelamupiirkond saab laiendes värskema näo ja selle tunnistuseks originaalse „nurgakivi“. Eelpooltoodule tuginedes leiab kohus, et korralduses toodud argumendid ei ole suvaliselt ja pahatahtlikult „kiusu ajamise pärast“ esitatud argumendid. Tegemist on selgelt arusaadava seisukohaga, mis väljendab nägemust piirkonna olemasoleva ning kavandatava elukeskkonna arengust. Kohus leiab ka, et kohalik omavalitsus ei pea lähtuma Eesti Arhitektide Liidu hinnangust, et sellel piirkonnal peab olema arhitekti „novaatorlikke vormiotsinguid“ väljendav „originaalne nurgakivi“. Kohalikul omavalitsusel on õigus lähtuda teistsugusest ja konservatiivsemast lähenemisest arhitektuurile ja kujundada vastavalt elukeskkonda oma territooriumil. Kohus peab vajalikuks siinkohal veel ära märkida, et Eesti Arhitektide Liidu eksperthinnangu tekstist nähtuvalt ei ole selles arvesse võetud või selle koostamisel isegi teadlik oldud xxx x krundi detailplaneeringust, mis avaliku arutelu läbinuna omab elukeskkonna kujundamises kindlasti vähemalt sama kaaluga tähendust kui ühe eraomaniku nägemus oma krundi hoonestamisest.
6. Kohus möönab siinkohal, et osaliselt võivad olla vaieldavad korralduse punkti f alapunktides b ja c toodud väited. Kaebaja soovis, et kohus kontrolliks nende väidete paikapidavust esitamata ühtegi tõendit nende vastu. Kõigepealt leiab kohus, et tal ei ole põhjust kohtule esitatud tõendite valguses kahelda valla arhitekt A.M-i arvamuses, mis puudutab kimmmaterjali kasutamisega seotud tehnilisi küsimusi, millele on viidatud korralduse punkti f alapunktis b. Nende väidete ümberlükkamiseks oleks pidanud tõendid 11 esitama kaebaja. Teiseks leiab kohus, et tal puudub alus kahelda ka korralduse punkti f alapunktis c toodud väidetes. Kohus leiab, et vastustaja on korrektselt viidanud kimmmaterjali suurele tuleohtlikkusele ja maininud ära mõned võimalused selle vähendamiseks (tulemüürid, kimmmaterjali spetsiaalne tulevastane immutus) ning teatud lahenduste (tulemüür) kaheldavust esteetilises mõttes. Kohus leiab, et neid seisukohti ei ole kaebaja suutnud ümber lükata. Veelgi enam – kohtuistungil tunnistas kaebaja otsesõnu, et Eesti Arhitektide liidu ekspertarvamuses ei lükata ümber korralduses toodud seisukohti. Nende ümberlükkamine kohtu initsiatiivil ei mahu aga selgelt halduskohtu uurimisprintsiibi raamesse ja oleks selge poolte võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine. Halduskohtumenetluse seadustiku § 15 lg 3 kohustab kaebuse esitajat põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Juhul, kui tõendeid ei ole võimalik esitada, tuleb kaebajal näidata põhjused, miks see võimalik ei ole ja teatada, kus tõendid asuvad. Käesoleval juhul kaebaja seda teinud ei ole. Lisaks peab kohus vajalikuks siinkohal märkida, et nähtuvalt korralduse sisust ei ole korralduse punkti f alapunktides b ja c toodud põhjendused põhiliseks sisuliseks aluseks eskiis kooskõlastamata jätta. Korralduse põhilised sisulised alused on nähtuvalt menetlusosaliste kohtule esitatud argumentidest toodud korralduse punkti f alapunktis a ja punktis g. Seega ei tooks isegi punkti f alapunktides b ja c toodud väidete täielik paikapidamatus vastavalt HMS § 58 kaasa korralduse õigusvastaseks tunnistamist.
7. Kohus leiab, et ebaõiged on ka kaebaja väited nagu ei oleks vastustaja kaalunud eeltooduga avalikke ja erahuve ja on piiranud põhjendamatult erahuve. Nähtuvalt eelmistes punktides toodust on vastustaja asunud seisukohale, et ta lähtub piirkonnast kui tervikust ja vastandab selle arengu eraomaniku kitsale nägemusele oma kinnistule püstitavast ehitusest. Selline kaalutlus on igati kohane ja mahub kohaliku omavalitsuse planeerimis- ja ehitusalase diskretsiooniõiguse piiridesse. Kohus leiab, et vastustaja on korralduses arusaadavalt põhjendanud, et piirkonna kui tervikliku elukeskkonna kujundamise huvi kaalub antud juhul tulenevalt piirkonnas juba olemasolevast hoonestusest, xxx x kinnistu detailplaneeringust ja kaebajale väljastatud projekteerimistingimuste sisust, üles eraomaniku huvid ja nägemuse oma kinnistu hoonestamisest. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et korralduse resolutiivosa punktis 3 on vastustaja selgitanud kaebajale, et tal tuleb tellida ehituslik projekteerimine ja projekteerimisel arvestada piirkonna olemasolevate ehitiste arhitektuuri ja antud tiheasustusala miljööga. Sisuliselt tähendab see, et vald ei ole keeldunud elamu püstitamise lubamisest, vaid annab kaebajale selge juhise, kuidas viimane saab oma omandiõigust teostada.
8. Kohus leiab samuti, et korralduses on toodud selle andmise aluseks olevad õigusaktid ja nende sätted. Korraldaja on viidanud nii ehitusseaduse kui ka Rae valla ehitusmääruse asjakohastele punktidele. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud siinkohal ainult viite ehitusmääruse punktile 15.4.
9. väites, et tegemist on professionaalse ehitusprojektiga tuginedes seejuures Eesti Arhitektide Liidu arvamusele. Kohus kaebaja selle väitega ei nõustu. Kohus leiab, et professionaalne ehitusprojekt ei tähenda ainult seda, et selle järgi on võimalik ehitist püstitada, vaid ka seda, et see ehitis võtab arvesse piirkonna olemasolevat elukeskkonda, hoonestuse laadi ja kehtestatud planeeringuid ning sobitub avaliku võimu poolt seaduslikult määratletud arhitektuuriliste arengusuundade ja – kujundusnõuetega. Nähtuvalt korraldusest ja sellele eelnenud Rae Valla arhitektuurikomisjoni keeldumisest eskiisi kooskõlastada ning sellele järgnenud kohtuprotsessidest, on kohtu arvates võimalik leida, et esitatud eskiisprojekt ei vasta professionaalse projekti tingimustele laiemas mõttes ja kaebaja on asunud sisuliselt kohalikule omavalitsusele peale suruma oma isiklikku ja arhitekti nägemust hoonest 12 arvestamata kohaliku omavalitsuse avalikku huvi väljendavat nägemust piirkonna arengust ja kujundusnõuetest.
10. Eelpooltoodut kokku võttest leiab kohus, et vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel ei ole vastustaja teinud menetlusvigu, see põhineb õiguslikul alusel, selle andmisel on jäädud diskretsiooni piiridesse ja ei ole tehtud diskretsioonivigu, korraldust on arusaadavat põhjendatud ja selle andmisel on kaalutud kõiki asjassepuutuvaid küsimusi. Kohtul puuduvad alused kaebuses esitatud nõuete rahuldamiseks ja lähtudes muuhulgas HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
11. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulud jäävad poolte kanda.
12. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Daimar Liiv Kohtunik Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
13. detsember
14. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2160 Haldusasi V.O kaebus Rae Vallavalitsuse
15. juuli
16. a korralduse nr 1171 tühistamiseks, eskiisprojekti kooskõlastamiseks ja ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks või asja uuesti arutamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
17. augusti
18. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V.O apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.O, esindaja advokaat Eero Tonka Vastustaja Rae Vallavalitsus, esindaja advokaat Viktor Särgava 13 RESOLUTSIOON
19. Jätta V.O apellatsioonkaebus rahuldamata.
20. Muuta Tallinna Halduskohtu
21. augusti
22. a otsuse põhjendusi ja asendada need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Lauri Madise Ivo Pilving Ruth Virkus 14