3-08-474/13

3-08-474 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-474 Haldusasi OÜ R kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 10.12.2007 maksuotsus nr 12-5/332 osas, milles kohustati kaebajat tasuma käibemaksu seoses OÜ-ga D ja OÜ-ga H tehtud tehingutelt kogusummas 134 010 krooni; - jätta menetluskulud vastustaja kanda. Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2008 Menetlusosalised Kaebaja OÜ R esindaja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Västrik; Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindajad Marika Salmistu ja Agris Peedu RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1: Rahuldada osaliselt OÜ R kaebus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 10.12.2007 maksuotsus nr 12-5/332 OÜ-ga H tehtud tehingutelt arvestatud käibemaksu 90 270 osas. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt (reg kood … asuk. …) 7 874.60 (seitse tuhat kaheksasada seitsekümmend neli) krooni ja 60 senti OÜ R (reg kood … asuk…) kasuks asjas kantud kohtukulude katteks. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna 1 3-08-474 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. juunil
4. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval ASJAOLUD 10.12.2007 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/332 kohustati kaebajat tasuma käibemaksu kogusummas 140 874 krooni (tl 12-21). 08.01.2008 esitas OÜ R maksuotsusele vaide osas, millega määrati tasumiseks käibemaks tehingutelt OÜ-ga D ja OÜ-ga H. 08.02.2008 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega jäeti vaie rahuldmata (tl 22-28). 10.03.2008 esitas UÜ R kohtule kaebuse 10.12.2007 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusele nr 12-5/332 (tl 6-10). 20.03.2008 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 34-40). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul ei ole kaevatav otsus vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, sest täiendava maksusumma nõudmine on põhjendamatu. Kaevatavas otsuses ei ole põhjendusi ega ole viidatud tõenditele, millest tulnevalt jõudis maksuhaldur järeldusele, et OÜ D on mittetegutsev äriühing, kelle nimel vormistati üksnes arveid eesmärgiga suurendada äriühingu sisendkäibemaksu. Maksuotsusest ei selgu, miks ei arvestatud P. H maksumenetluses antud ütlusi tervikuna, kus p 13 selgub, et osaühingu tegevust ei kontrollinud ütlusi andnud isik, vaid keegi kolmas isik. Kuna P. H ise tehinguid ei teinud, ei saa ta ka kinnitada tehingute mittetoimumist. Samuti ei selgu maksuotsusest, mil viisil kinnitab P. H seletusi Oü D pangakonto väljavõte. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, mille tõttu luges maksuhaldur mitteusaldusväärseks K. K ütlused arve toomise asjaolude osas. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, kui OÜ D tegevus on korraldatud puudulikult. Kauba eest tasuti pangaülekandega ning tehing kajastati OÜ D käibedeklaratsioonis. Maksuhaldur ei vaidlusta arvel märgitud kaupade soetamist, kuid leiab, et kauba tegelikku müüjat ei ole kontrolli käigus võimalik tuvastada. Maksuotsuses leiab maksuhaldur, et OÜ R ja OÜ H vahel ei ole reaalset maJdustehingut toimunud. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja ostis Saksamaalt kauba ise ning organiseeris selle vormistamise läbi OÜ H ja väljastatud arve alusel suurendades teadlikult sisendkäibemaksu. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, miks ei ole arvestatud Saksamaalt saadetud vastuses märgitud kinnitust selle kohta, et kaamera müüdi ning võeti kaasa OÜ H ülesandel A. R ja J. S´e poolt. Samuti ei ole maksuotsuses arvestatud antud isikute ütlustega selle kohta, et kaamera ostmise ajal oli V. S Saksamaal. Kaebaja väidetel puuduvad asjas tõendid, mis kinnitaksid, et A. R ja J. S viibisid Saksamaal, kaamerat ostes, kaebaja esindajatena või tema ülesandel. Mõlemad tehingu pooled kinnitavad tehingu toimumist, kaamara eest on tasutud pangaülekandega, müüja on kaamera ostu deklareerinud, tehing on kajastatud mõlema poole raamatupidamises. Vastuolud ütlustes näitavad seda, et antud isikud ei mäleta täpselt tehingu detaile. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuotsus ei ole kaalutlusotsus, tasumisele kuuluv maksusumma määratakse maksustamise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel. OÜ D juhatuse liikmed kinnitavad, et ei ole osaühingu nimel tehinguid teinud ega andnud selleks ka volitusi ega midagi müünud. P. H´i kinnitusel on ta allkirjastanud 01.12.2006 arve ja raha pangakontolt väljavõtnud ning andnud selle kolmandale isikule. P. H´i kinnitusel ei ole tema OÜ D
5. aasta detsembri kuu käibedeklaratsiooni esitanud ning ta esitas uue parandatud 2 3-08-474 deklaratsiooni 20.04.
6. Samuti kinnitas P. H, et ei tunne K. K´i ja J S´t. Viidatud isikud oma seletustes ei mäleta tehingupoole osas olulisi andmeid. Seetõttu asuski maksuhaldur seisukohale, et OÜ D on mittetegutsev äriühing. Vastustaja selgituste kohaselt ei ole maksuhalduri uurimiskohustus absoluutne. Maksumenetluses on maksukohustustuslasel kaasaitmisekohustus, sest teatud asjaolusid saab teada vaid tema ise. Maksuotsuse vaidlustamisel on maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maks on määratud valesti. Kaebaja ei ole asjas esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses tuvastatud asjaolud. Asjas puuduvad faktilsed asjaolud, mis tõendaksid tehingu toimumist. Kuna käsitletud arvel märgitud kauba tegelikku müüjat välja ei selgitatud, siis ei saa kauba müüjat pidada käibemaksukohustuslaseks. Maksuotsuses on selgitatud, mil moel on maksuhalduri poolt hinnatud kaebuses märgitud tõendeid ja isikute seletusi. Maksumenetluses isikute poolt antud seletuste võrdlemisel saab väita, et kaebaja ja OÜ H vahel realset maJdustehingut ei toimunud. Kaamera soetas kaebaja Saksamaalt, organiseerides tehingu vormistamise läbi OÜ H selleks, et tekitada sisendkäibemaksu. Kui tehingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, tuleb kohaldada tingimusi, mis vastavad tehingu tegelikule sisule. Kuna kaamera ostis kaebaja, puudub tal õigus OÜ H nimel väljastatud arvelt arvestada sisendkäibemaksu. KOHTU KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. Kaebus on postitatud 10.03.2008 vastustaja 10.12.2007 otsusele. Asjas on 08.02.2008 tehtud vaideotsus, 08.03.2008 oli laupäev. Vastustaja kaebuse esitamise tähtaegsust vaidlustanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt ei leidnud asjas tõendamist, et OÜ D nimel väljastatud arvel märgitud kauba tegelik müüja oli OÜ D ning kauba tegelikku müüjat ei ole kontrolli käigus välja selgitatud. Samuti ei ole kaebaja esitanud asjas tõendeid, mis kinnitaksid kauba ostmist OÜ-lt D. Seetõttu asus maksuhaldur seisukohale, et kaebaja pidi olema teadlik tehingu mittetoimumisest ja müügiarve ebaõigsusest ning ta pole käibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebuse esitaja on aga seisukohal, et ostja ei pea vastutama müüja puudulikult korraldatud tegevuse eest. Kauba eest tasuti panga ülekandega vormikohase arve alusel. Käibemaksuseaduse (redaktsioon 01.01.2006-01.01.2007) § 31 lg 1 alusel arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Viidatud sätte kohaselt saab ostja kontrollida seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Vaidlust ei ole selle üle, et arve vastas vorminõuetele ja arvel oli müüjana märgitud käibemaksukohustuslaseks registreeritud äriühing. Eelpool käsitletud sätte kohaselt ei tulene ostjale kohustust kontrollida ka müüja esindaja volitusi või seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Käesoleval juhul on maksumenetluses tuvastatud, et arve vormistas pädev isik, kuid hilisemal kontrollimisel selgus maksumenetluses, et tegelikult ei olnud tegemist OÜ-le D kuulunud kaubaga. 3 3-08-474 Asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Sellist järeldust kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
8. märtsi
9. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8, 74). Viidatud otsuse punktis 16 on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust." Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja, ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostumüügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Üheks taoliseks seaduseks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (redaktsioon 01.06.2006-01.02.2007). Käsitletud seaduse § 5 lg 1 p 8 kohaselt kehtivad käesolevas seaduses sätestatud juhtudel rahapesu tõkestamise osas krediidi- ja finantseerimisasutustega võrdsed nõudmised ka isikule, kes sooritab või vahendab ettevõtluse korras tehinguid vähemalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 5 sätestatud väärtuses. Viidatud sätte alusel on selline ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Käsitletud seaduse § 9 lg 1 alusel tuleb isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendist teha säilitamiseks koopia. Samas ei saa sularahata arveldamise teel müüja pangakontole tasumisel müüja esindaja isiku tuvastamata jätmisest teha järeldust, et seetõttu pole teada tegelik müüja. Tulenevalt sellest, et asja menetlemisel võib uus asjaolu või tõend ilmneda nii maksumenetluses kui kohtumenetluses, saab asjaolule, kas maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus või mitte, anda hinnangu pärast kõikide asjas kogutud tõendite hindamist. OÜ D poolt 01.12.2006 arvele nr 011106 kantud andmete kohaselt müüs OÜ D OÜ-le R kaupa kogusummas koos 286 740 krooni (tl 42). Käesoleva juhul toimus arve tasumine panga ülekandega. Seega oli kaebaja kohustatud tuvastama isiku, kellele maksti sularahata arveldamise korras üle 200 000 krooni. Kohtuistungil tunnistaja K K´i ütluste kohaselt sõlmis ta OÜ-ga D suulise tehingu telefoni teel. Nii maksumenetluses kogutud tõendite kui ka kohtuistungil tunnistaja K K´i ütluse kohaselt ei tuvastanud ta isikut, kellega ta sõlmis vaidlusaluse tehingu ega ka isikut, kes tõi talle arve. Tulenevalt eeltoodust jättis kaebaja kui ostja täitmata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse. Seetõttu ei ole kaebaja näidanud üles äris nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Käesoleval juhul kinnitavad OU D juhatuse liikmete poolt maksumenetluses antud seletused (tl 46, 51-53) ning ajavahemiku 2006 detsembrist kuni 2007 detsembrini OÜ D poolt 20.04.2007 esitatud käibedeklaratsioon (mille kohaselt äriühing ei ole müünud kaupu ja teenuseid, tl 37) maksuhalduri väiteid selle kohta, et OÜ D ei olnud eelpool käsitletud arvel kajastatud kauba 4 3-08-474 tegelik müüja. Kuna P H 17.04.2007 seletust kinnitab tema poolt koostatud ja maksuhaldurile 20.04.2007 esitatud käibedeklaratsioon, tuleb asja lahendamisel lähtuda viidatud seletusest ning jätta tähelepanuta P H´i poolt 21.02.2007 antud seletus (tl 47-49). Maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal kohustus tõestada, et maks määrati valesti. Hinnates asjas OÜ-ga D kogutud tõendeid, ei ole OÜ R suutnud tõendada tehingu tegelikku teist poolt ning seepärast tuleb pidada tegelikuks müüjaks tundmatut kolmandat isikut. Tulenevalt eeltoodust ning hinnates vaidlusaluse tehingu osas kogutud tõendeid ei ole kaebaja ümberlükanud vastustaja väited käesolevas asjas. Seetõttu puudub kaebajal käibemaksu mahaarvamise õigus tehingult Oü-ga D. Maksumenetluses kogutud tõendite alusel jõudis maksuhaldur järeldusele, et reaalset majandustehingut OÜ H ja OÜ R vahel ei toimunud ning leidis, et kaebaja soetas ise Saksamaalt arvel märgitud kauba ning organiseeris tehingu vormistamise läbi OÜ H selleks, et tekitada sisendkäibemaksu. Kaebaja hinnangul ei ole maksuotsuses põhjendusi, miks ei arvestatud maksumenetluses nende isikute ütlusi, kes kinnitasid, et kauba ostmise ajal viibis OÜ H esindaja Saksamaal. Samuti ei ole arvestatud asjaoluga, et mõlemad tehingu pooled kinnitavad tehingu toimumist. Asjas kogutud tõendite kohaselt kinnitavad tehingu pooled tehingu toimumist ja nii kauba kui ka raha üleandmist. Samuti on tehing kajastatud mõlema tehingu poole raamatupidamises. Maksuotsuse kohaselt esitas OÜ H hilinenult käibedeklaratsiooni alates novembrist 2006, kus on kajastatud ka vaidlusalune tehing kaebajaga. Seega on vaidlusalune tehing dokumenteeritud maksuarvestuse ja raamatupidamise nõuete kohaselt, kusjuures tehing on dokumenteeritud nii ostja kui müüja poolt. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaamera eest tasumine toimus 29.12.2006 panga kaudu. Viidatud faktilise asjaoluga on kohtu hinnangul kõrvaldatud maksuotsuses tuvastatud vastuolu kaamera eest tasumise asjaolude osas. Maksuotsuses toodud väide selle kohta, et arved on kujunduslikult väga sarnased, ei ole maksukohustuse tekkimise asjaoluks ega lükka ümber tehingu poolte väiteid selle kohta, et arve koostas V S. Käesoleva tehingu osas on maksuhaldur teinud järelepärimise Saksamaa maksuhaldurile. Saabunud vastuste kohaselt soetas vaidlusaluse kaamera Saksamaa äriühingult OÜ H ning selle võtsid vastu OÜ H ülesandel J S ja A R (tl 15). Oluline on märkida, et maksumenetluses ei tuvastatud asjaolusid selle kohta, et kaebaja on vaidlusaluse kaamera Saksamaalt tellinud ja/või pidanud läbirääkimisi tehasega kaamera soetamise osas. Maksumenetluses kogutud tõenditest ei tulene, et J S ja A R käisid Saksamaal OÜ R esindajatena. Kogutud tõendite kohaselt oli kaamera puhul tegemist kaubaga, mille omaduste hindamiseks oli asjas osalenud isikute kinnitustel vaja eriteadmisi ning kaebaja väidetel olid taolised eriteadmised A R´l. Antud asjaolu ei ole ka maksuhaldur vaidlustanud. Kuna tegemist oli äriühingu seisukohalt olulise väljaminekuga, ei ole kohtu hinnangul midagi iseäralikku selles, et kauba omaduste hindamiseks otsustati see enne soetamist üle vaadata ning seda tehti koos eriteadmisi omava isikuga. Asjaolu, et J S oli kaebaja töötaja, ei tõenda iseenesest seda, et kaamera ostis OÜ R. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtu hinnangul kinnitust leidnud maksuotsuses tuvastatud asjaolud kaamerat vastuvõtnud ja ostnud isiku osas. Hinnates maksumenetluses vaidlusaluse tehingu osas ülekuulatud isikute seletusi, on nendes maksuotsuse faktiliste asjaolude kirjeldustes tuvastatud teatud vastuolud (tl 15-16). Samas ei ole maksumenetluses kogutud tõendeid, millest võib/saab järeldada, et tehingus osalenud äriühingute juhatuse liikmete ja/või nende lähikondsete vahel on sellised tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted, mille tõttu võib kahtlustada maksuseaduse rikkumist äriühingute majandustegevust korraldavate isikutega. 5 3-08-474 Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtu hinnangul asjas kogutud tõenditega leidnud kinnitust maksuhalduri väited selle kohta, et OÜ R soetas ja tõi Saksamaalt vaidlusaluse kaamera ning korraldas selle tehingu vormistamise läbi OÜ H. Lähtudes eeltoodust ja hinnates asja kogutud tõendeid kuulub kaebus rahuldamisele eelpool käsitletud tehingu suhtes arvestatud käibemaksu osas. Kaebaja taotleb tema poolt kantud kohtukulude hüvitamist. Lähtudes HKMS § 92 lg 2 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on esitanud kohtule nõude kogusummas 134 010 krooni, millest kuulub rahuldamisele nõue 90 270 krooni ulatuses, mis moodustab põhinõudest 67,36 %. Kaebaja on asjas tasunud riigilõivu 4020.30 krooni (tl 29) ning kohtukulude nimekirja kohaselt tasunud õigusabi eest 7 670 krooni (tl 85-88). Tasumist õigusabi kulude eest kinnitavad sularaha arvel nr 806203 märkus ja allkiri sularaha vastuvõtmise kohta ning arve nr 803201 tasumist kinnitab pangakonto väljavõte. Seega on kaebaja kandnud kohtukulusid kogusummas 11 690.30 krooni, millest 67,36% on 7 874.60 krooni, mis kuulub väljamõistmisele vastustajalt. Annika Vendik Kohtunik 6