) muutmise seaduse §-ga
lg 2 järgi võib äriühingu kinnitada vaba metsamaa erastajate nimekirja, kui äriühingu põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine või metsamajandusega tegelemine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda vaba metsamaa taotlejalt põllumajandusliku tootmisega ja/või metsamajandusega tegelemist tõendavaid dokumente.
lg 2 järgi loetakse põllumajandusliku tootmisega tegelejaks
tähenduses isikut, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust.
lg 2 järgi loetakse metsamajandusega tegelejaks
tähenduses isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas metsaseaduse §-des 16-18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-s 11 sätestatut. Seega selleks, et isik saaks esitada avalduse vaba metsamaa erastamiseks, peab ta olema avalduse esitamise päevaks kantud äriregistrisse ning olema kas põllumajandusliku tootmise või metsamajandusega tegeleja. Volikogu istungi protokollist nähtub, et volikogu ei ole vaba metsamaa erastamise otsustamisel äriühingu vastavust nimetatud nõuetele kontrollinud, kuigi maavanem oli sellele järelevalve käigus tähele2
lg 21 kohaselt võivad isikud esitada kas ühe avalduse kõikide erastamiseks taotletavate maatükkide kohta või ka eraldi avaldused iga maatüki kohta või esitada ühise avalduse vaba metsamaa erastamiseks kaasomandisse. Kaasomanikel on õigus kokku erastada maad sama paragrahvi lg-s 5 sätestatud ulatuses.
Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kui isik erastab vaba metsamaad mitme katastriüksusena, võib vaba metsamaa katastriüksuste pindala olla kokku kuni 15 ha, sh metsamaa kõlvikute pindala kokku kuni 10 ha. Kui isik erastab nii vaba metsamaa katastriüksuse kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksuse, mille koosseisu on maakorralduse nõuetest tulenevalt arvatud metsamaa kõlvikuid, võib isikule erastatava vaba metsamaa katastriüksuse pindala ja põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala olla kokku kuni 15 ha. E. Puurmann on erastanud maavanema 11.07.2003 korralduse nr 276-M alusel vaba metsamaana kaasomandisse ½ mõttelist osa 12,56 ha suurusest kinnistust Pajuste, mille koosseisus on 9,55 ha metsamaa kõlvikut, ning maavanema 10.09.2004 korralduse nr 398-M alusel vaba põllumajandusmaana 2,3 ha suuruse kinnistu Bedase, mille koosseisus on 0,27 ha metsamaa kõlvikut. Kuna maakorralduse nõudeid antud erastamise asjas tuvastatud ei ole, puudub E. Puurmannil õigus erastada vaba metsamaana Kressi kinnistut, mille suuruseks on 2,77 ha, sh 1,87 ha metsamaa kõlvikut. 3) Vormsi vald pole erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusena teostanud vaba metsamaa erastamiseks avalduse esitanud isikute vastavuse kontrollimist seaduse tingimustele selleks vajaliku hoolsusega ning rikkus sellega haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Samuti jättis Vormsi vald maavanema järelevalve käigus tehtud ettepanekud arvestamata ning vaidlusalused haldusaktid õigusaktidega kooskõlla viimata. 6. Vormsi Vallavolikogu ja Vormsi Vallavalitsus palusid jätta protesti rahuldamata. Põhjendused: 1)
lg 2 toodud põllumajandusliku tootmisega tegeleja definitsioon ei kehti äriühingute kohta, seega ei ole OÜ Östery Telefoodfarm puhul tähtsust sellel, kas ta sai põllumajanduslikust tootmisest tulu ning kas ta omas põllumajanduslikuks tootmiseks maad või maakasutusõigust. Samuti ei välista põllumajanduslikust tootmisest tulu mittesaamine seda, et kolmas isik on lisaks arvutitehnika müügile tegelenud ka põllumajandusega. Sellele vaatamata on kolmas isik esitanud kõik nõutud dokumendid, sh äriregistri kandeotsuse, millest on näha, et kolmanda isiku põhitegevusalaks olid mh ka looma- ja teraviljakasvatus. Kuna äriregistris on registreeritud äriühingu põhilised tegevusalad, siis on põhjendatud lugeda kõik äriregistri kandes märgitud äriühingu tegevusalad tema põhilisteks tegevusaladeks
Põllumajandusele kui ühele põhitegevusalale viitab ka äriühingu nimetus. Lisaks sellele olid vastustajad teadlikud kolmanda isiku majandustegevusest – äriühing oli sõlminud maakasutuslepingu põllumajandusmaa kasutamiseks ning maa oli ka hooldatud. Äriühingu ainuosanik Teet Vainola oli Vormsi saarel juba viimased 10 a kasvatanud nisu ja pidanud lambaid ning tal olid olemas põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikud vahendid. Need asjaolud olid vastustajatele teada Vormsi saare väiksuse tõttu, mistõttu puudus vajadus nende asjaolude kohta täiendavaid dokumente nõuda. Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr 115 kinnitatud „Maarefomi seaduse 3
rikkumisena. Seega on OÜ Östery Telefoodfarm kantud õigesti vaba metsamaa erastajate nimekirja. 2) Maavanema antud tõlgendus
lg-le 21 ja § 232 lg-le 5, mille kohaselt saavad kaasomanikud kokku erastada kuni 10 ha metsamaad, ei ole õige. Nimetatud sätete mõtteks on, et iga isik saab erastada kuni 10 ha metsamaad, kuid seejuures ei saa kaasomandisse erastataval maatükil metsamaad olla rohkem kui 10 ha, seega käsitleb
Pajuste maaüksuse erastamisega kaasomandisse tekkis E. Puurmannil omandiõigus ½ suurusele osale nimetatud maaüksusest, seega 4,775 ha suurusele osale metsamaast. Ka maamaksu arve sai E. Puurmann ½ suuruse maaüksuse kohta. Lisaks on E. Puurmann erastanud ainuomandisse 0,27 ha metsamaad, mis teeb kokku 5,045 ha, seega on tal õigus erastada veel 4,955 ha vaba metsamaad. Võrdse kohtlemisega ei oleks kooskõlas ja puudub mõistlik põhjendus sellele, miks peaks maa kaasomandisse erastamise puhul kaasomanike poolt eraldivõetuna erastatava vaba metsamaa võimalik maksimaalne hulk olema väiksem kui siis, kui nad erastavad vaba metsamaad üksnes ainuomandisse. Järelikult on E. Puurmannile Kressi maaüksuse erastamine otsustatud õiguspäraselt. 3) Haldusaktide vaidlustamine mitu aastat pärast nende väljaandmist rikub kolmandate isikute õiguskindlust ja õiguspärast ootust haldusaktide kehtima jäämisse. Protesti läbivaatamisel peab halduskohus arvestama õiguskindluse põhimõttega, kuna halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ei näe protestide esitamiseks ette tähtaega (Riigikohtu 16.10.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-02). Haldusaktide kehtetuks tunnistamisel isiku kahjuks tuleb lähtuda HMS §-st 67. Kolmandad isikud on alates neile soodsate haldusaktide andmisest arvestanud vaba metsamaa erastamisega ning sellest tulenevalt oma elukorraldust muutnud. Nii ei ole nad taotlenud täiendavalt vaba metsa- ja põllumajandusmaa erastamist, kuna eeldasid, et neile erastatakse 2002. ja 2004. a kindlaksmääratud maatükid. Käesoleval ajal puudub võimalus täiendavalt metsa- või põllumajandusmaad erastada, kuna sellised maad puuduvad. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega arvestamine tuleneb ka
muutmise seaduse §-st 13, mille kohaselt viiakse vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine lõpule senikehtinud korras, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne
muutmise seaduse jõustumist (st enne 01.01.2003). Seega, isegi kui nõustuda protesti esitaja väidetega, tuleb haldusaktid jätta tühistamata õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete tõttu. 7. Tallinna Halduskohtu 20.12.2007 otsusega rahuldati maavanema protest ja tühistati Vormsi Volikogu 28.05.2002 otsuse nr 24 p 1.21 ja 01.07.2002 otsuse nr 29 p 1.7 ning Vormsi Vallavalitsuse 27.11.2002 korraldus nr 231 ja 29.03.2004 korraldus nr 8K. Põhjendused: 1) Nii vaba metsamaa erastamiseks avalduse esitamise ajal kui ka protestitavate vallavolikogu ja vallavalitsuse haldusaktide vastuvõtmise ajal kehtis
lg 2 (kehtetu alates 01.01.2003) sõnastuses: „Vaba metsamaa erastamiseks võib omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, samuti äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse 4
muutmise seaduse § 13 kohaselt viiakse vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine lõpule senikehtinud alustel ja korras, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne
muutmise seaduse jõustumist. Kuni 01.01.2003 kehtinud Korra § 9 lg 1 järgi kantakse vaba maa erastajate nimekirja isikud, kes vastavad
lg-s 2 ja § 232 lg-s 2 sätestatud vaba maa erastamise õigust omava isiku tingimustele. OÜ Östery Telefoodfarm on 14.09.1999 äriregistrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik, kelle tegevusaladeks on täiskasvanute koolitus, arvutitarkvara tootmine ja müük, arvutite tark- ja riistvara hooldus ja arvutiteenuste müük, loomakasvatus ja teraviljakasvatus. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt oli äriühingu põhitegevusalaks aastatel 1999-2000 tarkvaraalane nõustamine ja remont ning aastatel 2001-2005 arvutite ja lisaseadmete hooldus ja remont. Põllumajandusliku tootmise või metsamajandusega tegelemine majandusaasta aruannetes ei kajastu. Puuduvad ka muud tõendid selle kohta, et äriühing on alates äriregistrisse kandmisest tegelenud maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega. Põllumajandusliku tootmisega tegelemisena põhitegevusalana ei saa käsitleda väidetavat heinategemist 2002. a. Et äriregistri kandeotsuse kohaselt olid äriühingu tegevusaladeks mh märgitud ka looma- ja teraviljakasvatus, ei tähenda veel, et äriühing nende tegevusaladega Vormsi haldusterritooriumil tegelikult ka tegeles. Põhjendamatu on vastustajate väide, et kõik äriregistri kandes märgitud tegevusalad tuleb lugeda äriühingu põhilisteks tegevusaladeks. Mõeldamatu on ka olukord, kus äriühing tegeleb põhilise tegevusalana põllumajandusliku tootmisega, kuid mingit tulu sellest tootmisest ei saa, mistõttu ei kajastu põllumajandusliku tootmisega tegelemine äriühingu majandusaasta aruannetes ega tuludeklaratsioonides. Käesoleval juhul ei ole tõendatud kolmanda isiku vastavus
lg-s 2 sätestatud tingimustele ning kohalik omavalitsus ei ole oma diskretsiooniõigust kasutades pidanud vajalikuks nõuda kolmandalt isikult ka täiendavaid dokumente. Seega on arusaamatu, mille alusel luges kohalik omavalitsus tõendatuks, et kolmanda isiku põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine ja kandis ta vaba metsamaa erastajate nimekirja. Ainult äriregistri kandeotsus ei ole selleks piisav. Samuti ei saa olla määravaks asjaolu, et äriühingu ainuosanik T. Vainola oli Vormsi saarel tuntud isik ja oli eraisikuna pikemat aega pidanud saarel lambaid ja kasvatanud nisu. Kolmanda isiku tegelemist põllumajandusliku tootmisega põhitegevusalana ei tõenda ka 01.11.2001 T. Vainola ja OÜ Östery Telefoodfarm vahel (sisuliselt T. Vainola poolt iseendaga) sõlmitud põllumajandusliku maa kasutuse leping, kuna puuduvad igasugused tõendid nimetatud lepingu täitmise kohta. Samuti jääb arusaamatuks väide, et põllumajandusega tegelemisele kui ühele põhitegevusalale viitab ka äriühingu nimetus. Seega ei olnud OÜ Östery Telefoodfarm kandmine vaba metsamaa erastajate nimekirja õiguspärane. 2) Nõustuda ei saa seisukohaga, et isegi juhul, kui maavanema protest on põhjendatud, tuleb see jätta rahuldamata seetõttu, et protestitud haldusaktide tühistamine rikuks õiguskindluse põhimõtet ja haldusaktide adressaatide õiguspärast ootust. Ainuüksi kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest vaba põllumajandus- või metsamaa erastajate nimekirja kinnitamise kohta ei tulene nimekirja kantud isikule veel õiguspärast ootust vaba maad erastada. Nimekirja kinnitamine on eeltoiming erastamise menetluses, eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, millega otsustatakse, et nimekirja kantud isik vastab
toodud tingimustele. Nimekirja kandmisest ei teki isikul veel subjektiivset õigust nõuda, et erastamist korraldav maavanem sõlmiks temaga vaba põllumajandus- või metsamaa erastamise ostu-müügilepingu. Samas võib nimekirja kantud isikul tekkida õiguspärane ootus, et ta on loetud seaduse nõuetele vastavaks ning ilma kaaluka põhjuseta seda küsimust uuesti ei otsustata. Antud juhul ei saanud kolmandal isikul sellist õigus5
Seda tuleb käsitleda kui kaalukat põhjust asja uuesti otsustamiseks. 3) E. Puurmanni puudutava protestitud vallavolikogu otsuse vastuvõtmise ajal kehtis
Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kui isik erastab vaba metsamaad mitme katastriüksusena, võib vaba metsamaa katastriüksuste pindala olla kokku kuni 15 ha, sh metsamaa kõlvikute pindala kokku kuni 10 ha. Kui isik erastab nii vaba metsamaa katastriüksuse (-üksusi) kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksuse (-üksusi), mille koosseisu on maakorralduse nõuetest tulenevalt arvatud metsamaa kõlvikuid, võib isikule erastatava vaba metsamaa katastriüksuse pindala ja põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala olla kokku kuni 15 ha.“ Seega on vaba metsamaa erastamisel mitme katastriüksusena ühele isikule erastatava metsamaa piirmääraks 15 ha, mille koosseisus metsamaa kõlvikute pindala kokku võib olla kuni 10 ha. Juhul, kui isik on erastanud nii vaba metsamaa katastriüksuse kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksuse, mille koosseisus on metsamaa kõlvik, siis võib isikule erastatava metsamaa katastriüksuse pindala ja vaba põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala kokku olla kuni 15 ha (Riigikohtu 08.10.2002 otsus haldusasjas nr 33-1-46-02). Käesoleval juhul on E. Puurmann erastanud erinevate katastriüksustena nii vaba metsamaad kui ka vaba põllumajandusmaad, sh vaba metsamaad 12,56 ha (Pajuste kinnistu, mis on kaasomandis) ja 0,27 ha metsamaa kõlvikut vaba põllumajandusmaa koosseisus (Bedase kinnistu). Täiendavalt 2,77 ha vaba metsamaa (Kressi maaüksuse) erastamise korral moodustaks E. Puurmanni poolt erastatud metsamaa pindala erinevatel katastriüksustel kokku 15,6 ha (12,56 + 0,27 + 2,77 = 15,6), mis ületab lubatud piirmäära (15 ha). Seetõttu on Kressi maaüksuse vaba metsamaana erastamine E. Puurmannile õigusvastane. 4)
lg 21 sätestatu kohaselt võivad sama paragrahvi lg-s 2 ette nähtud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele vastavad isikud esitada ühise avalduse vaba metsamaa erastamiseks kaasomandisse. Kaasomand on asjaõigusseaduse (AÕS) tähenduses kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
-s ei ole antud kaasomandi mõistele teistsugust sisu. Seadusandja on antud kontekstis käsitlenud kaasomandisse erastatud asja kaasomanikke ühe subjektina, kellel on õigus kokku erastada maad
Seega on põhjendatud Pajuste kinnistu puhul lugeda E. Puurmanni poolt erastatuks vaba metsamaad 12,56 ha (mitte sellest ½ ehk 6,28 ha). Samuti ei ole millegagi põhjendatud selline erastatud metsamaa suuruse arvestus, kus vaba metsamaana erastatud maa puhul võetakse arvesse vaid nimetatud maal paiknev metsamaa kõlvik (nt vaba metsamaana erastatud Pajuste kinnistu puhul mitte kinnistu üldine suurus 12,56 ha, vaid ainult sellel paiknev 9,55 ha suurune metsamaa kõlvik). Kui maa on erastatud vaba metsamaa katastriüksusena, siis tuleb selle suurus arvesse võtta tervikuna. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Vormsi Vallavolikogu ja Vormsi Vallavalitsuse apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada ja jätta protest rahuldamata. Põhjendused: 1) Kohus ei ole põhjendanud, millel põhineb veendumus, et OÜ Östery Telefoodfarm pidi teadma nagu ei oleks põllumajanduslik tootmine tema põhitegevusala. Nimetatud seisukoht ei rajane asjas kogutud tõenditele ja on ka sisuliselt väär, kuna puudub „põhitegevusala“ definitsioon. 6
lg 2 sätestas: „Vaba metsamaa erastamiseks võib omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, samuti äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas metsaseaduse §-des 16-18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-s 11 sätestatut. Kohalikul omavalitsusel on õigus vaba metsamaa taotlejalt nõuda eelmises lauses nimetatud tegevust tõendavaid dokumente.“ Põllumajandusliku tootmise mõistet käsitleb ka selle seaduse tolleaegse redaktsiooni vaba põllumajandusmaa erastamist reguleeriv § 231 lg 2, mis sätestas: „Vaba põllumajandusmaa erastamiseks või sellele maale kasutusvalduse seadmiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri(te) nimetamisega. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena käesoleva seaduse tähenduses käsitletakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel.“ Seega näeb
lg 2 vaba metsamaa erastamist taotlevale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule põllumajanduslikku tootmist puudutavas osas otsesõnu ette järgmise tingimuse – põllumajanduslik tootmine erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil on selle isiku põhiline tegevusala. Erinevalt
lg-st 2, ei sisaldanud
Kuid eeltoodu ei tähenda, nagu oleks seaduses jäetud reguleerimata, millistele nõuetele peab vaba metsamaa erastamist taotleva äriühingu põllumajandusliku tootmisega tegelemine vastama.
lauses sätestatud põllumajandusliku tootmisega tegeleja definitsioon laieneb kõigile selles lõikes märgitud vaba põllumajandusmaa erastamise taotlejatele. Vastupidise tõlgenduse korral puuduks mõistlik põhjendus füüsilisest ja juriidilisest isikust taotleja erinevaks kohtlemiseks.
lg 2 ja § 232 lg 2 võrdlusest nähtub, et seadus peab vaba põllumajandusmaa taotlejale esitatavatele nõuetele vastavat isikut vastavaks ka vaba metsamaa taotlejale esitatavatele nõuetele. Sellest võib järeldada, et vaba metsamaa taotleja põllumajanduslikule tootmisele
Järeldust, et põllumajandustootjale vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa erastamisel esitatavad nõuded kattuvad, kinnitavad üheselt ka Korra § 6 lg-d 1 („Vaba põllumajandusmaa 8
lg-s 2 ja § 232 lg-s 2 sätestatud vaba maa erastamise õigust omava isiku tingimustele; eelmises lauses nimetatud tingimustele mittevastavate, vaba maa erastamise avalduse esitanud isikute kohta teeb vallavolikogu motiveeritud otsuse nimekirja kandmisest keeldumise kohta. Viidatud sätetest tulenevalt ei oleks vallavolikogu tohtinud OÜ-d Östery Telefoodfarm vaba metsamaa erastajate nimekirja kanda. Seega on Vormsi valla protestitavad haldusaktid OÜ Östery Telefoodfarm vaba metsamaa erastajate nimekirja kandmise ja temale vaba metsamaa erastamise osas õigusvastased. II 15. Apellantide esindaja esitatud väidetest tulenevalt käib Elle Puurmannile vaba metsamaa erastamist puudutavas osas Vormsi valla protestitavate haldusaktide õiguspärasuse seisukohalt vaidlus selle üle, kas Elle Puurmannile Kressi maaüksuse erastamisega ületatakse
Piirmäära kohaldamise osas käib vaidlus selles, kas Pajuste maaüksus tuleb E. Puurmanni erastatud vaba metsamaa hulka arvata pooles ulatuses tulenevalt sellest, et E. Puurmannile erastati see kaasomandisse ½ mõttelises osas, ja selles, kas piirmäära hulka on õige arvata üksnes kinnistutel asuva metsamaa kõlvikute pindala. 16. Ringkonnakohus leiab, et vaba metsamaa erastamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb üheselt, et maa erastamisel kaasomandisse kehtib
lg-s 5 sätestatud piirmäär kõigi kaasomanike poolt erastatava maa pindala suhtes kokku.
kohaldatava redaktsiooni § 232 lg 21 esimene ja teine lause sätestasid: „Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele vastavad isikud võivad esitada kas ühe avalduse kõikide erastamiseks taotletavate maatükkide 9
lg 5 sätestatud ühele isikule erastatava maa piirmäära hulka ei mõjuta selle maaüksuse erastamisjärgne tsiviilkäive, sh selle võõrandamine maa erastanud isiku poolt. Seetõttu ei oma käesolevas asjas tähtsust ka see, et Pajuste kinnistu on erastamise järgselt jagatud kaheks võrdse suurusega eraldi kinnistuks, millest E. Puurmannile kuulub vaid üks.
Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kui isik erastab vaba metsamaad mitme katastriüksusena, võib vaba metsamaa katastriüksuste pindala olla kokku kuni 15 ha, sealhulgas metsamaa kõlvikute pindala kokku kuni 10 ha. Kui isik erastab nii vaba metsamaa katastriüksuse (-üksusi) kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksuse (-üksusi), mille koosseisu on maakorralduse nõuetest tulenevalt arvatud metsamaa kõlvikuid, võib isikule erastatava vaba metsamaa katastriüksuse pindala ja põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala olla kokku kuni 15 ha. Kui ühte maatükki taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, teeb kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse, kas eelistada füüsilisest isikust ettevõtjat või korraldada taotlejatevaheline enampakkumine.“ 22. Vaidlusaluse nimekirja kinnitamise ajal kehtinud
lause sätestas: „Vallavolikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta isikuid, kes juba omavad vaba metsamaa erastamise õigust käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmäära ulatuses või kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.“ Ka Korra § 9 lg 6 sätestas, et vaba maa erastajate 10
Keda loetakse nende sätete mõttes vaba maa erastamise õigust omavaks isikuks, selgub
lausest „Isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest“ ja Korra § 9 lg 6 2. lausest „Isik loetakse vaba maa erastamise õigust omavaks tema vallavolikogu poolt vaba maa erastajate nimekirja kandmisest või vaba maa erastamiseks korraldatud enampakkumisel paragrahvi 11 lõikes 7 sätestatud korras võitjaks tunnistamisest.“ 23.
lg-st 5 tuleneb, et isikule erastatava vaba metsamaa piirmäära arvestamisel võetakse arvesse nii katastriüksuse kui ka metsamaa kõlviku pindala. Käesolevas olukorras, kus isikule erastatava maa hulgas on nii vaba metsamaa kui vaba põllumajandusmaa katastriüksusi, arvestatakse viidatud sätte 4. lause kohaselt vaba metsamaa katastriüksuse puhul katastriüksuse kogupindala ning vaba põllumajandusmaa katastriüksuse puhul koosseisus oleva metsamaa kõlviku pindala. Sellise arvestuse kohaselt ületataks E. Puurmannile Kressi maaüksuse erastamisel eelviidatud sättes toodud isikule erastatava vaba metsamaa piirmäära 15 ha. Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtul piisavaid andmeid
lause kohaldamiseks. Kohtule pole teada, kas ajaks, mil E. Puurmann Kressi maaüksuse erastajana Vormsi Vallavolikogu 01.07.2002 otsuse nr 29 kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kanti või ajaks, mil nimekiri kinnitati, oli E. Puurmann
lause ja Korra § 9 lg 6 teise lause tähenduses omandanud Bedase katastriüksuse erastamise õiguse. Kui E. Puurmann ei olnud Vormsi Vallavolikogu 01.07.2002 otsuse tegemise ajaks Bedase katastriüksuse erastamise õigust veel omandanud, ei saanud selle katastriüksuse erastamise õiguse hilisem omandamine vallavolikogu 01.07.2002 otsuse õiguspärasust selle otsuse tegemise aja seisuga mõjutada. 24. Samas nähtub Vormsi Vallavolikogu 01.07.2002 otsuse nr 29 p-st 1.8, et otsusega kinnitati E. Puurmann vaba metsamaa erastajate nimekirja ka Kersleti külas asuva metsamaa nr 8-15 erastajana kaasomandisse koos Sulev Saareväljaga (vt sama otsuse p 1.9). Metsamaa nr 8-15 näol oli tegemist Pajuste maaüksusega suurusega 12,56 ha. Seega kanti E. Puurmann Vormsi Vallavolikogu 01.07.2002 otsuse nr 29 p-dest 1.7 ja 1.8 tulenevalt vaba metsamaa erastajate nimekirja metsamaa erastajana
lauses sätestatud piirmäära rikkudes, sest Pajuste ja Kressi vaba metsamaa maaüksuste pindala kokku oli suurem kui 15 ha. 25. Seetõttu on Vormsi Vallavolikogu 01.07.2002 otsuse nr 29 p 1.7 õigusvastane vastuolu tõttu
lause,
lause ning Korra § 9 lg-ga
30. Samal põhjusel ei saa tugineda usaldusele protestitavate haldusaktide kehtimajäämise suhtes ka E. Puurmann. Tuleb arvestada, et seadus ja Kord rõhutavad vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku kohustust kontrollida seda, kas temale erastatava maa pindala jääb
Selle asjaolu hindamine ei nõua ka spetsiifilisi õigusteadmisi.
lause sätestab: „Vaba metsamaa erastamise õigust omav isik, kes on taotlenud maa erastamist käesoleva paragrahvi
lause sätestab: „Vallavolikogu on kohustatud kustutama nimekirjast isiku, kes on kantud nimekirja käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmäära ületavas osas.“ Seega annab seadus haldusorganile mitte ainult võimaluse, vaid paneb ka kohustuse tunnistada otsus vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamise kohta kehtetuks sellise isiku suhtes, kelle nimekirja kandmine oli õigusvastane
32. Protestitavate haldusaktide tühistamata jätmine E. Puurmanni puudutavas osas viimase usalduse kaitse kaalutlusel oleks eesmärgipäratu ka seetõttu, et seadus ei luba E. Puurmannile nende haldusaktide kehtivusest hoolimata Kressi maaüksust erastada. Nimelt sätestab
lõikes sätestatud piirmäära ületava maa erastamiseks sõlmitud tehing on õigustühine. Seega ei omandaks E. Puurmann maaüksust isegi juhul, kui maavanem temaga sellekohase erastamise ostu-müügi lepingu sõlmiks. 33. Sõltumata eeltoodust ei saaks väitele protesti esitamiseni kulunud pika ajavahemiku kohta omistada määravat tähtsust ka järgmisel põhjendusel. Vaidlustatud haldusaktide esemeks olnud maaüksuste erastamise menetlus ei ole käesolevaks hetkeks lõppenud, Korra § 15 lg-s 3 sätestatud lõplikku haldusakti maa ostueesõigusega erastamise kohta kolmandatele isikutele ei ole antud, rääkimata maa erastamise ostu-müügilepingu sõlmimisest ja maa kolmandate isikute omandisse minekust. Korra § 15 lg 1 paneb maavanemale kohustuse kontrollida talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Seega seni, kuni maavanem ei ole maa erastamise menetlust lõpule viinud, ei saa isik olla kindel, et menetlus temale soodsa tulemusega lõpeb. Asjaolu, et maa erastamise menetluse lõpuleviimine maavanema poolt venib, peaks erastamise taotlejas süvendama kahtlusi maa erastamise soodsa lõpptulemuse osas. IV 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.