novembriks 2007. a. Ettekirjutuse kohaselt kuuluvad nimetatud laevade suitsetamisalad tunnustatud toitlustusettevõtete koosseisu, kus
„Galaxy“ 7. teki Alleyway suitsetamisala ei vasta
lg 4 nõuetele, kuna ventilatsioon ei taga vajalikku õhuvahetust (sissepuhke ja väljatõmbe õhu hulgad on võrdsed), ala on läbikäidav ning vahetus läheduses on laste mänguruum. Seega ei vasta kõnealuste laevade suitsetamisalad esitatud nõuetele, millega rikutakse
Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et selle täitmata jätmise korral kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 10 000 kr. Tervisekaitseinspektsiooni 04.10.2007.a. vaideotsusega nr 1/1-11/1454-2 jäeti AS „Tallink Grupp“ vaie rahuldamata. 2. AS Tallink Grupp kaebuses halduskohtule paluti viidatud ettekirjutus tühistada järgmise põhjendusega. Vastustajal puudus osaliselt ettekirjutuse andmise pädevus. Käesoleval juhul on kaebaja üle samadel asjaoludel teostanud järelevalvet ja teinud ettekirjutused nii vastustaja kui Tarbijakaitseamet. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda pole andnud pädev haldusorgan. Ettekirjutuse andmisel pole välja selgitatud kõiki asjas olulise tähtsusega asjaolusid. Ettekirjutus on koostatud üksnes kaebaja poolt saadetud laevaplaanide alusel ilma ühtegi täiendavat menetlustoimingut teostamata ja muid tõendeid kogumata. Kohtule esitatud hilisema kontrolli käigus koostatud kontrollaktid erinevad osaliselt aktide koostajate poolt inspekteeritud laevade pardale jäetud kontollaktide eksemplaridest, neisse on hiljem tehtud täiendusi (tl 119-135). Ettekirjutuse andmisele eelnenud haldusmenetluses ei tagatud kaebajale ärakuulamisõigust. Isegi kui vastustajale olid teada kaebaja suuline tõlgendus suitsetamise kohta reisilaeva toitlustusettevõttes ja eelnevalt kavandatud sammud suitsetamisalade loomisel, tulnuks hea halduse põhimõttest lähtudes neid kaebaja seisukohti ettekirjutuses ka käsitleda, kuid seda pole tehtud. Ettekirjutust pole nõuetekohaselt põhjendatud, puudub loogiline seos faktilise ja õigusliku motivatsiooni vahel. Ettekirjutuses ei selgitata, mida peab vastustaja silmas tunnustatud toitlustusettevõtte all ning millist tähendust see omab viidatud
nõuete kohaldamise seisukohast. Ettekirjutuse andmisel pole arvestatud asjaoluga, et kõnealuseid laevu kasutatakse rahvusvahelisel reisijateveol. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ei pruugi ettekirjutuses viidatud nõuded kehtida. „Toitlustusettevõtte“ kui määratlemata õigusmõiste sisustamisel tuleks lähtuda äriseadustiku §-st 5, mis määratleb ettevõtet kui majandusüksust, andmata sellele konkreetset ruumilist mõõdet. Nii võib ühes ruumis korraga tegutseda ka mitu erinevat ettevõtet.
lg 1 ei anna mõistele “toitlustusettevõte” sisulist ruumilist aspekti ega sätesta, et toitlustusettevõttega samas ruumis ei tohi paikneda ühtegi teist ettevõtet või et toitlustusettevõttega seoses laienevad
-s sätestatud piirangud ka teistele samas ruumis asuvatele ettevõtetele. Ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg on liiga lühike ja vastuolus hea halduse põhimõttega. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ASS) § 7 lg 3 kohaselt peab hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustust täita. Ettekirjutusest ei nähtu, mida täpselt kaebaja nimetatud kohustuse täitmiseks tegema peab. Sellise üldise ja täpsustamata kohustuse täitmine ettekirjutuse kättesaamise päeval 4 reisilaeval, mida kasutatakse pidevalt laevaliinide teenindamiseks, pole objektiivselt võimalik. Kohustus viia „Galaxy“ 7. teki Alleyway suitsetamisala vastavusse
lg 4 kehtestatud nõuetega on õigusvastane, sest selline suitsetamisala „Galaxy“ pardal tegelikult puudub. Kaebaja pole
nõudeid rikkunud.
Analoogiliselt tõlgendavad
-st ka hasartmängude korraldajad. Hasartmängu korraldajatele pole seni ettekirjutust
p 6 rikkumise eest tehtud ning seega võib olla tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Ettekirjutusega on rikutud kaebaja põhiseaduse §-st 14 tulenevat õigust heale haldusele ning piiratud §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust.
nõuetega ja kõrvaldama senise märgistuse. „Galaxy“ 7. teki Alleway suitsetamisala on ettekirjutuses märgitud sellepärast, et kaebaja esitatud plaanil on see suitsetamisala peale märgitud. Seega on kaebaja ise esitanud valeandmeid, mis aga ei saa kuidagi muuta järelevalve käiku – kui seda ala pole, pole ka midagi vaja vastavusse viia. Eesti Vabariigi õigusaktid kehtivad Eesti Vabariigi lipu all sõitvatel laevadel hoolimata sellest, millise riigi vetes need laevad seilavad. Toitlustusettevõte ei tähenda üksnes baariletti, kuhu kaebaja on välja pannud suitsetamist keelavad sildid, vaid hõlmab kogu ruumi, kus toimub toitlustamine või toidu serveerimine.
mõte on mittesuitsetava inimese kaitsmine kahjuliku tubakasuitsu eest. Olukorrad, kus laevabaaris on kõrvuti laudades suitsetavad ja mittesuitsetavad inimesed ja tubakasuits levib üle kogu ruumi, on ohuks mittesuitsetavale inimesele ja rikub tema põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele. Põhiseadus ei sätesta üheaegselt õigust tervise kaitsele ja õigust tervise rikkumisele. Tallinki laevadel levib suitsuhais läbi kogu laeva, rikkudes mitte ainult sissehingatavat õhku, vaid jättes ebameeldiva lõhna ka mittesuitsetava inimese riietele, kehale ja juustele. 3. Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2008 kohtuotsusega tühistati ettekirjutus osas, millega kohustati kaebajat reisilaeva „Galaxy“ 7. teki Alleyway suitsetamisala hiljemalt 01.11.2007.a.
Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Vastustaja pole ettekirjutuse tegemisel ületanud oma pädevust.
p 5 kohaselt on Tervisekaitseinspektsioon pädev teostama järelevalvet suitsetamisruumile ja suitsetamisalale kehtestatud nõuete järgmise üle vastavalt põhimääruses sätestatud ülesannetele. Sotsiaalministri 28.05.2007.a määrusega nr 48 kehtestatud tervisekaitseinspektsiooni põhimääruse (edaspidi „põhimäärus“) § 10 p 17 kohaselt teostab inspektsioon järelevalvet suitsetamisruumile ja suitsetamisalale
-ga kehtestatud nõuete järgimise üle. Ettekirjutuses keelatakse suitsetamine kaebaja poolt suitsetamisaladeks määratud ruumides ning järelikult on ettekirjutus tehtud seoses suitsetamisruumide kohta käivate nõuetega. Samale seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus 12.12.2007.a. määruses. 3
-ga, mille §-de 32 p 5 ja 33 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on seaduse täitmise kontrollimine kohapeal vastustaja õigus, mitte kohustus. Vastustaja poolt kohtule esitatud ajavahemikus veebruar - aprill 2007 koostatud 4 akti pole asjakohased, sest neis on kõnealustel laevadel kontrollitud üksnes laevapere ruumide, veevarustuse, toitlustushügieeni, tervishoiuruumide ja meditsiinivarustuse ning jäätmete eemaldamise vastavust nõuetele, samuti kehtivate tervisetõendite olemasolu laevapere liikmetel (tl 127-134).
-ga kehtestatud nõuete järgimist on laevadel kontrollitud alles peale ettekirjutuse tegemist. Kontrollaktidele (tl 89-102) peale nende kaebaja esindaja poolt allkirjastamist juurdekirjutuste tegemine on lubamatu ja muudab need tõenditena kasututeks, kuid poolte esitatud aktide erinevate versioonide põhjal saab järeldada, et ettekirjutuses märgitud suitsetamisalad kõnealustel laevadel on tõepoolest olemas, v.a. „Galaxy“ 7. teki Alleyway suitsetamisala. Alleyway suitsetamisala laeval pole. Seega tuleb ettekirjutus tühistada osas, millega kohustatakse kaebajat Alleyway suitsetamisala hiljemalt 01.11.2007.a.
Muus osas jääb ettekirjutus kehtima vaatamata HMS § 40 lg 2 rikkumisele. Ainuüksi menetlusvõi vormiviga ei vii sisult õige haldusakti tühistamiseni. Ettekirjutus lõpetada
p 6 rikkumine ja toitlustusettevõtete ruumide kasutamine suitsetamisalana kaebaja reisilaevadel on sisult õige. Ettekirjutuse faktiline motivatsioon selles osas on küll väga napp, kuid kaebusest nähtuvalt on kaebaja siiski aru saanud, mida ja miks temalt nõutakse. Vaidlus käib selle üle, kuidas sisustada seadusandja poolt täpselt määratlemata õigusmõistet „toitlustusettevõte“. Toitlustamisega seonduvat reguleerib kaubandustegevuse seadus (KaubTS), mille § 2 kohaselt on kaupleja isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust (p 1) ning müügikoht on koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust (p 6). Toitlustamine on kaubandustegevus, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks (§ 3 lg 2 p 3). Toiduseaduse §-st 2 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 178/2002 artiklist 2 tulenevalt hõlmab mõiste „toit“ nii alkohoolseid kui ka alkoholivabasid jooke, šokolaadi, soolapähkleid ja närimiskummi. Väär on kaebaja seisukoht, et toitlustusettevõttena võib vaadelda üksnes baariletti ja selle vahetut ümbrust, ruumi ülejäänud osa aga tuleb pidada suitsetamisalaks.
lg 2 p 6 lubab reisilaeval suitsetada üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt on suitsetamisala ehitises või sõidukis asuv piireteta ala, mille paikne toimiv ventilatsioonisüsteem tagab, et õhk liigub suitsetamisalalt otse väliskeskkonda. Inimkonna praegune teaduslik-tehniline tase ei suuda ära hoida ühe ruumi eri osades oleva õhu segunemist ning kaebaja pole ka tõendanud, et tema laevade baarides, pubides ja diskoteekides kasutatav ventilatsioonisüsteem seda suudab. Seega ei saa toitlustusettevõte ja suitsetamisala asuda kõrvuti ühes ja samas ruumis ning toitlustusettevõttena
mõttes tuleb käsitada kogu ruumi, kus tegeletakse toitlustamisega, ükskõik, kas see ruum asub ehitises või laeval ning kas selles ruumis peale toitlustamise korraldatakse ka hasartmänge. Tähtsust pole asjaolul, kuidas tõlgendavad
kasiinod. Olukorras, kus kõikidele võimalikele
nõuete rikkujatele pole veel jõutud teha asjakohaseid ettekirjutusi, pole alust väita võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Tähtsust pole ka sellel, millise riigi vetes kaebaja laevad seilavad - kuna nad sõidavad Eesti Vabariigi lipu all, kehtivad neil Eesti Vabariigi õigusaktid. Ettekirjutuse täitmiseks antud aeg pole selle täitmiseks liiga lühike ning ettevõtlusvabaduse riive pole ülemäärane.
, mille nõuete täitmiseks ettekirjutus tehti, võeti vastu juba 4.05.2005 ja jõustus 5.06.2005. Seadusandja nägi juba vastuvõtmisel toitlustusettevõtetele ette piisava aja suitsetamiseks ettenähtud ruumide ehitamiseks, jõustades seaduse § 29 p 6 ja § 31 lg 1 alles kahe aasta möödumisel seaduse jõustumise päevast. Kaebajal polnud mingit alust arvata, et tema ei peagi
-st tulenevaid nõudeid täitma. Põhiseaduse § 28 esimene lause sätestab igaühe õiguse 4
esmane eesmärk (§ 1). Olukord, kus mittesuitsetavad ja suitsetavad inimesed viibivad samal ajal laevabaaris (pubis, diskoteegis), kus mõnel ruutmeetril on suitsetamine lubatud ja mõnel keelatud, saab paratamatult kahjustatud ka mittesuitsetavate inimeste tervis. Kaaludes ühelt poolt kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega ja suitsetavate reisijate õigust suitsetada baaris (pubis, diskoteegis) ning teiselt poolt mittesuitsetavate reisijate õigust olla kaitstud tubakasuitsu kahjuliku toime eest, on kohtu hinnangul kaalukam mittesuitsetava inimese põhiseaduslik õigus oma tervise kaitsele. Suitsetavate reisijate rahulolu kindlustamiseks võib kaebaja ehitada oma reisilaevadele lisaks juba olemasolevatele veel suitsetamisruume. Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 25 255,30 krooni, mille hulka kuulub lisaks õigusabikuludele ka 80 kr riigilõivu. Arvestades kaebuse osalist rahuldamist tuleb vastustajalt menetluskuludena välja mõista 10 000 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. AS Tallink Grupp apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ning tühistada uue otsusega kogu ettekirjutus. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt. Kohus on Tervisekaitseinspektsiooni pädevuse piiritlemisel kohaldanud ebaõigesti
p 5 ja Põhimääruse § 10 p 17 koosmõjus
Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et vastustajal puudus pädevus keelata suitsetamine laevade baarides viitega
Õige ei ole kohtu seisukoht, et ettekirjutuse tegemine üksnes laevaplaanide alusel ning kohapealset kontrolli läbiviimata on õiguspärane. Kui nõustuda vastustaja ametnike pädevusega antud valdkonna kontrollimiseks, on kontrolli läbiviimine nende kohustus, mitte õigus, nagu kohus arvab. Viited
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sätestab haldusorgani uurimispõhimõtte ning ka kohtupraktikas on leitud, et ettekirjutuse tegemiseks peab olema tuvastatud adressaadi konkreetne õigusrikkumine. Kaebaja poolt esitatud laevade plaanide alusel ei saanud vastustaja välja selgitada ettekirjutuse tegemiseks vajalikke asjaolusid. Pealegi esitati plaanid üksnes tõendamaks, et kaebaja laevade suitsetamisalad vastavad nõuetele. Vastustaja tegi ettekirjutuse ilma menetlust läbi viimata hoopis teise rikkumise kohta. Kohtuotsus on vastuoluline juurdekirjutustega kontrollaktidele antud hinnangu osas. Kohus on tõdenud, et kontrollaktid pole tõenditena arvestatavad, kuid on viitega kontrollaktidele tuvastanud ettekirjutustes märgitud suitsetamisalade olemasolu laevadel. Kohus on ebaõigesti kohaldanud HMS § 58. Kohtupraktikas on leitud, et ärakuulamisõiguse rikkumine on oluliseks menetlusveaks ja seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ja juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest. Halduskohus pole kohtuotsuses võtnud seisukohta, kas ettekirjutus on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhjendatud. Faktiline motivatsioon ettekirjutuses ei ole napp, nagu halduskohus leidis, vaid puudub täielikult. Selge ei ole, kas ettekirjutuse tegemise põhjustas asjaolu, et kaebaja laevadel on toitlustusettevõttena käsitletavas kohas loodud suitsetamisala või see, et toitlustusettevõttes lubatakse suitsetamist. Puudub viide õigusnormile, mille kohaselt suitsetamisala loomine on keelatud või kuidas tuvastati, et toitlustusettevõttes lubatakse suitsetamist. Samuti ei nähtu ettekirjutusest, kuidas vastustaja on tuvastanud, et vastavad alad kuuluvad toitlustusettevõtte koosseisu. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud seisukohta, miks rahvusvahelistes vetes sõitvatel laevadel peab järgima Eesti Vabariigi seadusi. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud
lg 1 ja jätnud kohaldamata
Ettekirjutusest ja kohtuotsusest ei selgu, milliste tunnuste järgi on sisustatud määratlemata õigusmõiste „tunnustatud toitlustusettevõte“. Ettekirjutuses puudub selline käsitlus üldse, kohus on jaganud selle mõiste kaheks: „toitlustamine“ ja „ettevõte“ ning käsitlenud sellisena ruumi, 5
p 6 sõnastanud selliselt, et toitlustusettevõttele pole soovitud anda ruumilist mõõdet. Seega on õigem termini „toitlustusettevõtte“ sisustamisel lähtuda äriseadustiku §-s 5 sätestatud ettevõtte mõistest. Ühes ruumis võib korraga tegutseda mitu ettevõtet.
lg 1 kohaldamise võimaluse väljaselgitamisel tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada toitlustusettevõtte koosseis. Antud juhul võiks äärmusena käsitleda toitlustusettevõttena baarileti kaudu toimuvat majandustegevust, sest baarileti kaudu toimuv majandustegevus on ettevõttena võõrandatav. Kohus on asunud seisukohale, et praegune teaduslik-tehniline tase ei võimalda ära hoida ühe ruumi erinevates osades oleva õhu segunemist ning kaebaja pole tõendanud, et tema seda suudaks. Kohtu järeldus ei tugine tõenditele. Kui kohus soovis väites teaduslik-tehnilise taseme kohta tugineda selle üldtuntusele, oleks ta pidanud pooltele eelnevalt teatama, et soovib lugeda antud asjaolu üldiselt teadaolevaks ning tõendamist mitte vajavaks. Käesoleval juhul puudus kaebaja ja vastustaja vahel vaidlus, et ettekirjutuses käsitletud ruumides ja aladel paiknevad suitsetamisalad vastavad
lg 4 nõuetele muuhulgas ka selles mõttes, et ventilatsioonisüsteem tagab normidele vastava väljatõmbe. Praegusel juhul sai kaebaja alles kohtuotsusest teada, et kohtul oli kahtlus ventilatsioonisüsteemi nõuetele vastavuse osas.
lg 2 p 6 kohaselt on reisilaeval suitsetamine lubatud suitsetamisruumis või suitsetamisalal. Seega
lg 2 sätestatud kohtades võibki olla ühe ruumi piires asuvatel aladel olla suitsetamine nii lubatud kui keelatud. Seadusandja on andnud reisilaeva omanikele õiguse tagada suitsetavatele isikutele mõistlik võimalus suitsetada pika reisi vältel ilma oma elu ja tervist ohustamata. Kaebaja on sellise võimaluse oma reisijatele taganud seaduse nõuetega kooskõlas. Kohus pole põhjendanud, miks ta leiab, et ettekirjutuse täitmiseks ettenähtud aeg on piisav. Seaduse rakendamise tähtaja edasilükkamine ei saa siinkohal olla piisavaks põhjuseks, et nõuda ettekirjutuse täitmist selle kättesaamisega samal päeval. Seadus ei olnud piisavalt selge, mis puudutab olukordi seoses toitlustusettevõtte olemusega. ATSS § 7 lg 3 kohaselt peab hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud aeg võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita. Kaebajal ei olnud võimalik kohustust täita laevaliine pidevalt teenindaval neljal laeval. Kaebaja ettevõtlusvabadust on käesoleval juhul piiratud selleks seaduslikku alust omamata. Kaebaja õiguste piiramisele suunatud menetlus ei vastanud hea halduse põhimõttele. Vastustaja jättis rakendamata uurimispõhimõtte. Neid kaebaja väiteid ei ole kohus oma otsuses üldse käsitlenud. 5. Tervisekaitseinspektsiooni vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: Kaebaja poolt menetluse käigus esitatud plaanidelt oli võimalik välja lugeda, et suitsetamisalad asuvad ruumides, kus toimub toitlustamine. Vastustajal oli teada kaebaja seisukoht sellise olukorra lubatavuse suhtes, arvestades kaebaja käitumist peale Tarbijakaitseameti ettekirjutust. Kaebaja oli sihilikult ja teadlikult eiranud seaduse nõudeid ning seda tõdemust poleks vääranud ka kaebaja ärakuulamine käesolevas menetluses. Kaebaja on pühendunud menetluse kritiseerimisele ega ole peatunud põhilisel –
p 6 alusel on suitsetamine keelatud toitlustusettevõttes, välja arvatud eraldi suitsetamisruumis või väljapool siseruume. Selliselt on
tõlgendanud ka seaduse väljatöötamisel osalenud Sotsiaalministeeriumi spetsialistid ja selle põhimõtte järgi teostab järelevalvet ka vastustaja. Selle põhimõtte on omaks võtnud kõik Eestis tegutsevad toitlustusettevõtted ning kaebaja Eesti lipu all sõitvatel laevadel, s.t Eesti Vabariigi halduse all oleval territooriumil, tuleb rakendada sama põhimõtet. Olukorras, kus laevabaaris on kõrvuti laudades suitsetavad ja mittesuitsetavad inimesed ja tubakasuits levib üle kogu ruumi, on see ohuks mittesuitsetavale inimesele ega ole kooskõlas
eesmärgiga. 6
nõuete täitmisel kattuvad mõningatel juhtudel. Üheks selliseks olukorraks on praegune juhtum – asja materjalidest nähtuvalt alustas Tervisekaitseinspektsioon kontrolli
lg-tega 3 ja 4 suitsetamisruumile ja suitsetamisalale sätestatud nõuete kontrollimiseks, kuid menetluse käigus avastas, et ruumides ja aladel, mida kaebaja suitsetamise lubamiseks kasutab, asuvad tegelikult baarid, kus toimub ka toitlustamine. Sellises olukorras polnud vastustajal mingit vajadust asuda kontrollima, kas suitsetamisala ventilatsioonisüsteem vastab
lg 4 p 3 nõuetele, sest suitsetamise lubamine seadusega keelatud kohas poleks nagunii võimalik. Kuna ka konkureeriva pädevuse korral on mõlemad asutused võrdselt õigustatud ja kohustatud sekkuma, ei saa käesoleval juhul pidada vastustaja poolt ettekirjutuse tegemist olukorras, kus Tarbijakaitseamet oli juba kaebajale samasisulise ettekirjutuse teinud, pädevuse rikkumiseks. Mõlema asutuse ettekirjutused kehtestavad samasisulised nõuded ning nagu vastustaja selgitas, ei olnud kaebaja Tarbijakaitseameti 15.08.2007 analoogiliste nõuetega ettekirjutust täitmise tähtaja (17.08.2007) möödumisele vaatamata täitnud. 8. Selle üle, et kaebaja on suitsetamisalad paigutanud samadesse ruumidesse baaridega, ei ole vaidlust. Eeltoodut kinnitavad kaebaja poolt vastustajale esitatud laevade plaanid, samuti pole kaebaja käesoleva menetluse kestel vastupidist väitnud (ringkonnakohus ei puuduta siin ja edaspidi enam Alleyway suitsetamisala laeval „Galaxy“, sest ettekirjutuse tühistamist selles osas pole apelleeritud). Kaebaja põhiväide on, et baariruumides saab toitlustusettevõttena käsitleda üksnes baariletti, ülejäänud ruumiosas võib luua suitsetamisala, kui ventilatsioonisüsteem seda võimaldab. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on piisavalt põhjendanud ja vaidlust pole selles, et toitlustamine tähendab ka alkoholi ning suupistete müüki serveerimisega kohapeal tarbimiseks. KaubTS § 14 kohaselt on toitlustusettevõtte tegevuskohaks kaupleja müügikoht. Müügikohaks tuleb lugeda mitte üksnes baariletti, vaid ka ülejäänud ruumi, kus asuvad lauad või muu sisustus võimaldavad toitu kohapeal serveerida. Seda tõlgendust toetab viidatud KaubTS § 14 lg 2, mille kohaselt loetakse üheks müügikohaks siseruumides asuv müügikoht ja selle vahetus läheduses väljaspool siseruume asuv hooajaline laiendus. Kaebaja poolt viidatud äriseadustiku §-s 5 sätestatud ettevõtte kui majandusüksuse käsitlus ja eeltoodud tegevuskoha mõiste sisustamine ei anna vastuolulisi tulemusi. Majandusüksusena, mille kaudu toitlustusettevõtja tegutseb, ei saaks käsitleda üksnes baariletti, arvestades seda, et toitlustusettevõtja vajab tegutsemiseks ka ruumi, kus toitu serveerida. 9.
eelnõu seletuskirjas (kättesaadav võrguaadressil http://web.riigikogu.ee/ems/sarosbin/mgetdoc?itemid=041110026&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11) on selgitatud järgmist: „§-s 29 on toodud loetelu kohtadest, kus suitsetamine on keelatud ja kuhu ei ole ette nähtud ka võimalust sisse seada eraldi suitsetamisruumi või suitsetamisala. Need on näiteks lasteasutused, korterelamute ühiskasutuses olevad ruumid (trepikoda, kelder, pööning), ettevõtte (sh toidu käitleja) tootmisruumid, müügi- ja teenindussaalid.“
regulatsiooni osas on eelnõu koostaja märkinud, et suitsetamisruumi rajamise vajaduse otstarbekuse ja vajaduse otsustab toitlustuskoha omanik, küll tuleb toitlustusettevõtte omanikul arvestada asjaoluga, et eelnõu § 29 p 6 kohaselt on toitlustusettevõtte teenindusruumis edaspidi suitsetamine keelatud. Seega toetab seaduse kujunemislugu seisukohta, et seadusandja pidas 7
p 6 regulatsiooni kehtestamisel silmas, et suitsetamist samades ruumides toitlustamisega ei lubata.
alusel keelatud. Kohus on kasutanud selleks KaubTS ja toiduseaduse sätteid. Kohus ei ole märkinud, millele tugineb tema seisukoht, et praegune teaduslik-tehniline tase ei võimalda ära hoida ühe ruumi erinevates osades oleva õhu segunemist ning kaebaja pole tõendanud, et tema seda suudaks. Sellel seisukohal pole enam tähtsust, arvestades ringkonnakohtu käesoleva otsuse punktides 8 ja 9 tehtud järeldust, et
p 6 keelab suitsetamise toitlustusettevõtte ruumides, välja arvatud spetsiaalses suitsetamiseks ettenähtud ruumis. Kohus on õigesti kohaldanud
Ka laevas jääb toitlustusettevõte toitlustusettevõtteks oma tegevuskohaga, milleks on müügikoht, s.t koht, kus müüakse ja serveeritakse toitu. Seega tuleb laevas tervikuna lähtuda suitsetamise lubamisel
lg 2 p-st 6 ja sama paragrahvi lg-test 3 ja 4, kuid laeval asuvas toitlustusettevõttes on kohustuslik
5. peatüki täitmist laevadel ka
lg-d 4 ja 5, mis välistavad üksnes tubakatootele ja selle pakendile sätestatud nõuete järgimise tubakatoote jaemüügil laeva pardal ühendusevälisel reisil või liikmesriikidevahelisel reisil. 12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et ettekirjutuse täitmiseks ettenähtud tähtaeg – samal päeval ettekirjutuse saamisega – ei ole ebaproportsionaalselt lühike. Seadus ei olnud ringkonnakohtu hinnangul mitmetimõistetav toitlustusettevõtte täpse mõiste puudumise tõttu. Kui kaebajal tekkis kahtlusi
rakendamise osas laevadel, oli seaduse jõustumise edasilükkamise tõttu piisavalt aega pärida selgitusi seaduse täpse täitmise üle järelevalvet teostavatelt asutustelt. Samuti olid seaduseelnõu seletuskirjas seaduse eesmärgid piisavalt lahti seletatud. Lisaks tuleb märkida, et Tarbijakaitseameti samasisulise ettekirjutuse pidi kaebaja täitma juba 17.08.2007, seega oli kaebajal olnud piisavalt aega võtmaks meetmeid suitsetavate klientide reisimugavuse tagamiseks. Ettekirjutuses nõuti selgelt baariruumide suitsetamisaladena kasutamise lõpetamist. Sellise sisuga korraldusest arusaamine ei tohiks mõistlikule ettevõtjale raskusi valmistada. 13. Kaebaja on taotlenud ringkonnakohtu menetluskuludena 15 170,85 krooni esindajatasu ja 80 krooni riigilõivu hüvitamist. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Kohtunikud Ivo Pilving Silvia Truman Viive Ligi 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.