← Eesti

3-07-279/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-279 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Sergei Kuruško kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebuse esitaja – Sergei Kuruško Vastustaja – Tallinna Vangla Tallinna Halduskohtu 17.12.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Kuruško apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised RESOLUTSIOON Rahuldada Sergei Kuruško apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.12.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-
  2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt, mõistes Tallinna Vanglalt Sergei Kuruško kasuks välja kahjuhüvitise 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Sergei Kuruško kaebuses taotleti Tallinna Vanglalt varalise kahju hüvitise 5 200 krooni ja moraalse kahju hüvitise 10 000 krooni väljamõistmist. Menetluse käigus vähendas kaebuse esitaja varalise kahju hüvitise nõuet 3 200 kroonini ja moraalse kahju hüvitise nõuet 6 000 kroonini, mistõttu Tallinna Halduskohtu 04.12.2007 määrusega (tl 81-82) lõpetati kaebusest loobumise tõttu asja menetlus summa osas, mille võrra kaebuse esitaja nõutavat kahjuhüvitist vähendas. Kaebuse esitaja loobus hüvitise nõudmisest mobiiltelefoni kaotsiminekuga põhjustatud kahju eest. 3-07-279 Kaebuse põhjendused olid järgmised. Rapla Maakohtu 16.05.2005 otsusega kriminaalasjas nr 113/05 otsustati asitõenditest tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist kaebuse esitajale spordijalatsid Actonic, sõrmkindad ja mobiiltelefon Nokia. 08.09.2006 saadeti need asjad Pärnu Maakohtu kaaskirjaga hoiule Tallinna Vanglasse, kus S. Kuruškot kinni peeti ja kuhu need saabusid 12.09.
  4. Kaebuse esitaja ei ole neid asju tagasi saanud. 21.09.2006 viidi kaebuse esitaja üle Murru Vanglasse ja ta kinnitas allkirjaga, et asjad, mis olid Tallinna Vangla laos, sai ta kätte, kuid kinnitus käis üksnes nende asjade kohta, mis kaebuse esitaja ise lattu andis. Kaebaja arusaama järgi on Tallinna Vangla administratsioon need asjad lasknud kaotsi minna. Murru Vanglasse on Tallinna Vangla poolt tõepoolest järgi saadetud mobiiltelefon Nokia 3310, kuid see pole kaebuse esitajalt kriminaalasja käigus ära võetud telefon – kaebuse esitajalt võeti ära telefon Nokia 3410, mis on kallim, kui kaebuse esitajale saadetud telefon.
  5. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja väide, et tal on Tallinna Vanglas kaduma läinud spordijalatsid Actonic ja nahkkindad, on alusetu. Nimetatud asjad saadeti Tallinna Vanglasse Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt 08.09.2006 kaaskirjaga ja lisati kaebaja isiklike asjade hulka. 21.09.2006 on kaebaja andnud allkirja, et ta on kõik oma isiklikud asjad kätte saanud ja vangla administratsioonile pretensioone ei oma. Tallinna Vangla edastas Murru Vanglasse sama mobiiltelefoni, mille ta sai Pärnu Maakohtu 08.09.2006 kaaskirjaga.
  6. Tallinna Halduskohtu 17.12.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et Rapla Maakohtu 16.05.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1-13/05 kaebajale tagastada otsustatud asjad - spordijalatsid Actonic ja sõrmkindad - saadeti 08.09.2006 Pärnu Maakohtu (halduskohtu otsuses ekslikult märgitud „Rapla Maakohtu“) kaaskirjaga Tallinna Vanglasse, kuhu need saabusid 12.09.
  7. Nimetatud asjaolud nähtuvad Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantseleijuhataja 08.09.2006 kirjast nr 14525-06 ja 13.11.2006 kirjast nr 19174-06 (tl 6-7). 08.09.2006 kirja kohaselt on Pärnu Maakohtu poolt Tallinna Vanglale saadetud spordijalatsid Actonic ja sõrmkindad ning kirjal on Tallinna Vangla ametniku Liana Luigelahti allkiri koos kuupäevaga „12.09.06”. Pärnu Maakohtu 13.11.2006 kirjast nähtuvalt on need esemed saabunud 12.09.2006 Tallinna Vanglasse. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja on need esemed - spordijalatsid Actonic ja sõrmkindad – 21.09.2006, kui ta viidi üle Murru Vanglasse, Tallinna Vanglast kätte saanud; 2) Kaebuse esitaja on Tallinna Vanglast lahkudes 21.09.2006 andnud allkirja selle kohta, et ta on kõik talle kuuluvad esemed kätte saanud ja et tal administratsioonile pretensioone ei ole (tl 30). Liana Luigelahti 07.09.2007 seletuskirjast nähtuvalt paigutati spordijalatsid Actonic ja sõrmkindad kaebaja isiklike asjade hulka ning anti talle 21.09.2006 hommikul enne etapeerimist üle, mille kohta on võetud allkiri (tl 42, 44). Tallinna Vangla direktori 29.12.2006 kirjast nr 113/24640-1 nähtuvalt olid spordijalatsid Actonic ja sõrmkindad lisatud kaebaja isiklike asjade hulka ja kaebajale vanglast lahkudes kaasa antud (tl 4). Eeltoodud tõenditega kogumis on ümber lükatud kaebaja väited, et ta pole vaidlusaluseid esemeid senini kätte saanud ja vastustaja on need kaotanud. Kaebaja poolt kohtule esitatud kviitungi talong nr 022975 (tl 5) tõendab üksnes asjaolu, et kaebajalt on 08.07.2005 Tallinna Vangla poolt vastu võetud järgmised isiklikud esemed: 1) üks spordikott, 2) ühed sandaalid, 3) kaks dressipluusi, 4) üks jope. Selles dokumendis spordijalatseid Actonic ja sõrmkindaid ei saagi sisalduda, kuna need esemed saabusid Tallinna Vanglasse üle aasta hiljem (12.09.2006). Kaebaja väidete usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et ta pöördus vastavasisulise pretensiooniga Tallinna Vangla poole ligi kolm kuud pärast Rapla Maakohtu 16.05.2005 otsuse 2

(6)3-07-279 jõustumist kriminaalasjas nr 1-13/05, millega muuhulgas otsustati kaebajale seni asitõenditena asja juures olnud spordijalatsite Actonic ja sõrmkinnaste tagastamine, ning ligi kaks kuud pärast Tallinna Vanglast lahkumist (27.11.2006). Samas pidi osade asjade väidetav puudumine olema kaebajale selge hiljemalt Tallinna Vanglast Murru Vanglasse üleviimisel isiklike asjade allkirja vastu vastuvõtmise hetkeks. Selline huvipuudus viitab pigem sellele, et kaebajale olid vaidlusalused esemed Tallinna Vanglast lahkumisel 21.09.2006 tegelikult juba üle antud; 3) Kuna eeltoodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et vastustaja ei ole kaebajale kahju tekitanud - Rapla Maakohtu 16.05.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1-13/05 kaebajale tagastatud spordijalatsid Actonic ja sõrmkindad ei ole Tallinna Vangla süül kaduma läinud, vaid on Tallinna Vangla poolt kaebajale vanglast lahkumisel 21.09.2006 üle antud - puudub RVastS § 7 lg 1 järgi alus varalise kahju ja seega ka mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. S. Kuruško apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse ning hüvitatakse asjade kaotsiminekuga tekitatud varaline kahju 3 200 krooni ja mittevaraline kahju 6 000 krooni. Põhjendused: 1) Kohus vaatas asja läbi eelarvamuslikult ja ühekülgselt. Puuduvad tõendid kaebuse esitaja poolsest asjade vastuvõtmisest Tallinna Vanglalt; 2) 21.09.2006 sai kaebuse esitaja kätte ja andis allkirja asjade kohta, mis olid märgitud kviitungis nr
  2. Spordijalatsite Actonic ja mustade nahkkinnaste kättesaamise kohta pole apellant allkirja andnud. Tallinna Vangla oli kohustatud kolme päeva jooksul apellandi asjade kättesaamisest arvates apellanti sellest teavitama, koostama kättesaadud asjade nimekirjaga kviitungi ja tooma selle apellandile, ning alles seejärel paigutama asjad lattu. Nagu nähtub Liana Luigelahti seletusest, nii ei tehtud. Kuna apellant ei teadnud, et tema asjad olid Tallinna Vangla poolt kätte saadud, ei saanud ta esitada mingeid pretensioone. Pretensioonid tekkisid apellandil siis, kui ta sai Pärnu Maakohtu 13.11.2006 kirjast teada, et tema asjad olid saadetud Tallinna vanglasse, ning siis, kui ta sai kätte Tallinna Vangla 29.12.2006 vastuse. Pärast etapeerimist Murru Vanglasse viibis apellant mõnda aega karantiinis ning seejärel läks tal aega enda uues kohas sisseseadmiseks ja olmeprobleemide lahendamiseks. Seetõttu pole kohtu kahtlused seonduvalt kaebuse esitamise ajaga põhjendatud; 3) Kohus ei pööranud tähelepanu faktile, et mobiiltelefon oleks seoses apellandi etapiga saatmisega pidanud olema 21.09.2006 koos apellandi dokumentidega saadetud Murru Vanglasse, kuid seda ei tehtud; telefon toimetati Murru Vanglasse alles 04.01.2007 apellandi järelepärimise järgselt; 4) Kohtu viidatud vangla direktori kiri, kus kinnitatakse spordijalatsite ja nahkkinnaste kättesaamist kaebuse esitaja poolt, ei tugine dokumentidele. Direktor huvitatud isikuna põhjendab oma arvamust üksnes asjas tuvastatud faktide tõlgendamisega Tallinna Vangla kasuks. Direktori kohustuste hulka ei kuulu asjade kättesaamine ja väljaandmine, sellega tegelevad laotöölised. Seetõttu ei saa ta väita apellandi poolt asjade kättesaamist; 5) Kohe pärast Murru Vanglasse saabumist otsiti apellant läbi ning kõik temal kaasas ja seljas olevad esemed kanti tema isiklike asjade arvestuskaardile. Kui Tallinna Vangla oleks apellandile spordijalatsid ja nahkkindad kätte andnud, kajastuksid need apellandi Murru Vanglas omatavate 3
(6)3-07-279 isiklike asjade 21.09.2006 arvestuskaardil, mille apellant kohtule esitab, ja kus neid asju pole märgitud.
  1. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2008 määrusega tagastati apellandile apellatsioonkaebus moraalse kahju hüvitise 6 000 krooni nõudes. Seega lahendatakse käesoleva otsusega apellatsioonkaebust varalise kahju hüvitise 3 200 krooni nõudes.
  3. RVastS § 7 lg 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eelnimetatud sättest ja kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused – isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas on tõendatud apellandil spordijalatsitest Actonic ja nahkkinnastest ilmajäämises seisneva kahju tekitamine Tallinna Vangla tegevusega. Apellandi väitel on ta neist asjadest jäänud ilma selle tõttu, et Tallinna Vangla on lasknud neil minna kaotsi. Tallinna Vangla eitab nende asjade kaotsiminekut, väites, et on need asjad apellandile 21.09.2006 üle andnud.
  4. Nagu on tuvastanud halduskohus, puudub vaidlus selles, et apellandile kuuluvad spordijalatsid Actonic ja nahkkindad saadeti Pärnu Maakohtu poolt Tallinna Vanglasse, kuhu need saabusid 12.09.
  5. Vaidlus puudub ka selles, et Tallinna Vangla valduses neid asju enam pole. Sellises olukorras peab Tallinna Vangla kahjuhüvitise nõude tõrjumiseks tõendama nende asjade üleandmist apellandile.
  6. Halduskohus on Tallinna Vangla väite spordijalatsite Actonic ja nahkkinnaste 21.09.2006 üleandmisest apellandile lugenud tõendatuks kogumis järgmiste tõendite ja asjaolude põhjal: 1) apellandi 21.09.2006 antud allkiri kinnitamaks allkirjalehel toodud asjaolu, et allkirja andja on Tallinna vanglast lahkumisel kõik temale kuuluvad esemed kätte saanud ning administratsioonile pretensioone ei oma (tl 29, halduskohtu otsuses ekslikult viidatud tl 30); 2) Tallinna Vangla ametniku Liana Luigelahti seletuskiri (tl 42, 44), kus L. Luigelaht väidab, et võttis 12.09.2006 vastu Pärnu Maakohtust saadetud S. Kuruškole kuuluvad järgmised isiklikud esemed: spordijalatsid Actonic, sõrmkindad ja mobiiltelefon Nokia; paigutas need Tallinna Vanglas kinnipeetavate isikute isiklike asjade lattu, kus paigutati mobiiltelefon eraldi seifi ning teised eelnimetatud asjad S. Kuruško isiklike asjade juurde; 21.09.2006 hommikul enne etapeerimist anti S. Kuruškole üle temale kuuluvad isiklikud esemed, võttes viimaselt selle kohta allkirja; 3) Tallinna Vangla direktori 29.12.2006 kiri (tl 4), milles vastuseks apellandi 27.11.2006 taotlusele selgitada, kuhu jäid temale 08.09.2006 tagastatud isiklikud asjad, vastatakse, et spordijalanõud ja sõrmkindad olid lisatud apellandi isiklike asjade hulka, mis ta lahkudes Tallinna Vanglast kaasa sai; 4) kaebuse esitaja viivitamine pöördumisega pretensiooniga Tallinna Vangla poole.
  7. Haldusasja materjalide hulgas puudub dokument, kus apellant oleks allkirjaga kinnitanud spordijalatsite Actonic ja nahast sõrmkinnaste kättesaamist. Allkirjalehel (tl 29), kus apellant on temale kuuluvate isiklike asjade kättesaamist Tallinna Vanglalt allkirjaga kinnitanud, pole 4
(6)3-07-279 nimetatud asju, mis apellant kätte sai. Seetõttu saab apellandi poolt nende asjade kättesaamist viidatud allkirjalehega pidada tõendatuks üksnes siis, kui on tõendatud, et apellant oli allkirja andmisel teadlik sellest, et need esemed on Tallinna Vangla valduses. Ei ole mõistlik arvata, et apellant pidas esemete all, mille kättesaamise suhtes ta Tallinna Vanglale pretensioone ei oma, silmas selliseid esemeid, mille Tallinna Vangla valduses olemisest ta teadlik ei olnud.
  1. Apellant on järjekindlalt väitnud, et sai temale kriminaalasja menetluse lõppedes tagastamisele kuuluvate esemete, sh spordijalatsite Actonic ja nahast sõrmkinnaste, saatmisest Tallinna Vanglasse teada Pärnu Maakohtu 13.11.2006 vastuskirjast (tl 6) apellandi avaldusele. Asjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid apellandi selle väite ümber. Ringkonnakohtule ei ole seetõttu arusaadav, millele rajas halduskohus järelduse, et osade asjade väidetav puudumine pidi apellandile olema selge hiljemalt Tallinna Vanglast Murru Vanglasse üleviimise ajal isiklike asjade allkirja vastu vastuvõtmise hetkeks (21.09.2006).
  2. Tallinna Vangla direktori 29.12.2006 vastuskiri apellandile (tl 4) ei kummuta apellandi väidet kirjas märgitud esemete kättesaamata jäämisest. Asjakohane on apellandi märkus, et vangla direktor ei tegele isiklikult kinnipeetavale asjade üleandmisega. Kirjas toodud järeldust esemete kättesaamise kohta põhistatakse kirjas üksnes viitega ringkonnakohtu poolt eelnevalt käsitletud apellandi 21.09.2006 allkirjale. Seega puudub sel kirjal iseseisev tõenduslik väärtus.
  3. Ka vanglaametnik L. Luigelahti seletuskirja (tl 42, 44) ei pea ringkonnakohus vaidlusaluste esemete apellandile üleandmise tõendamiseks piisavaks. Kirjas kinnitatakse otsesõnu üksnes vaidlusaluste esemete vastuvõtmist seletuskirja andja poolt. Kohtule ei ole teada, millele rajas seletuskirja andja järelduse, et asjad paigutati S. Kuruško isiklike asjade juurde ning anti viimasele 21.09.2006 üle. Seletuskirjas ei märgita, millised S. Kuruškole kuuluvad isiklikud esemed viimasele üle anti.
  4. Kohtu seisukoht apellandi poolt vaidlusaluste asjade suhtes Tallinna Vanglale pretensiooni esitamisega viivitamisest rajaneb üksnes kohtu põhistamata järeldusel, et apellandile pidi Tallinna Vanglale sellekohase pretensiooni esitamise vajadus selguma juba 21.09.
  6. Seega ei tõenda asjas kogutud tõendid ega tuvastatud asjaolud eraldi võetuna ega kogumis Tallinna Vangla väidet vaidlusaluste asjade üleandmise kohta apellandile 21.09.
  7. Sellele väitele räägib vastu ka apellandi saabumisel Murru Vanglasse 21.09.2006 koostatud apellandi isiklike asjade arvestuskaart (tl 96), kus vaidlusaluseid esemeid ei kajastu. Ringkonnakohus peab seega tõendatuks, et Tallinna Vangla on apellandile kuulunud esemete – spordijalatsite Actonic ja nahast sõrmkinnaste – kaotsi minna laskmisega tekitanud apellandile varalist kahju.
  8. Kahju suurust põhjendab apellant hinnangutega kaotsiläinud spordijalatsite väärtusele 3 000 krooni ja kinnaste väärtusele 200 krooni. Vastustaja apellandi neile hinnangutele ühtki vastuväidet pole esitanud. Sellele vaatamata tundub ringkonnakohtule apellandi hinnang kaotsiläinud spordijalatsite väärtusele ilmselgelt ebausutav ja ülepaisutatud. On üldteada, et spordijalatsite müügihinnad jaekaubanduses ületavad harva 2 000 krooni ning enamasti, kui tegemist ei ole spetsiaaltreeninguks mõeldud jalatsitega, jäävad 1 000 krooni piiresse. Andmeid Actonic marki spordijalatsite hindade kohta kohtule pole esitatud, kuid pole ka väidetud, et seda marki jalatsid oleksid keskmisest kallimad. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks kaebuse esitajale spordijalatsite kaotsiminekuga tekitatud kahju hüvitamist suuremas ulatuses kui 1 000 krooni. 5
(6)3-07-279
  1. Eeltoodud põhjendustel tuleb halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldatakse kaebus osaliselt, mõistes vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1 200 krooni. Apellatsioonkaebus on sellega rahuldatud osaliselt.
  2. Menetluskulude väljamõistmise taotlusi pooled kohtumenetluse vältel esitanud ei ole. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.