2-08-61309 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 09.jaanuar 2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-61309 Tsiviilasi H S hagi V S vastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised Hageja: H S (ik xxx, sünd xxx) Kostja: V S sünd xxx, eluk. xxx) Kostja esindaja: I Naur (OÜ Juhkentali Advokaadibüroo reg xxx, xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
- a Kohtuistungil osalejad Hageja: H S Kostja esindaja: I Naur RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada H S ja V S abielu, mis registreeriti Kingissepa Raj.Perek.Osak. xxx.a. kandega nr xxx. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Pärast abielulahutamist jätta V S perekonnanimeks S. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud. Menetluskulude jaotus Riigilõiv jätta H S kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie 1 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu KINGISSEPA RAJ.PEREK.OSAK. xxx, kandega nr xxx. Poolte abielust ühiseid lapsi sündinud ei ole. Poolte abielusuhted lõppesid umbes xxx.a. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu iseloomude sobimatuse tõttu. Hageja palub abielu kostjaga lahutada ning jätta tasutud riigilõiv hageja kanda. Kostja esindaja seisukoht Kostja esindaja soovib, et hageja täpsustaks, et millest hageja järeldab, et abielulised suhted lõppesid umbes 30 aastat tagasi. Kostja esindaja väidab, et abielu lõppemisega korter jääb kaasomandisse, abielu lõpetamine ei tee hagejat korteri omanikuks. Kostja esindaja märgib kohtuistungil, et kostja on lahutusega nõus. Hageja jäi kohtuistungil haginõude juurde ning palus poolte abielu lahutada. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära hageja seletused, kostja esindaja selgitused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte abielulised suhted on lõppenud. Asjas leidis tõendamist, et poolte abielu jätkata pole võimalik. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 1 lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu, kuna pooled soovivad abielu lahutada. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus menetluskulud antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud so tasutud riigilõivu kannab hageja ise, kuna hageja on soovinud, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv jääb tema kanda. 2 Lukiina Vismann Kohtunik 3