Chernykhi hoiatati korralduse täitmata jätmise eest trahviga.
§-ga
Kolmandalt isikult võib küsida teavet ja dokumente kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses kajastatud majandustehingute kohta selleks, et võrrelda neid kontrollitava isiku raamatupidamisarvestuses kajastatud kolmanda isikuga tehtud majandustehingute dokumentidega. Sellisel juhul on nõude eesmärgiks välja selgitada, kas tehingu mõlemad pooled kajastavad majandustehinguid ühesuguste andmetega. (vt Lasse Lehis. Maksuõigus. Tallinn, 2004, lk 164). Kui maksukohustuslaselt on juba
lg 1 alusel tehtud revisjoni alustamise korraldusega nõutud kontrolliobjektiga seotud raamatupidamise ja maksuarvestuse dokumente ja need on ka saadud, ei pea kolmandalt isikult nõutavate võrdlusandmete saamiseks pöörduma eelnevalt veelkord maksukohustuslase poole nõudmaks teavet, mis on juba esitatud.
lg-t 2 ei tule mõista ka selliselt, nagu oleks maksuhaldur kohustatud juhul, kui kolmandalt isikult nõutav teave või dokumendid saavad olla üksnes temal, nõudma eelnevalt kontrollitavalt isikult dokumente, mida tal ei ole ega peagi olema. Vaidlustatud korralduses on selgitatud, miks nõutakse dokumente kaebajalt. Nii kaebajale kui kohtule pidi olema selge, et OÜ Polar Tekstiil on vajalikud dokumendid esitanud ning kaebajalt nõutakse dokumente revisjoni käigus selgunud asjaolude ülekontrollimiseks. Täpsemate asjaolude esile toomist ei pidanud maksuhaldur põhjendatuks maksusaladuse kaitse eesmärgil. OÜ Polar Tekstiil raamatupidamisdokumendid ei saa sisaldada andmeid teiste raamatupidamiskohustuslaste majandustehingute kohta, kui nende majandustehingute pooleks ei olnud OÜ Polar Tekstiil ise. Kuna äriseadustiku § 382 lg 3 kohaselt vastutab aktsiaseltsi dokumentide säilimise eest äriregistrisse kantud dokumentide hoidja, saavad Kangad ja Töörõivad AS majandustehinguid käsitlevad dokumendid olla üksnes kaebaja ja mitte OÜ Polar Tekstiil valduses. Seepärast oleks selliste dokumentide nõudmine OÜ-lt Polar Tekstiil põhjendamatu ja ebaefektiivne. Kangad ja Töörõivad AS on revideeritaval perioodil müünud OÜ-le Polar Tekstiil kaupu 406,1 miljoni krooni väärtuses. Nõutud dokumentide abil oleks võimalik tuvastada, kellelt Kangad ja Töörõivad AS need kaubad ostis, mis omakorda võimaldaks kindlaks teha, kas OÜ-le Polar Tekstiil müüdud kaup ka tegelikult olemas oli. Maksuhaldur taotles täiendava tõendina asja juurde võtta kaebajale 10.09.2007 tehtud korraldus, millest nähtub, et OÜ Polar Tekstiil poole on eelnevalt pöördutud ning kaebaja oli sellest teadlik. 7. Gennadi Chernykhi vastuses apellatsioonkaebusele leitakse, et kohtuotsus on õige. Põhjendused on järgmised. Kohus on õigesti järeldanud, et korraldusest ei selgu, kuidas kaebajalt nõutud dokumendid on seotud OÜ Polar Tekstiil maksukohustusega. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud seisukoht, et soovitakse kontrollida, kas väidetavalt edasi müüdud kaup oli ka tegelikult olemas, on arvestades ligi kaks aastat kestnud OÜ Polar Tekstiil revisjoni suhteliselt küüniline ja pahatahtlik. Kolmandalt isikult dokumentide nõue ei ole kooskõlas
põhimõttega, sest on suunatud nn neljanda isikuga seotud dokumentide esitamisele. Maksuhaldur ei saa nõuda dokumente piiramatult. Viide Lasse Lehise raamatule Maksuõigus ei ole asjakohane, sest käesoleval juhul nõutakse andmeid selle kohta, kuidas kolmas ja neljas isik on omavahelisi majandustehinguid kajastanud. Kaebaja on teadaolevate asjaolude kohta suulise seletuse andnud ning kohus on seda õigesti oluliseks pidanud. 3
Korraldus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning maksuhalduri hilisemad põhjendused seda ei väära. Tõendite juurdevõtmine pole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Halduskohus on valesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning kohtuotsus tuleb seetõttu tühistada.
lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks teavet kolmandatelt isikutelt. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase asukoha kohta, maksukohustuslane pole maksuhaldurile kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Halduskohus on eelviidatud
lg-st 2 järeldanud, et kolmandalt isikult teabe küsimiseks tuleb eelnevalt teha korraldus teabe nõudmiseks maksukohustuslasele ning üksnes lõikes 2 loetletud juhtudel võib kohe kolmanda isiku poole pöörduda. Kohus on viidatud sättest valesti aru saanud. 9.
lg 2 eesmärgiks on kaitsta kolmandaid isikuid ebaproportsionaalse tülitamise eest. Maksumenetluses tähendust omavad asjaolud tuleb välja selgitada eelkõige maksukohustuslase enda kaasabil. Kolmanda isiku poole pöördumine on õigustatud juhul, kui maksukohustuslaselt pole mingil põhjusel teabe saamine võimalik. Teabe saamine maksukohustuslaselt pole lisaks lõikes 2 toodud asjaoludele võimalik ka sellisel juhul, kui maksukohustuslasel ei saa nõutavaid andmeid või dokumente olla.
lg-s 2 pole otseselt viidatud, et sättes toodud loetelu olukordadest, mil maksuhaldur on õigustatud pöörduma vahetult kolmanda isiku poole, piirdub juhtumitega, mil maksukohustuslane valdab nõutavaid andmeid või dokumente. Seda on mõistlik eeldada ning selline tõlgendus on tuletatav ka sätte eesmärgist – kolmandat isikut tuleb kaitsta põhjendamatu tülitamise eest, kui maksumenetluse läbiviimisel vajalikke andmeid maksukohustuslane ei valda, pole kolmanda isiku poole pöördumine põhjendamatu. Kolmanda isiku poole pöördumise põhjus peab olema teabe nõudmise korralduses märgitud, et kolmandale isikule oleks selge tema poole pöördumise vajadus.
lg 1 alusel küsida teavet ka kahtlusaluse kauba osas toimunud tehingute erinevatelt osapooltelt, sõltuvalt sellest, kes vajalikke dokumente või teavet valdab. Takistuseks ei ole ka see, et lisaks maksukohustuslase kohta käivale informatsioonile sisaldavad dokumendid informatsiooni ka tehingute ahelas neljandate või viiendate isikute kohta. Teabe nõudmise põhjendatuse üle otsustamisel on määravaks asjaolu, et nõutud teave omab tähtsust konkreetse maksukohustuslase kohta käivas maksumenetluses. Käesoleval juhul nähtub korraldusest, et see nii on – küsimus, kas tehingute objektiks olnud kaup ka tegelikult olemas oli, omab OÜ Polar Tekstiil käibe- ja tulumaksukohustuse kindlaks määramisel tähtsust. Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud korraldus piisavalt motiveeritud, sellise korralduse andmisele ei pidanud eelnema maksukohustuslase poole pöördumine ning nõutud dokumendid on ilmselt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks vajalikud. 13. Ringkonnakohus leiab, et nõutud dokumendid on piisavalt piiritletud – kaebaja peab esitama OÜ-le Polar Tekstiil edasimüüdud kauba soetus- ja maksedokumendid revideeritava perioodi kohta. Seega pole korraldus ka selles osas ebaproportsionaalne. Asjaolu, kas maksuhaldur asus korralduse vaidlustamisele vaatamata seda täitma või mitte, ei oma tähtsust korralduse õiguspärasuse seisukohalt.
lg 2 kohaselt peatub kolmandale isikule tehtud teabenõude korralduse täitmine kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni, kuid selle väitega saab vaidlustada maksuhalduri poolset korralduse täitmist, mitte korraldust ennast. Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et maksuhalduril on õigus, kui ta väidab, et pangalt äriühingu arvelduskonto väljavõtte küsimine ei tähendanud käesoleval juhul vaidlustatud korralduse täimist. 14. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja jätab uue otsusega kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebaja kanda. Kohtunikud Kaire Pikamäe Silvia Truman Viive Ligi 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.