ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1127 Haldusasi D.S kaebus Viru Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.jaanuar 2009.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja D.S, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Eve Kangro RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD D.S esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb talle Viru Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hüvitise summa palub kaebaja määrata kohtu äranägemisel. Kaebusest nähtuvalt on D.S (edaspidi kaebaja) väga jumalakartlik inimene ja seetõttu vajab ta palvetamiseks ikooni. 03.04.2008 käskis vangla korrapidaja A. ülevaatuse ajal aknalaualt ikooni ära koristada. Kaebaja leiab, et religioosne sümboolika ei ole vanglates keelatud, mistõttu ta ikooni aknalaualt ära ei võtnud. A. sai vihaseks ja nõudis, et kaebaja paneks käed 3-08-1127 selja taha, mida kaebaja ka tegi, kuid pani selja taha ainult ühe käe, sest teine käsi oli tal haige. Kaebaja selgitas korrapidajale, et tal on valus liigutada vasakut kätt, milleks proovis paar korda kätt üles tõsta, et korrapidaja veenduks selles, et käsi on tõesti haige. Korrapidaja A. ütles, et teda see ei huvita ning Viru Vangla kodukorra kohaselt peab ta seisma käed selja taga. 01.04.2008 Viru Vanglasse saabudes pöördus kaebaja haige käega arsti poole ning talle anti valuvaigistavat geeli. Eeltoodud vahejuhtumi aja seisuga oli kaebaja juba mitmendat päeva Viru Vanglas, kuid vangla kodukorda talle ei tutvustatud, vaatamata sellele, et kaebaja pöördus selles küsimuses korrapidaja poole. Kuna korrapidaja A. ei reageerinud kaebaja palvele tutvustada teda vangla kodukorraga, siis kaebaja nimetas seda kõike klounaadiks ning kui kaebaja veelkordse palumise peale talle ikkagi vangla kodukorda ei tutvustatud, siis kaebaja pöördus avaldusega vangla juhtkonna poole ja teatas, et ta ei söö seni, kuni teda tutvustatakse vangla kodukorraga. Sellele pöördumisele oleks vangla direktor pidanud vastama 30 päeva jooksul, aga vastust ei tulnudki. Pärast kahepäevast nälgimist tundis kaebaja ennast väga halvasti, kuid vaatamata korduvatele helistamistele valveruumi arst tema juurde ei tulnud. Vangla kodukorraga sai ta tutvuda alles 05.04.2008, millest sai kaebaja teada, et kõik korrapidaja nõudmised olid olnud alusetud. Vaatamata sellele nõuti talt kahe nädala pärast seletuskirja, kuna 03.04.2008 oli korrapidaja A. kirjutanud tema kohta raporti. Raporti alusel määrati vangla direktori 29.04.2008 käskkirjaga nr.27-KP kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 15-ks ööpäevaks. 30.04.2008 esitatud vaides palus kaebaja tunnistada nimetatud käskkiri kehtetuks. Justiitsministeeriumi 28.05.2008 vaideotsusega nr.11-7/6458 rahuldati kaebaja vaie ja tunnistati Viru Vangla 29.04.2008 käskkiri nr.27-KP kehtetuks. Kaebaja väidab, et korrapidaja A. tekitas talle tõsise moraalse trauma, aga samuti põhjustas talle ebamugavusi. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) kommenteeritud väljaandes tõlgendatakse seda kui kerget alandamise vormi. Samuti rikuti vangla kodukorra p-i 5.11 ja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 14 lg-t 2, mille kohaselt tuleb vanglasse saabunut tutvustada mitte hiljem kui järgmisel päeval pärast saabumist vangla kodukorraga ning tutvustajaks on vangla direktor või tema poolt volitatud vanglaametnik. Siinkohal kaebaja märgib, et talle tutvustati kodukorda vanglas viibimise viiendal päeval, pärast seda, kui ta oli juba 2 päeva nälginud. Nende päevade jooksul pidi ta taluma tõsiseid psühholoogilisi, moraalseid ja füüsilisi kannatusi (kõhuvalu). Kõige olulisemaks rikkumiseks vanglaametniku poolt peab kaebaja PS § 40 eiramist, mille kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Igaühel on vabadus avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda. Toimunu jättis tugeva jälje tema psüühikale ning ta on sunnitud toimetama usulisi talitusi (palvetamine) salaja oma ikooni ees ja peab ikooni ära peitma, kui kuuleb koridoris lähenevaid korrapidaja samme. Kaebajal on tekkinud hirm, et õigeusu ikooni nägemine kutsub jällegi esile Viru Vangla töötajates rahulolematuse ning vangla direktor on vanglaametnikega selles osas ühel meelel. Eeltoodu tekitas kaebajal ülisuure moraalse trauma ja solvas tema rahvuslikku eripära. Õigeusk on põline vene usk ja vene kultuuri lahutamatu osa, kuid kaebaja peab varjama teiste eest oma usku. Ühtlasi eiras korrapidaja A. PS §-i 12, mille kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usu, poliitiliste- või muude veendumuste, aga samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Viru Vangla korrapidaja A. eiras PS §-des 40 ja 49 sätestatut ja diskrimineeris kaebajat selle tõttu, et ta on rahvuselt venelane ja näitab avalikult välja oma rahvuslikku ja religioosset kuuluvust. Eeltooduga korrapidaja A. häälestas kaebajat väga negatiivselt Luteri kiriku vastu. Kaebaja kahtleb eestlastest vangivalvurite tolerantsuses venelastest kinnipeetavate suhtes ja leiab, et Viru Vangla ametniku tegevus ning vangla direktori passiivne toetus sellisele tegevusele tekitasid talle mittevaralist kahju ja füüsilisi kannatusi. Füüsilised kannatused olid põhjustatud näljastreigist, mis oli vajalik selleks, et tutvuda vangla kodukorraga. Kaebaja viitab PS §-le 25, mille kohaselt igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud 2
(6)3-08-1127 mittevaralise ja materiaalse kahju hüvitamisele ja palub tema taotlus rahuldada. Kooskõlas riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg-ga 1 on ette nähtud mittevaralise kahju hüvitamine rahalise kompensatsiooniga. 01.07.2008 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse, milles palus usuliste õiguste piiramise, nälgimise, vaimse ja füüsilise valu tekitamise ja meditsiinilisest abist keeldumise eest hüvitist 7 000 krooni. Viru Vangla jättis kahjunõude rahuldamata. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses toodu juurde. Kohtu küsimusele, milles konkreetselt seisnes talle põhjustatud mittevaraline kahju ja milliste tõenditega ta tõendab kahju olemasolu, vastas kaebaja, et tal ei ole tunnistajaid ja ta ei saa tõendada, et talle tekitati tervisekahju, sest arsti juurde on vanglas väga raske pääseda. Vastustaja Viru Vangla peab D.S kaebust alusetuks ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebaja suhtes algatati distsiplinaarmenetlus 04.04.2008 valvur K.K ja vanemvalvur A.A 03.04.2008 ettekannete alusel, mille kohaselt kaebaja ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning keeldus täitmast vanglaametniku korraldust, nimetades neid klounideks, vehkis kätega ja käitus agressiivselt. Kohustus alluda vanglaametnike korraldustele tuleneb VangS § 67 p-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike korraldustele. Kaebaja on tutvunud vangistuseadusega Tallinna Vanglas 31.01.2008 ning ta pidi olema teadlik kohustusest täita vanglaametnike korraldusi. Korraldus aknalaualt ikoonide ärakorjamiseks anti kaebajale julgeoleku kaalutlustel, sest aknalaual olevad ikoonid takistasid akna korrasoleku kontrollimist. Vanglaametnikud on kohustatud kontrollima kinnipeetavate loenduse ajal lisaks kinnipeetavatele endile ka kambrite seisukorda, tagamaks vangla julgeolekut. Kaebaja karistamise põhjuseks distsiplinaarkorras ei olnud asjaolu, et tegemist oli ikoonidega. Aknalaualt tuli võtta ära kõrvalised asjad, hoolimata sellest, mida need asjad endast kujutasid. Karistust D.S-le ei määratud mitte selle tõttu, et ta hoidis aknalaual ikoone, vaid vanglaametniku korraldusele mitteallumise ning ebaviisaka käitumise eest. Kaebaja väitis, et tal valutas käsi ning ta ei saanud kätt selja taha panna, kuid vanglaametnike seletuskirjadest nähtub, et kaebaja vehkis kätega ja käitus agressiivselt, millest järeldub, et valu ei takistanud tal kätega vehkimast, kuid takistas tal panna kätt selja taha. Vanglal ei ole alust kahelda vanglaametnike poolt esitatud ettekannete objektiivsuses, sest nad täitsid oma teenistusülesandeid ning neil puudus isiklik huvi asja vastu. Vastustaja selgitab, et distsiplinaarmenetlus algatati valvur K.K ja vanemvalvur A.A 03.04.2008 ettekannete põhjal, mitte valvur K.A ettekande põhjal, nagu kaebaja oma kaebuses väidab. Vastustaja selgitab, et vastuvõtt Viru Vanglasse algas 01.04.2008 ning D.S-i ei tutvustatud 01.04.2008 ega ka 02.04.2008 Viru Vangla kodukorraga, sest kodukord oli veel tõlkimisel ning vanglal ei olnud selle venekeelset tõlget. Koheselt, kui vangla sai kätte kodukorra venekeelse tõlke, hakati seda kinnipeetavatele tutvustama ning kaebajat tutvustati kodukorraga 05.04.2008 allkirja vastu. Vastutaja leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust see, kas kaebajat tutvustati Viru Vangla kodukorraga või mitte, sest kohustus täita vanglaametniku korraldust tuleneb VangS-st ja kaebaja oli teadlik alates 31.01.2008, mil teda tutvustati Tallinna Vanglas vangistusseadusega, et ta peab täitma vanglaametniku korraldusi. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt Viru Vanglas diskrimineeritakse teda usuliste vaadete tõttu. Viru Vangla toetab kinnipeetavate usulisi vaateid ning vangla territooriumil on kirik, kus viiakse läbi jumalateenistusi erinevat usku esindavate kaplanite poolt. Antud juhul ei allunud kaebaja vanglaametnike seaduslikele korraldustele võtta ära kambri aknalt ikoon. Ikoonid ei ole vanglas keelatud ning neid võib hoida nii laual, kapi peal, kuid aken peab olema vaba julgeoleku kaalutlustel. Vabaduskaotusliku karistuse kandmisega kaasnevad piirangud kinnipeetavatele ning nad peavad harjuma sellega, et ei saa käituda nii nagu seda saab teha vabaduses. Ühtlasi viitab vangla esindaja asjaolule, et kaebajale distsiplinaarkorras määratud karistust ei ole täide viidud. Justiitsministeeriumi 28.05.2008 vaideotsuses nr.11-7/16458 on ekslikult märgitud, et D.S viibis kartseris alates 09.05.2008 ning seisuga 16.05.2008 oli 3
(6)3-08-1127 karistuse kandmise seitsmes ööpäev. Vastavalt kaebaja vanglasisese liikumise väljavõttele viibis kinnipeetav D.S Viru Vanglas järgmistes sektsioonides: 01.04 - 15.04.2008 sektsioonis S3, 15.04 - 02.06.2008 sektsioonis S9, 02.06 – 13.09.2008 sektsoonis E
- Juhul, kui kaebaja oleks viibinud alates 09.05.2008 kartseris, nähtuks tema vanglasiseste liikumiste kannetest, et ta viibis ajavahemikul 09.05-16.05.2008 sektsioonis P2 (kartser), nagu see on näha ajavahemikul 13.09 - 23.09.
- See, et kaebaja keeldus vangla poolt pakutavast toidust 2 päeva, oli tema enda vaba valik, milleks teda keegi ei sundinud ning vangla poolt oli talle toitlustamine tagatud. Eeltoodust tuleneb, et kui kaebajal tekkisid seoses toidust loobumisega ebamugavused, siis põhjustas ta need endale ise. Kaebaja keeldus toidust 03.04.2008 ning lõpetas toidust keeldumise 04.04.2008 kell 14.15, pärast mida võimaldati talle koheselt toit. Kaebusest nähtuvalt pöördus kaebaja toidust keeldumise ajal korduvalt vanglaametnike poole meditsiinilise abi saamiseks, kuid seda talle ei võimaldatud. Meditsiinilise abi saamiseks esitas kaebaja taotluse 23.04.2008, mis registreeriti 24.04.
- Eeltoodut aluseks võttes ei vasta tegelikkusele kaebaja väited, et ta pöördus korduvalt vanglaametnike poole taotlusega saada meditsiinilist abi 03.04.2008- 04.04.2008, s.o ajal, mil ta toidust keeldus. Kaebajale võimaldati arsti vastuvõtt 24.04.2008 ja 29.04.
- 24.04.2008 toimetati kaebaja arsti juurde, kuna ta väitis, et ei saa vasakut kätt selja taha panna. Ühtlasi fikseeriti vastuvõtul, et tema üldseisund on rahuldav ning meditsiinilisest kaardist ei nähtu, et ta oleks kurtnud peavalu või kõhuvalu üle. Sellesisulisi kaebusi ei esitanud kaebaja ka 29.04.2008 arsti vastuvõtul viibides ning seega on tõendamata, et tal oli peavalu ja maohaavad. Vastustaja viitab RVastS § 7 lg-le 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastustaja leiab, et Viru Vangla ei ole õigusvastase tegevusega rikkunud D.S õigusi ning taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kohtuistungil jäi vastustaja esindaja seletuses toodu juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebuses D.S palub mõista välja Viru Vanglalt rahaline hüvitis tema usuliste õiguste piiramise, talle hingelise ja füüsilise valu tekitamise eest nälgimise ajal ja meditsiinilisest abist keeldumise eest. Hüvitise summa palub kaebaja määrata kohtu äranägemisel. Haldusasja materjalidest nähtuvalt karistati kinnipeetav D.S-i Viru Vangla 29.04.2008 käskkirjaga nr.27KP VangS § 67 p-de 1 ja 2 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15-ks ööpäevaks. Kaebaja sellekohane vaie rahuldati Justiitsministeeriumi poolt ja tunnistati Viru Vangla 29.04.2008 käskkiri nr.27-KP kehtetuks. Viru Vangla vastusest D.S kaebusele nähtub, et D.S ei ole reaalselt kandnud talle distsiplinaarkorras määratud karistust. Justiitsministeeriumi 28.05.2008 vaideotsuses nr.11-7/16458 on ekslikult märgitud, et D.S viibis kartseris alates 09.05.2008 ning seisuga 16.05.2008 oli karistuse kandmise seitsmes ööpäev. Vastavalt kaebaja vanglasisese liikumise väljavõttele viibis kinnipeetav D.S Viru Vanglas järgmistes sektsioonides: 01.04 - 15.04.2008 sektsioonis S3, 15.04 - 02.06.2008 sektsioonis S9, 02.06 – 13.09.2008 sektsoonis E
- Juhul, kui kaebaja oleks viibinud alates 09.05.2008 kartseris, siis nähtuks tema vanglasiseste liikumiste kannetest, et ta viibis ajavahemikul 09.05-16.05.2008 sektsioonis P2 (kartser) (t.lk.66). Kaebaja viibis 03.04.2008 (s.o päeval, mil vanglaametnik andis talle korralduse panna käed selja taha) sektsioonis S
- Viru Vangla kodukorra punkti 7.3 kohaselt kinnise osakonna ja P hoone kinnipeetav isik on kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma korrektselt riietatuna oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Kuna D.S viibis 4
(6)3-08-1127 03.04.2008 sektsioonis S3, siis kooskõlas Viru Vangla kodukorra punktiga 7.4 S-hoone ja Ehoone avatud osakondade kinnipeetavad rivistuvad loenduse ajaks koridori oma elukambri ukse kõrvale. Eeltoodust tulenevalt oli vanglaametniku korraldus käte selja taga hoidmiseks ebaseaduslik, kuid kaebaja ei ole tõendanud, millist mittevaralist kahju see talle põhjustas. Esitatud kaebuses peab D.S ebaseaduslikuks Viru Vangla korrapidaja poolt talle antud korraldust koristada ära kambri aknalaualt ikoonid, kuna religioosne sümboolika ei ole vanglas keelatud. Ta on jumalakartlik õigeusklik inimene ning ikoon on talle hädavajalik, tundmaks jumaliku alge pidevat kohalolekut ja palvetamiseks. Kohtuistungil selgitas Viru Vangla esindaja Eve Kangro, et ikoonid ei ole vanglas keelatud. Kambris on laud ja kapp ja nende peal on kinnipeetaval võimalik ikoone hoida. Kohtu küsimusele, miks ei pannud kaebaja ikoone kapi peale või lauale, vastas D.S, et järgmisel päeval, s.o 04.04.2008 oli ikoon toolil ja seda jälle vanglaametnik ei lubanud, viidates vangla kodukorrale. Mul polnud võimalik ikooni mujal hoida kui aknalaual. Sellise korralduse andmist vangla poolt D.S ei ole tõendanud ning vangla esindajal puudus teave sellise korralduse andmise kohta D.S-le (t.lk.86). Vangistusseadusest ja Viru Vangla kodukorrast tulenevalt on vanglaametnikel kohustus kontrollida kambrite seisukorda, tagamaks vangla julgeolekut. Korraldus ikoonide äravõtmiseks kambri aknalaualt anti kaebajale vanglaametniku poolt julgeoleku kaalutlustel, sest need takistasid akna kontrollimist. Seega selline korraldus oleks antud olenemata sellest, missugused esemed aknalaual olid. Kooskõlas VangS § 67 p-ga 1 on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike korraldustele. Vangistusseadusega on D.S tutvunud Tallinna Vanglas 31.01.2008 ning ta pidi olema teadlik sellest, et tal on kohustus täita vanglaametnike korraldusi (t.lk.64). Vangla esindaja selgitas, et seoses väidetava käevigastusega oleks kaebaja saanud koheselt Viru Vanglas arsti vastuvõtule, kui ta oleks selleks soovi avaldanud, sest selle aja seisuga oli vanglas vähe kinnipeetavaid (vangla avati 01.04.2008). Arsti poole pöördus D.S alles 24.04.2008. Arsti väite kohaselt oli patsiendil õlatrauma. Tema üldseisund on rahuldav, liikumine vasakus õlaliigeses raskendatud, kuid ta võib hoida parema käega vasakut kätt seljal (t.lk.62). Jääb arusaamatuks, miks D.S pöördus arsti poole alles 24.04.2008, kui seisuga 03.04.2008 ei olnud ta võimeline kätt liigutama. Kaebaja väide, et ta pöördus 01.04.2008 meditsiinilise läbivaatuse ajal oma probleemiga arsti poole, ei vasta tegelikkusele, sest 01.04.2008 väljastas tema palvel talle valuvaigistavat geeli medõde ning arsti poole pöördus ta esmakordselt 24.04.08 (t.lk.61). Kohus leiab, et kaebaja väide, mille kohaselt ta ei saa läbi viia usutalitusi vastavalt oma soovile ning see on jätnud tema psüühikale tugeva jälje, aga samuti, et ta peab palvetama oma ikooni ees salaja, peitma ära ikooni, kui kuuleb koridoris lähenevaid korrapidaja samme ning tal on tekkinud hirm, et ikooni nägemine põhjustab taas mõnes Viru Vangla töötajas rahulolematuse ning eeltoodu on tekitanud talle ülisuure moraalse trauma ning on solvatud tema rahvuslikku eripära, on ilmselt ülepaisutatud. Nähtuvalt Viru Vangla vastusest D.S kaebusele ja kohtuistungil väljaöeldule, ei karistatud kaebajat mitte selle eest, et ta hoidis aknalaual ikoone, vaid vanglaametniku korraldusele mitteallumise ja ebaviisaka käitumise eest. Nimelt kaebaja ei koristanud vanglaametniku sellekohase korralduse peale aknalaualt ära ikoone, kuigi teda paluti julgeoleku kaalutlusel paigutada ikoonid kambris teise kohta. Viru Vangla väitel aitab vangla igati kaasa kinnipeetavate usulistele vaadetele. Vangla territooriumil on kinnipeetavate jaoks kirik, kus viiakse läbi jumalateenistusi erinevat usku esindavate kaplanite poolt. Vanglas töötavad kaplanid suhtlevad tihedalt kinnipeetavatega ja nõustavad neid usulistel teemadel. Kooskõlas VangS § 67 p-ga 1 julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tegelikkusele ei vasta ka kaebaja väide, mille kohaselt ta pöördus ajal, mil ta keeldus toidust, korduvalt vanglaametnike poole meditsiinilise abi saamiseks seoses pea- ja kõhuvaluga, kuid meditsiinilist abi talle ei antud. 03.04.2008 esitas D.S vangla direktorile avalduse, milles ta loobus vangla poolt pakutavast toidust. Toidust loobumise 5
(6)3-08-1127 põhjuseks oli asjaolu, et teda ei tutvustatud vangla kodukorraga. Kuigi kaebajat tutvustati vangla kodukorraga alles 05.04.2008, esitas kaebaja 04.04.2008 vangla direktorile uue taotluse, milles palus teda uuesti võtta vangla toidule (t.lk.27-28). Taotlus rahuldati koheselt. Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et vangla kodukorraga tutvumiseks pidi ta nälgima. Viru Vangla avati 01.04.
- Kodukorra venekeelse tõlke sai vangla kätte 05.04.2008 ning samal päeval tutvustati sellega kaebajat. Kohus leiab, et kuna Viru Vangla kodukord oli eestikeelsena olemas, siis oli D.S-l nälgimise asemel võimalik paluda vanglaametnikelt teda huvitavate kodukorra punktide tõlget, kuid haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Kaebuses on tsiteeritud hulgaliselt PS-e kommenteeritud väljaannet, kuid ei ole võimalik üheselt aru saada, kuidas need kommentaarid puudutavad kaebajat. Kaebaja viitab PS §-le 12 - seaduse ees on kõik võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida, rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Vanglaametnik A. rikkus PS § 40 ja 49, mis sätestavad, et igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus ja et igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus ning kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Siinkohal kaebaja väidab, et ta tunneb, et teda diskrimineeritakse vangla poolt selle tõttu, et ta on venelane ja selle tõttu, et ta näitab avalikult välja oma rahvuslikku ja religioosset kuuluvust. Ühtegi sellekohast tõendit kaebaja esitanud ei ole. Kooskõlas RVastS § 7 lg-ga 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebaja ei ole tõendanud talle Viru Vangla poolt kahju põhjustamist. Kaebaja väidab, et tal ei ole tunnistajaid ja ta ei saa tõendada tervisekahju põhjustamist, sest arsti juurde on vangla väga raske pääseda. Eeltooduga ei saa nõustuda, kuna koheselt Viru Vanglasse saabumisel pöördus kaebaja 01.04.2008 meditsiiniosakonda ning sai sealt valuvaigistavat geeli sporditraumast põhjustatud õlavalu vaigistamiseks. 24.04.2008 oli kaebaja arsti vastuvõtul seoses õlatraumaga ning samuti oli ta arsti vastuvõtul 29.04.
- Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
- Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 26.02.2009 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 6
(6)