Tsiviilasi nr: 2-08-56332 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 13.10.2008.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-56332 Tsiviilasi OÜ T ka

RS § 11 lg-le 4. Kuivõrd reeglina ei saa enam käesoleva täitemenetluse aluseks olev dokument täitedokumendiks olla ja TMS on üles ehitatud rangemaid nõudeid järgides, siis tuleb erandina täitedokumendiks lubatud dokumentide alusel läbi viidava täitemenetluse puhul kehtiva TMSi nõuete hindamisel ja sisustamisel ka viidatud rakendussättest tuleneva erisusega arvestada. Nii tuleb

RS § 11 lg-t 4 ja TMS § 19 lg-t 2 koosmõjus kohaldades asuda seisukohale, et seal viidatud asjaolu tõendamiseks piisab sissenõudja kinnitusest, sest teistsugune tõlgendus välistaks sisuliselt

RS § 11 lg 4 sisulise kohaldamise, kuigi vastav säte annab seal viidatud dokumentidele samaväärse täitedokumendi jõu nagu kehtivas õiguses nimetatud täitedokumentidele, kuid kehtivas õiguses sätestatud piiranguid rakendades võiks muutuda enne 01.01.2006.a tõestatud notariaalsetest dokumentidest tulenevate nõuete täitemenetluses maksmapanemine sisuliselt võimatuks, sest käibeosalised ei saanud ega pidanud erinevate dokumentide kogumisega arvestama ning ei pidanud ette nägema, et nad peaksid oma tegevuse korraldama selliselt, et neil tuleks vastavaid dokumente koguda. Järgnevalt kontrollib kohus kaebuse esitaja teist protsessuaalset nõuet – nõuet tunnustada arvete arestimise tühisust ning sellest tulenevalt taotlust tagasi täita arestimise käigus saadud raha. 12. Kaebuse esitaja väitis, et täitemenetluse dokumente ei ole võlgnikule õiguspäraselt kätte toimetatud mitte enne, kui alles peale võlgniku pangaarvete arestimist. Kohus sellise seisukohaga 4

§ 318

lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilisele isikule adresseeritud dokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale ehk juhatuse liikmele.

§ 326

lg 1 kohaselt toimetatakse menetlusdokument kätte isiku elukoha postkasti panekuga, menetlusdokumenti prooviti üle anda vähemalt kahel korral, erinevatel aegadel. Kohtu hinnangul on need eeldused täidetud. Kohtutäitur proovis täitemenetluse dokumente üle anda võlgniku juhatuse liikmele tema elukohas, kahel korral, oluliselt erinevatel kellaaegadel ning see ei õnnestunud, peale mida jäeti täitedokumendid võlgniku juhatuse liikme postkasti. See, et kaebuse esitaja oleks soovinud dokumente saada muul viisil, ei tähenda, et kohtutäitur oleks rikkunud dokumentide kättetoimetamise korda. Kaebuse esitaja väited, et kohtutäitur ei teinud jõupingutusi võlgniku juhatuse liikmete tegelike elukohtade väljaselgitamiseks tuleb kohtu hinnangul jätta arvestamata, sest kaebuse esitaja ei väida, et aadress xxx ei oleks võlgniku juhatuse liikme tegeliku elukoha aadress. Vastupidi, kohtutäitur viitas, et ta kontrollis vastava aadressi kohasust rahvastikuregistri ja maksuameti andmebaaside abil. Kohtutäitur võib oma ametialases tegevuses kasutada kõiki seadusega lubatud kättetoimetamise viise. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et ei esine TMS § 55 lg-s 2 sätestatud alust arestimise tühisuseks.

1. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebuse esitaja väide, et kontode arestimine on tühine TMS § 55 p 4 alusel, sest võlgnikku ei teavitatud tema õigustest ning et see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Viidatud etteheite asjaolusid ei ole kaebuse esitaja advokaadist esindaja lähemalt avanud. Tegemist on paljasõnaliste, tõendamata ja sedavõrd üldiste väidetega, mitte miski ei viita vastavate väidete paikapidavusele. Vastupidi, käesoleva tsiviilasja materjalide pinnalt võib järeldada, et võlgnikule kätte toimetatud täitmisteade vastab õigusaktides sätestatud vile ning sisaldab endas kõiki neid olulisi andmeid, mida seadusandja ja määrusandja on täitedokumentides kohustuslikult sisalduva inflatsiooni osas pidanud vajalikuks ette näha. Kaebuse esitaja ei ole esitanud mitte ühtegi väidet, mis viitaks sellele, et milline inflatsioon, mis seaduse kohaselt kohtutäituril võlgnikule teada anda tuleb jäi kohtutäituril võlgnikule edastamata ja millistel asjaoludel saaks asuda seisukohale, et vastava inflatsiooni mitteandmine põhjustas võlgniku õiguste rikkumise, kuid just need kaks eeldust peavad esinema selleks, et arestimine TMS § 55 p 4 alusel tühine oleks. Kohus asub eespool toodu pinnalt seisukohale, et TMS § 55 p 4 eelduste esinemisele ei viita mitte miski. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et arestimine TMS § 55 p 4 alusel tühine ei ole.
2. Arestimine ei ole tühine ka TMS § 55 p 1 järgi. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas täitedokumendiks Tallinna notar K Laidvee poolt 03.01.2005.a tõestatud lepingud. Vastav dokument on kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud ja see on võetud käesoleva kohtuasja materjalide juurde. Vastav dokument, kuivõrd tegemist on notariaalselt tõestatud lepinguga, mis sisaldab endas kohesele sundtäitmisele allumise kohustust ja see on tõestatud enne 01.01.2006.a, saab

RS § 11 lg 4 kohaselt olla täidedokumendiks. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja käesoleva tsiviilasja raames esitanud ühtegi väidet, mille alusel saaks asuda teistsugusele seisukohale. See asjaolu, et kohtutäitur täitmisteates vastava õigusliku aluse viite osas eksis, ei anna alust väita, et viidatud täitedokument ei saaks täitedokumendiks olla või et täitemenetlust oleks algatatud ilma kehtiva täitedokumendita. Täitmisteates oli viidatud õigele täitedokumendile ning võimalik vale viide täitemenetluse algatamise õiguslikule alusele ei saa kohtu hinnangul olla selliseks rikkumiseks mis võiks kaasa tuua täitemenetluse algatamise õigusvastasuse või arestimise tühisuse.

1. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuses esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ning käesolevas asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa asuda seisukohale, et kohtutäitur oleks pannud toime mõne sellise rikkumise, mis annaks aluse väita, et täitemenetlus on algatatud õigusvastaselt või et võlgniku pangaarvete arestimine oleks olnud tühine. Seetõttu tuleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2. Kaebusele esitatud vastuses esitas kaebuse esitaja kohtule taotluse kontrollida sissenõudja esindaja volitusi. Kohus palus sissenõudja esindajal esitada haridust tõendav dokument ning täpsustada volitusi. Peale täiendavate dokumentide esitamist leiab kohus, et sissenõudja esindaja puhul ei esine aluseid, mis võimaldaksid teda kui esindajat menetlusest kõrvaldada. 5

§172

lg 1 lause 1 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kasuks hagita menetluses lahend tehakse. Selle sätte kohaselt tuleb menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda.

§ 172

lg 1 lause 2 kohaselt võib kohus mitme menetlusosalisega hagita menetluses jätta menetluskulud ühe menetlusosalise kanda, kui see on kohtu hinnangul õiglane, eelkõige siis, kui isik esitas põhjendamatu taotluse. Kohtu hinnangul tuleb ka sellest sättest tulenevalt jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda, sest kohus tuvastas eespool, et kaebus, mis esitati, oli põhjendamatu. 18. Kohus ei teinud asja menetlemisel

§ 143sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kaupo Paal Kohtunik 6