2-08-8084/4

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-8084 Otsuse kuupäev 18.september 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AP(isikukood xxx, xxx) hagi S T(isikukood xxx, xxx) vastu elatusraha nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 03.september 2008 Istungil osalenud isikud hageja AP, kostja S Tja kostja esindaja K Drambjan Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista S T tütre A P(isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 845 EEK ( kaks tuhat kaheksasada nelikümmend viis krooni) alates 01.septembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni AP kasuks. Välja mõista S T tütre S T (isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 EEK ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) alates 01.septembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni AP kasuks. Välja mõista S T AP kasuks alates 03.03.2008 kuni 01.09.2008 tekkinud elatise võlgnevus summas 7 200 EEK (seitse tuhat kakssada krooni). Välja mõista S T AP kasuks elatis ajavahemiku 03.03.2008 - 01.09.2008 eest 6 000 EEK (kuus tuhat krooni). Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Poolte kooselust sündis xxx tütar A P ja abielust xxx tütar S T . Poolte abielu lahutati . Samast ajast elavad pooled eraldi. Alates 2007 novembrist kuni 2008 veebruarini tasub kostja hagejale laste ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus. Sellest rahast ei jätku laste vajaduste katteks. Hageja oli kuni 01.septembrini 2008 lapsehoolduspuhkusel ning alates 01.septembrist 2008 töötab ta mittetäieliku tööajaga õpetajana koolis. Hageja saab igakuiseid lastetoetusi kokku summas 1 200 krooni. Hageja palvetele maksta elatist kahe lapse ja hageja ülalpidamiseks, kostja ei reageeri. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tütre A P ülalpidamiseks 2 845 krooni ja tütre S T ülalpidamiseks 2 175 krooni ning hageja enda ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 03.märtsist 2008 kuni 01.septembrini 2008 – 2 000 krooni kuus. Kostja arvamus. Kostja oma kirjalikus vastuses nõustus hagiga osaliselt. Kostja väite kohaselt on tal võimalik maksta laste ülalpidamiseks 2 300 krooni ühe lapse kohta kuus. Samas leiab kostja, et tegelikult kulutab ta laste ülalpidamiseks kuus 7 112 krooni ning see on palju suurem summa, kui hageja poolt nõutav elatusraha, mistõttu elatise väljamõistmiseks puudub alus. Kostja vaidleb täielikult vastu hageja kasuks elatise väljamõistmise nõudele. Kostja leiab, et hagejal oli võimalik asuda tööle tunduvalt varem kui 01.septembril

1. Nimelt alates 2007 septembrist käib S T lasteaias. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Antud juhul puudub vaidlus selles, et kostja on ülalpidamiskohustust teatud osas täitnud, kuid hageja arvates on kostja poolt antav ülalpidamine ebapiisav. Samuti soovib hageja muuta senist ülalpidamise andmise korraldust, soovides ise korraldada lapse ülalpidamiseks ettenähtud vahendite kasutamist. Kohus ei nõustu kostja väitega, et ta kulutab laste ülalpidamiseks kuus 7 112 krooni. Kohus loeb kostja poolt tasutud maksetest laste ülalpidamise kuludeks, hagejale igakuiselt makstud 3 000 krooni, S T lasteaiatasu 650 krooni ja A P huvialaringi tasu 670 krooni, so kokku summas 4 300 krooni. Vanema ülalpidamiskohustuse täitmise hulka ei saa arvata hageja eluasemelaenu tasumist ja lapsele antavat taskuraha. Kostja väite kohaselt tasub ta eluasemelaenu korteri eest, milline kuulub hageja omandisse. Kinnistusraamatusse on korteri xxx omanikuna märgitud küll hageja AP, kuid korteriomand on soetatud poolte abielu ajal, mistõttu on tegemist ühisavaraga. Eluasemelaenu ei saa lugeda laste igapäevaste ülalpidamiskulude katteks. Samuti ei saa laste igapäevase ülalpidamise kulude katteks arvestada taskuraha, kuna taskuraha saab laps kasutamiseks omal äranägemisel ning selle arvestamiseks ülalpidamiskuluks ei ole pooled kokku leppinud. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks tütre A ülalpidamiseks 2 845 krooni on põhjendatud. Hageja on tõendanud lapsele tehtavate tavakulutustele (toit, riided, jalatsid, hügieenitarbed ja ravimid, koolitarbed) ka vajalikud lisakulutused. Lütseumi tõendi kohaselt käis 2 laps pikapäevarühmas. Hageja seletuse kohaselt jätkab ta pikapäevarühmas käimist ka sel õppeaastal. A käib koreograafia- ja korvpalliringis, mille eest maksab lapsevanem 400 krooni kuus. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tütre S ülalpidamiseks nõuab hageja elatusraha väljamõistmist kostjalt 2 175 krooni, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus asub seisukohale, et kostja varaline seis võimaldab maksta lastele elatist hageja poolt nõutavas suuruses. Kostja keskmine sissetulek vastavalt esitatud töötasutõendile on 14 736,83 (netopalk). Ka siis kui saadavast töötasust maha arvata kostja laenukohustused summas 4 080 krooni on võimalik maksta laste ülalpidamiseks kokku 5 020 krooni kuus. Kohus arvestab asjaoluga, et kostja on alates hagi esitamisest kuni 01.septembrini 2008 laste ülalpidamiseks igakuiselt maksnud 3 000 krooni. 01.septembril maksis kostja hagejale 1 000 krooni. Kostja on tasunud tütre A tantsuringi eest märtsist-maini 2008 kokku 540 krooni ning 2008.a. suvelaagri eest 850 krooni. Tütre S lasteaiamaksudeks on kostja teinud kulutusi alates märtsist kuni juunikuuni 2008 kokku 3 030 krooni. Seega on kostja tütre A ülalpidamiseks perioodil märts kuni september 2008 (6 kuud) tasunud kokku 10 890 krooni (1500 x 6 + 500 + 540 + 850). Lugedes elatise suuruseks 2 845 krooni, oleks kostjal tulnud tasuda 17 070 krooni. Tütre S ülalpidamiseks on kostja sama perioodi jooksul tasunud kokku 12 530 krooni (1500 x 6 + 500 + 628 + 608 + 608 + 1186). Lugedes elatise suuruseks 2 175 krooni, oleks kostjal tulnud tasuda 13 050 krooni. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis alates 01.septembrist 2008 tütre A ülalpidamiseks 2 845 krooni kuus ja tütre S ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus ning elatise võlgnevus tütre A ülalpidamiseks 6 680 krooni ning tütre S ülalpidamiseks 520 krooni. PKS § 22 lg 2 kohaselt on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Hageja väite kohaselt on 01.septembrist 2008 tema lapsehoolduspuhkus lõppenud, ning ta asus tööle õpetajana, mistõttu palub hageja kostjalt elatise välja mõistmist alates hagi esitamisest kuni 01.septembrini
2. Kohus leiab, et hagejal on õigus saada kostjalt ülalpidamist lapse hooldamise ajal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Hageja seletuse kohaselt töötas ta koolis õpetajana ning oli sunnitud viibima lapsehooldus puhkusel kuni 01.septembrini 2008, mil algas uus õppeaasta. 2007 aasta sügisest harjutas ta last lasteaias käima ning kuna hageja hooldas lapsi üksi, siis ei saanud ta tööle asuda eelmise õppeaasta alguses. Õppeaasta keskel aga ei olnud võimalik koolis tööd alustada. Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et kostja varaline seis käesoleval ajal ei võimalda hageja nõuet rahuldada täies ulatuses. Kostja on kohustatud maksma laste ülalpidamiseks kokku 5 020 krooni ning tasuma elatise võlg 7 200 krooni. Lisaks elatisele on kostjal kohustused panga ees ning rahalisi vahendeid peab jätkuma ka oma igapäevaste vajalike kulude tarbeks. 3 Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue enda ülalpidamiseks elatusraha väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele ajavahemiku 03.03-01.09.2008 eest kokku summas 6 000 krooni. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 4