Obsah (5)

§ 29§ 30§ 27§ 23§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2008, Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-58280 Tsiviilasi AS BRU (

) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 30

lõikes 2 nimetatud summat.

§ 30

lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta

§ 29

lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgnikul vara on sisuliselt null krooni väärtuses. Tegemist on oma olemuselt lootusetute või ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega. Võlgade summa on 511 614.65 krooni. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Olemasoleva vara näol võlgadele kate puudub. Kinnisvara võlgnikul pole. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnik on rahatu, puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, seega ajutine haldur on seisukohal, et menetlus lõpetada raugemisega. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi.

§ 27

lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel.

§ 29

lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega 3 pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et

§ 29

lg 1 alusel tuleb lõpetada AS BRU pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks määrata likvideerija T L, ik 45010032229. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus

§ 23

lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord, vastu võetud justiitsministri

3. a määrusega nr 71 jõustunud 1.01.
4. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud kohaldada tunnitasu 1000 krooni. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi ja rakendanud tariifi 1000 krooni tund, seega tasu summas 10 000 krooni. Vajalikke kulutusi ajutine pankrotihaldur on taotlenud 5 900 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele 10 000 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile ning bürookuludeks 5 900 krooni. Võlgniku esindaja nõustub ajutise pankrotihalduri taotlusega, kus pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas kümme tuhat (10 000) krooni ja bürookulu 5 900 krooni. Eelnimetatule võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole, on kinnitanud oma nõustumist 18.11.2008 kohtuistungi protokollis allkirjaga. Lähtuvalt

§ 165

lg 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Lukiina Vismann kohtunik 4