Obsah (7)
§ 633§ 129§ 231§ 162§ 163§ 173§ 174VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-67118 30. jaanuar 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind O P hagi J P
§ 633
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt kohtule 14.10.2008 esitatud hagiavaldusele Viru Maakohtu 07.05.2007 otsuse nr 2-0636936 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale elatist poolte alaealise tütre J P, isikukood xxx, ülalpidamiseks 1500 krooni igakuiselt. Seda kostja ka teeb, kuigi mitte regulaarselt. Hageja on arvamusel, et perekonnaseaduse § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last, sama seaduse § 61 lg 4 alusel on igakuine elatusraha ühele lapsele mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1800 krooni 2007 aastal ja 2175 krooni 2008 aastal. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 alusel on kostja kohustatud maksma elatist hagiavalduse kohtule esitamise ajast. Sama paragrahvi lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasiulatuvalt elatist ühe aasta eest kui kostja ei ole täitnud seda kohustust. Lähtudes eeltoodust hageja palub välja mõista kostjalt, J P, hageja kasuks 2175 krooni igakuiselt poolte alaealise lapse, J P, ülalpidamiseks alates 01.01.2008 kuni tema täisealiseks saamiseni; välja mõista kostjalt hageja kasuks 1800 krooni poolte tütre ülalpidamiseks alates 14.10.2007 kuni 31.12.2007; kohtukulud jätta kostja kanda. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
§ 129
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni, hagiavaldus on esitatud 14.10.2008, seega antud asja hagihind moodustab 19575 krooni (2175 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja 08.12.2008 vastuse kohaselt (tl 12-13) ta hageja nõudeid täies mahus ei tunnista. Hagi rahuldamata jätmist põhjendab järgmisega: Tasumata jätmist alates 14.10.2007 kuni 31.12.2007 selgitab kostja sellega, et tasus elatisraha summas, mis ületas hagejale ettenähtud summad, hageja aga elas sellel ajavahemikul Tallinnas, lapse kasvatamisega ning tema ülalpidamisega ta ei tegelenud. Tütar elas koos kostjaga või vanaemaga ning oli kostja ülalpidamisel. Antud ajavahemikul tasus kostja elatisraha O P oktoobrikuu eest 2000 krooni, novembrikuu eest 2476 krooni, detsembrikuu eest 1500 krooni. 2
(7)Tsiviilasi nr 2-08-67118 Seda tõendab ka pangaväljavõte. Kostja palub jätta hageja nõuded hagiavalduses selle ajavahemiku eest alates 14.10.2008 kuni 31.12.2007 rahuldamata. Tekkinud võlgnevust 2008.aasta eest seletab kostja sellega, et hageja oli mitmel korral pikaajaliselt Eestist ära sõitnud Rootsi, kus ajas oma isiklikke asju, mida saab tõendada hageja passi vaatlus või tunnistajad. Kogu 2008.aasta suve maikuust kuni 1. septembrini elas laps koos kostjaga või suvilas tema vanaema ja vanaisaga, mida võivad tõendada naabrid suvilakooperatiivist "Tšaika", kostja aga jätkas korralikult elatisraha maksmist igakuiselt 1500 krooni. Kostja palub jätta nõue muuta elatisraha summalt 1500 krooni kuni 2175 kroonini rahuldamata, sest alates 2007.aasta lõpust töötas kostja juhutöödel juhuslike isikute juures. 2007.aasta oktoobrikuust elab ta vabaabielus kodanik Tarassovaga, kel samuti ei ole töökohta, sest enne seda oli ta lapsehoolduspuhkusel. Tema tütre vanus on 2,5 aastat, kostja elukaaslasel ei ole teisi tuluallikaid peale kostja ajutise töötasu, samuti elab kostja ema üksinda ja on invaliid, kes krooniliste haiguste ning trauma tõttu ei suuda elatuda ainult oma pensionirahast summas 1937 krooni. Eeltoodu alusel palub kostja jätta O P hagiavaldus täies mahus rahuldamata. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Vastavalt hageja arvamusele kostja vastuse kohta hageja kostja seisukohaga nõustuda ei saa. Et kostja tasus hagejale 2007 aasta oktoobri, novembri ja detsembri eest rohkem kui oli kohustatud ei vasta tõele, sest alimentide nimetuse all tasus ta hagejale võlga. Kostja oli hagejale võlgu 6000 krooni. See, et hageja oli mitmel korral Rootsis ei tähenda seda, et elatis võib jääda maksmata. Laps elas sellel ajal vanaema ja vanaisa juures, aga mitte kostja juures. See, et kostja töötab juhutöödel ei oma tähtsust, kuna ta on noor, terve ja tugev mees ja võib leida endale alalise töökoha. Asjaolu, et ta elab vabaabielus kodanik Tarassovaga ei oma samuti tähtsust. Esiteks, on väide suusõnaline. Teiseks, et Tarassoval on laps, kes ei ole kostja oma, ei oma samuti tähtsust kui ka see, et ta lapsehoolduspuhkusel. Ka ema olemasolu ei oma antud juhul tähtsust. Hageja nõuab seda, mis on seadusega ette nähtud ja mitte rohkem. Seega palub hageja jätta kostja vastus tähelepanuta ja rahuldada tema hagiavaldus täies ulatuses. KOHTUISTUNG Pooled jäid kohtuistungil oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et 2007.aastal oli aeg kui kostja üldse ei tasunud elatis. 2006.a detsembrist 2007.a maini kostja ei tasunud elatis, hageja leiab, et pärast ta tasus selle aja eest võlgnevus. Pärast ta hakkas tasuma elatis, kuid ebaregulaarselt ja väiksemas summas. Kostja seletas, et pooled elasid koos kuni 2007.a juulini, neil oli ühine majapidamine. 3 korda kostja andis hagejale 1500 krooni kaupa, hageja lubas seda fikseerida pangas, kuid ei teinud seda. Hageja ei nõustunud sellega, et pooled elasid koos 2007.a juulini, nad tõesti sõitsid koos suvilasse, kooselu neil ei olnud. Hageja leiab absurdseks kostja väide selle kohta, et ta andis hagejale sularahas kolm korda 1500 krooni. Poolte abielu oli registreeritud pärast lapse sündi. 3
(7)Tsiviilasi nr 2-08-67118 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündis xxx tütar J P. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0221352 (tl 3) et Viru Maakohtu 07.05.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-36936 J P mõisteti välja O P kasuks igakuiselt elatis tütre J P ülalpidamiseks alates 04.12.2006 igakuise elatusrahana 1500 krooni kuni tütre täsealiseks saamiseni, s.o kuni 16.05.2019.a või kuni vanema vanema varalise seisu muutumiseni, kusjuures elatise suurus lapsele ei tohi olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 07.05.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-36936 (tl-d 5-6). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2007 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustas 1800 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 14.10.2008. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 231lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus. 4
(7)Tsiviilasi nr 2-08-67118 (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. Hageja on esitanud hagi elatise suurendamise nõudes. Ajal kui Viru Maakohus oma 07.05.2007 otsusega mõistis elatise summas 1500 krooni kuus, oli poolte laps 5-aastane. Tänasel päeval on ta 7-aastane ning ei ole vaja tõendada asjaolu, et lapse vajadused suurenesid seoses kooli minekuga. Lapse vajaduste suurenemist ei vaidlustanud ka kostja. Laps elab hagejaga koos. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Viru Maakohus oma 07.05.2007 otsusega mõistis kostjalt välja elatis summas 1500 krooni kuus alates 14.12.2006.a, kuid märkis resolutsioonis, et elatise suurus lapsele ei tohi olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja esitas elatise suurendamise hagi 14.10.2008 ja palus elatise suurust muuta tagasiulatuvalt alates 14.10.2007. 2007.aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustas 1800 krooni. Vastavalt kostja pangakonto väljavõtele (tl 20), 2007.a oktoobris ta tasus elatis kokku summas 2000 krooni, 2007.a novembris kokku 2476 krooni ja 2007.a detsembris 1500 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. Kostja poolt esitatud maksekorralduste kohaselt (tl-d 21-33) kostja tasus elatis 2008.aastal järgmiselt: 24.01.2008 – 1488 krooni 2008.a veebruari kohta andmeid ei ole 17.03.2008 – 1500 krooni 10.04.2008 - 1500 krooni 16.05.2008 – 1500 krooni ja 28.05.2008 – 1000 krooni (võlg), kokku 2500 krooni 21.06.2008 – 1000 krooni ja 30.06.2008 – 500 krooni (võlg), kokku 1500 krooni 09.07.2008 – 1500 krooni 04.08.2008 – 1500 krooni 08.09.2008 – 1500 krooni ja 500 krooni (võlg), kokku 2000 krooni 02.10.2008 – 1500 krooni 17.11.2008 – 1500 krooni 2008.a detsembri kuu kohta andmeid pole. Kostja ajavahemikul 2007.a oktoobrist - 2008.a oktoobrini pidi tasuma elatis summas 27150 krooni: 5400 krooni /2007.a oktoober-detsember/ (1800 krooni * 3 kuud) + 21750 krooni 2008.a jaanuar-oktoober (2175 krooni * 10 kuud), tegelikult tasus ta elatis 2007.a oktoobrist – 2008.a oktoobrini summas 14988 krooni, mis on otsuses ja seaduses ettenähtust vähem 12162 krooni võrra. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, 5
(7)Tsiviilasi nr 2-08-67118 et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Kohus leiab, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendatud ja veenvalt tõendatud, ja et põhjendatud nii hagis nõutud elatise suurus, kui ka selle väljamõistmine tagasiulatuvalt. Kohus loeb paljasõnaliseks kostja väide, et ta andis hagejale 3 korda 1500 krooni kaupa, kuna tõendeid selle kohta ei ole esitatud. Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit. Poolte sõnade järgi nad ei tööta. Kohus ei nõustu kostja väidega, et ta ei saa tasuma elatis hageja poolt nõutud suuruses, kuna ta töötab juhuslikus töös alates 2007.a lõpust. Ta on noor, täisealine ja töövõimeline inimene, kes peab tegema kõik ennast sõltuvat töö leidmiseks. Seega leiab kohus, et elatise väljamõistmiseks väiksemal määral, kui on seadusega ettenähtud, ei ole alust. Kohus leiab, et antud asja arutamisel ei oma tähtsust, kas pooled elasid koos 2007.a juulini ja kas nendel oli ühine majapidamine, kuna hageja palus suurendada elatise välja tagasiulatuvalt alates 2007.a oktoobrist. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et laps tihti viibis tema juures või tema vanavanemate juures ja oli nende ülalpidamisel, mistõttu on need kostja väited paljasõnalised. Kohus ei nõustu kostja väidega, et ta peab ülal pidama oma elukaaslast ja tema lapse, kuna see kohustus ei lähtu seadusest. Kostja poolt esitatud elukaaslase ja tema lapse isikut tõendavad dokumendid ei oma seega antud asja arutamisel tähtsust (tl 14). Kostja ei ole elukaaslasega abielus ja kostja ei ole elukaaslase lapse isa. Kohus leiab, et ei oma ka tähtsust kostja poolt esitatud dokumendid tema ema kohta (tl-d 16-18) ja isa surma kohta (tl 19). Dokumentide järgi (tl 16, 17) omab kostja ema töövõimetuse 40%, saab pensioni. PKS § 64 lg 1 kohaselt täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Kostja ema ei ole töövõimetu, seega tal ei ole seaduse järgi kohustust teda ülal pidama. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatuks olevat suurendada Viru Maakohtu 07.05.2007 otsusega välja mõistetud elatise summat ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis tütre J ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1800 krooni alates 14.10.2007 kuni 31.12.2007 ning summas 2175 krooni alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. kuni 16.05.2019. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt
§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
§ 163lg 1 esimesest lausest 6
(7)Tsiviilasi nr 2-08-67118 tuleneb, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning
§ 162
lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja J P, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab hagejale, et
§ 174
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7
(7)