VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-25990 15. detsember 2008, Narva Kohtuasi L.L hagi M.K vastu elatise s
§ 61
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
§ 61
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja vajalikud kulutused lapse ülalpidamiseks moodustavad 2800 krooni kuus, kuna ta ise oma hagiavalduses sellise suuruse määras. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. 4
(7)Tsiviilasi nr 2-08-25990 Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: 14.aastasele või üle selle lapsele moodustavad 3210 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.pdf). Hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega (tl-d 9 ja 10) on tõendamist leidnud, et poolte ühisel lapsel on raske puue, mis põhjustab lisakulutusi hooldus-hügieenivahenditele, nõustamistele ja transpordile. Laps vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt, kuna ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega ja riietumisega. Ülalmainitud Metoodika (leheküljed 36, 37) kohaselt kui laps on erivajadustega (krooniline haigus või puue), siis lisatakse leitud vajaduste summale lisasumma (varjutatud read tabeli all) vastavalt sellele, missugusesse abivajaduse rühma laps kuulub. Vastavalt tabelile 16 (Metoodika lehekülg 36) kulutused 14-19.aastasele lapsele, kes vajab pidevalt abi, moodustavad 53 krooni kuus, seega Metoodika järgi tarbimiskulutused linnas elavale 14-19.aastasele lapsele, kes vajab pidevalt abi, moodustavad 3263 krooni kuus (3210 krooni + 53 krooni). Metoodika (lehekülg 37) järgi esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003.aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Internetist saadud andmete kohaselt (vaata näiteks: http://www.kaupmeesteliit.ee/ menüüst ”Statistika”, allmenüüst ”Tarbijahinnaindeks”) tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2003 aastaga oli 2004.aastal 3%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 14-19.aastasele lapsele, kes vajab pidevalt abi, moodustasid 3360,90 krooni (3263 krooni * 3% + 3263 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2004 aastaga oli 2005.aastal 4,1%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 1419.aastasele lapsele, kes vajab pidevalt abi, moodustasid 3498,70 krooni (3360,90 krooni * 4,1% + 3360,90 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2005 aastaga oli 2006.aastal 4,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 14-19.aastasele lapsele, kes vajab pidevalt abi, moodustasid 3652,60 krooni (3498,70 krooni * 4,4% + 3498,70 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2006 aastaga oli 2007.aastal 6,6%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 14-19.aastasele lapsele, kes vajab pidevalt abi, moodustasid 3893,70 krooni (3652,60 krooni * 6,6% + 3652,60 krooni). Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg 1. Vaatamata ülaltuvastatule, on hageja esitanud hagi elatise suurendamise nõudes kuni 2175 krooni, mis on pool Vabariigi Valitsuse 2008 aastaks kehtestatud kuupalga alammäärast. Ajal kui Narva Linnakohus oma otsusega mõistis elatise poolte lapse ülalpidamiseks, oli poolte laps peaaegu 11aastane. Praegu on laps aga 14-aastane ning ei ole vaja tõendada asjaolu, et lapse vajadused suurenesid. Lapse vajaduste suurenemist ei vaidlustanud ka kostja. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Seega on asjakohatu kostja väide, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud nõuetekohaselt, kuna sellisel määral ülalpidamiskohustuse täitmine on selgelt ebapiisav. Kohus leiab, et kostja poolt isegi igakuiselt tasutud elatis 1345 krooni on ebapiisav lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, kuna kohus on lugenud tõendatuks, et tarbimiskulutused linnas elavale 14-19.aastasele lapsele, kes vajab pidevalt abi, moodustasid 2006.aastal 3652,60 krooni ja 2007.aastal 3893,70 krooni. Üldtuntud on asjaolu, et 2008 aastal suurenes tarbijahinnaindeks tunduvat. Seega ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ning 5
(7)Tsiviilasi nr 2-08-25990 hagi tuleb rahuldada elatise suurendamise nõudes. Poolte vahel on vaidlus elatise suurendamise määra üle. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja poolt esitatud tõendite alusel (tl 11, 45) oli tema palk ajavahemikul 2007.a detsembrist – 2008 oktoobrini (k.
- a)keskmiselt 4479,30 krooni (bruto) kuus. Peale selle saab hageja kahele lapsele peretoetusena igakuiselt 900 krooni (tl 46) ja sotsiaaltoetusena 1260 krooni (tl 47), seega hageja igakuine sissetulek on keskmiselt 6639,30 krooni ja tema ülalpidamisvõime on: 2213,10 krooni (6639,30 krooni : 3 (hageja ja tema 2 ülalpeetavat). Kostja poolt esitatud tõendite alusel (tl 20, 31) oli tema palk ajavahemikul 01.01.2008-01.09.2008 (k.
- a)keskmiselt 4297 krooni (bruto) kuus. Vastavalt kostja füüsilise isiku 2007.a tuludeklaratsioonile (tl 85-90) moodustas tema tulu 2007.aastal 47182 krooni (neto), mis teeb kuus keskmiselt 3931,80 krooni. Kohtu hinnangul kostja sissetulekute kohta 2008.aastal usaldusväärsed andmed puuduvad. Kostja arvelduskonto väljavõttest on näha (tl 67-68), et omades ametlikku sissetulekut 2008.aastal summas 4297 krooni, maksab ta igakuiselt kohtutäitur Krista Järveti kaudu elatist 1345 krooni, 31.07.2008 võttis kostja kontolt välja 5000 krooni, 01.08.2008 – 5000 krooni, 02.08.2008 kokku 10000 krooni, 12.08.2008 – 5000 krooni ja 02.10.2008 – 5000 krooni. Seoses sellega ei arvesta kohus kostja ülalpidamisvõimet arvutades OÜ Betinovi poolt väljastatud palgatõendit kostja palga kohta 2008.aastal (tl-d 20, 31), kuna andmed tema tulude kohta on ebaobjektiivsed ja pole usaldusväärsed. Kohus leiab, et kostja varjas kohtu eest oma tegelikku varalist seisundit. Kostja arvelt on näiteks 2008.a augustis välja võetud 21876,71 krooni, mis ületab tema keskmist palka viiekordselt. Nimetatud asjaolu tõendab, et kostja majanduslik võime võimaldab tal tasuda elatist hageja poolt nõutud ulatuses s.o 2175 krooni kuus. Eeltoodu tõttu tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Kohus ei nõustu kostja väitega, et oma tervisliku seisundi tõttu ei ole tal võimalik tasuda elatist nõutud summas ja et ta kulutab ravimite ostmiseks palju raha. Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid (tl 19, 32, 69, 70-71, 72-74, 75-78) kajastavad uuringuid ja konsultatsioone kostja tervisliku seisundi kohta (väljavõte haigusloost), kuid neist ei saa järeldada kostja kulutuste suurust ravimitele rahaliselt. Kostja ei ole kohtule ka esitanud tõendeid, et ta on kaotanud töövõime. Seega leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist seaduses ettenähtud miinimummääras, mis on 2175 krooni ja mis on hageja nõue. PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolud antud asjas puuduvad. Hageja palus mõista elatiskostjalt välja alates 01.07.2008. Vaatamata sellele, et hagi oli esitatud 26.06.2008 ja
§ 70
lg 1 elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, ei saa kohus väljuda esitatud nõuete piirest ja loeb põhjendatuks rahuldada hageja nõue ning suurendada elatise suurust alates 01.07.2008. Kostja tasus elatist ebapiisavalt, millega rikkus oma ülalpidamiskohustust, mille tulemusel hageja pöördus hagiga kohtusse.
§ 61
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele alates 01.07.2008 välja mõistetud summa ulatuses ehk summas 2175 krooni igakuiselt. MENETLUSKULUD 6
(7)Tsiviilasi nr 2-08-25990 Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja M.K, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7
(7)