2-05-19555 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 29. detsembrist 2008. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsembril 2008.a. Tal

§-dest 14 lg. 1, 18 lg.-test 1 ja 5, 19 lg. 1, 27 lg. 1 ja 29 lg. 1 p.-st 2 palub hageja kohtul lahutada poolte abielu, milline on registreeritud 25.03.2002.a. Helsingis ning jagada poolte kui abikaasade ühisvara järgmiselt: Korteriomand aadressil Tallinn, Xxx jätta kostja omandisse kohustusega maksta hagejale kompensatsioonina 50 % vara turuhinnast summas 450 000 krooni; Korteriomand aadressil Tallinn, Xxxjätta hageja omandisse kohustusega maksta kostjale kompensatsioonina 50 % vara turuhinnast summas 425 000 krooni; Osak EÜ-s Xxx asuvale korterile asukohaga Tallinnas, Xxx– jätta kostja omandisse kohustusega maksta hagejale kompensarsioonina 50 % vara turuhinnast summas 425 000 krooni; Sõiduauto Xxxv.l. 2002.a., registrimärgiga xxx jätta hageja omandisse kohustusega maksta kostjale kompensatsioonina 50 % turuhinnast summas 50 000 krooni. Vastavalt ülalmärgitule kohustada kostjat maksma hagejale kompensatsiooni kogusummas 400 000 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. 13.12.2005.a. esitas hageja kohtule taotluse abielulahutuse nõude osas ning palus kohtul jätta antud nõue läbi vaatamata põhjusel, et hageja sai peale käesoleva hagi esitamist kohtule teada, et kostja on esitanud iseseisvalt kohtule hagi poolte abielu lahutamiseks ning antud asi on teise kohtuniku menetluses ts. asjana nr. 2-05-

1. Kohus jättis vastavalt hageja taotlusele läbi vaatamata IF´i hagis NKvastu abielulahutuse nõude osas. 18.08.2008.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse poolte ühisvara jagamise vaidluses. Hagi täpsustuse kohaselt olid pooled abielus kolm korda ning hageja väidete kohaselt lõppesid poolte abielusuhted . Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu otsusega ning kohtuotsus jõustus 07.07.2006.a Pooled oma kolme abielu kestel soetasid hagiavalduse kohaselt alljärgneva ühisvara:
2. Korteriomandi aadressil Tallinn, Xxx, mille turuhind on 900 000 krooni, omandatud 25.09.2001.a. Pärast esimese abielu lahutamist ja teise abielu registreerimist elasid pooled ühes korteris ja neil oli ühine majapidamine. Alates 06.01.1992.a. hakkasid pooled seoses korteri vahetusega elama perega Tallinnas, Xxx asuvas eluruumis. Kostja otsustas kolida Soome ja tegi ettepaneku vormistada formaalselt abielulahutus, kuna üksi oli tal lihtsam ennast Soomes sisse seada. Kostja lubas, et pärast Soomes elamisloa saamist kutsub ta hageja Soome elama.Kostja tegi hagejale ettepaneku, et viimane elaks ajutiselt ühiselamus, et seejärel osta ühiselamusse sissekolimise õigus ja seejärel see erastada. 13.09.1994.a. maksis hageja 2 550 krooni ühiselamusse elama asumise õiguse eest ja 02.11.1994.a. kirjutas hageja end välja Tallinnas, Xxx asuvast korterist. kirjutas hageja end sisse ühiselamusse aadressil Tallinnas, Xxx, tegelikult elas hageja jätkuvalt aadressil Tallinn, Xxx ning neil oli kostjaga ühine majapidamine. Pärast abielu lahutamist vormistasid pooled koos Xxx, Tallinnas asuva korteri erastamise, hageja andis nõusoleku selle korteri erastamiseks abikaasa nimele, erastamisel sai kasutada vaid EVP-sid. 18.09.2001.a. müüs kostja Xxx, Tallinn asuva korteri ära 250 000 krooni eest ning ostuhinna kandis ostja kostja pangakontole. 25.09 2001.a. sai N K nimele ostetud 270 000 krooni eest korter Xxx, milline on kinnistusraamatusse kantud korteriomandina 30.10.2002.a. Kuna Tallinnas, Xxx asuv korter sai omandatud hageja EVP-de eest ja seejärel sai see ära müüdud, siis xxx korteri omandamisse on paigutatud ka hageja rahalised vahendid. See korter sai soetatud poolte kooselu jaoks. Koos kostjaga tegid nad selles korteris remondi, hageja maksis selle korteri kommunaalteenuste, gaasi ja elektri eest.
3. Korteriomand aadressil Tallinn, xxx, mille turuhind on hageja hinnangul 850 000 krooni, sai omandatud 08.07.2004.a. ning korteriomandina kinnistusraamatusse sisse kantud 09.08.2004.a.
4. Osak EÜ-s Xxxkorterile – asukohaga Tallinnas, Xxx , mille turuhind on 850 000 krooni, on omandatud 17.09.2003.a.
5. Sõiduauto xxx 2002.a., registrimärgiga xxx, mille turuhind on 100 000 krooni, on omandatud 21.11.2002.a. Ühisvara üldmaksumus on kokku 2 700 000 krooni. Vastavalt

§ 19lg.

1 sätestatule loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks. Seetõttu on nii hageja kui kostja osa suuruseks ühisvaras 1 350 000 krooni. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes

§-dest 14 lg.1, 18 lg.-test 1, 2 ja 5 ning 19 lg.-st 1 palub hageja kohtul jagada IF´i ja NKühisvara võrdsetes osades alljärgneval viisil:

1. Tunnistada IF´i omandiõigust korteriomandile Tallinnas, xxx, mille turuhind on 850 000 krooni ning sõiduautole Xxx v.l. 2002.a., registrimärgiga xxx, mille turuhind on 100 000 krooni - vara kogusummas 950 000 krooni;
2. Tunnistada NKomandiõigust korteriomandile Tallinnas, Xxx, mille turuhind on 900 000 krooni ning osakule EÜ-s Xx xkorterile asukohaga . Xxx , Tallinn, mille turuhind on 850 000 krooni – vara kogusummas 1 750 000 krooni;
3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis summas 400 000 krooni.
4. Välja mõista Natalia K ´lt hageja kasuks kohtukulud riigilõivuna summas 2 600 krooni ning õigusabikulud, mille arvestuse esitab hageja kohtuistungil. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikes vastuväidetes nii esialgsele hagile kui ka hagi täpsustusele ei tunnista hageja nõudeid, tuginedes alljärgnevatele asjaoludele. Väär on kostja arvates hageja väide selles, et poolte abielu suhted lõppesid 2005.a. oktoobris. Kostja on seisukohal, et nende abielu suhted kostjaga lõppesid lahutasid pooled abielu. Sellest ajast elavad pooled eraldi. Kostja elab 1995.a. pidevalt Soomes. Käesolevaks ajaks elab kostja Soomes juba 14 aastat. Kostja oli vahepeal abielus Soome kodanikuga. Abielu on lahutatud 1999.a. Alates 1999.a. on kostja vabaabielus Soome kodanikuga. 25.03.2002.a. Soomes sõlmitud abielu oli poolte vaheline majanduslik tehing tütre palvel. Peale poolte abielu lahutamist 1995.a. hakkas hageja tarvitama alkoholi. Tütre ülalpidamiseks ei olnud tal raha, seega elatist lapse ülalpidamiseks on maksnud Soome Vabariik. Hageja oli väga halvas tervislikus ja majanduslikus seisundis. Tütre palvel oli kostja nõus sõlmima hagejaga formaalset abielu ja seda vaid selleks, et aidata hagejal kolida Soome töötama ja raha teenima. Pooled ei ela koos . Poolte soovi eraldi elada kinnitab ka asjaolu, et alates 1994.a. elab hageja eraldi aadressil Tallinn, xxx. Hageja väidab, et korteriomand aadressil Tallinn, xxx oli omandatud tema rahaliste vahendite eest. Nimetatud väitega hageja viib kohut eksitusse. Peale esimese abielu sõlmimist 1985.a. elasid pooled aadressil Tallinn, xxx. lahutasid pooled oma abielu. Uus abielu sõlmiti samal aastal kahe kuu möödumisel peale lahutust. 1991.a. vahetasid pooled korteri xxxuue korteri vastu aadressil Tallinn, Xxx. 1994.a. lõppesid pooltel abielu ja majanduslikud suhted. lahutasid pooled oma teise abielu. Enne abielu lahutamist otsustasid pooled jagada oma ühisvara järgmiselt. Korteri kasutajaks sai N K , kes omakorda maksis IF´ile kompensatsiooni 1 500 USD elamispinna soetamiseks. 1 500 USD laenas kostja oma vennalt A B ´ilt AS-i Simus Kinnisvara vahendamisel ostis IF asustusõiguse aadressil xxx, kuhu ta on sisse kirjutatud . Seega sai hageja kostjalt kokku lepitud kompensatsiooni oma EVP-de eest. 18.09.2001.a. (pärast teist abielulahutust) on N K müünud korteri aadressil Tallinn, Xxx. Vastavalt lepingu p-le 1.1.
5. kuulub korter müüja ainuomandisse. Korteri aadressil Xxx müügist saadud raha eest omandas kostja NK 25.09.2001.a. korteri aadressil Tallinnas, Ed. Xxx (25.09.2001.a. ostumüügileping). Rahaliste vahendite liikumine on kajastatud SEB Ühispanga väljavõttel. Väljavõttest nähtub, et korteri aadressil Xxxmüügist raha on laekunud NK arvele - 18.09.2001.a. summas 110 000 krooni ja 19.09.2001.a. 150 000 krooni. N K omakorda ostis selle raha eest korteri aadressil Tallinn, Xxx. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu korteriomand aadressil Tallinn, Xxx poolte ühisvara hulka ning hagejal puudub õigus vaidlustada kostja omandiõigust selle korteriomandi suhtes. Alates 1999.a. on NK vabaabielus Soome kodaniku K T ´iga, kellega kostjal on abielu ja majanduslikud suhted. Peale abielu lahutamist J K ´ga jagasid kostja ja J K poolte ühisvara kokkuleppel ning NK sai kompensatsiooniks 200 000 FIM-i ja 3 307.25 USD. Nii tegi NK 10.04.2001.a. sissemakse oma arveldusarvele Hansapangas summas 50 000 FIM-i, 01.01.2000.a. sissemakse summas 3 307.25 USD. 30.01.2001.a. tegi NK sissemakse Nordea Panga kontole 150 000 FIM-i. Ülalmainitud vahendite arvel toimus korterite omandamine aadressidel Tallinn, Xxxja Tallinn, Xxx . IF on korteri ostumüügi eellepingule alla kirjutanud ning sama eellepingu alusel maksis IF 35 000 krooni kostja palvel. 30.01.2002.a. on NK sõlminud korterile Tallinnas, Xxxliisinglepingu ning maksis 100 147.82 krooni. 01.11.2002.a. tagastas NK IF´ile ettemaksuna tema eest tasutud summa koos liisingumakstega kokku summas 50 000 krooni, kandes nimetatud summa AS Elke Auto arveldusarvele sõiduauto Xxxostuks. Lisaks sellele kandis kostja NK 16.11.2002.a. IF´ile üle 1 129.94 USD. 18.06.2004.a. kinkis kostjaga vabaabielus olev K T kostjale 8 000 eurot liisingulepingu lõpetamiseks korteri aadressil Tallinn, Xxx(18.06.2004.a. kinkeleping) suhtes. 06.07.2004.a. lõpetas kostja liisingulepingu korterile asukohaga Tallinnas, xxx. 07.07.2004.a. kinnitas hageja IF oma allkirjaga, et ei oma pretensioone kostja N K kinnisvara suhtes. 18.09.2003.a. ostis NKosaku EÜ-s xxx korterile nr. 24 350 000 krooni eest oma rahaliste vahendite arvelt. Kostja on seisukohal, et pooltel ei ole jagamisele kuuluvat ühisvara. Kõik vaidlusalused korterid on kostja NK lahusvara eespool nimetatud motiividel ja põhjendustel. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus, ja seda alljärgnevatel põhjendustel.

§-i 14 lg. 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Samas lg. 2 sätestatu kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Sama seaduse §-i 15 lg. 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

§-i 18 lg. 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Samas lg. 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt ning lg. 5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.

§-i 19 lg. 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Samas lg. 4 sätestatu kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et nad on olnud omavahel abielus 3-l korral. Esimene abielu registreeriti poolte vahel xxx.a. ning abielu lahutati 3.01.1991.a. Poolte teine abielu registreeriti 17.03.1991.a. ning lahutati 25.04.1995.a. Poolte kolmas abielu registreeriti 25.03.2002.a. Helsingis ning lahutati Harju Maakohtu otsusega 08.06.2006.a. Kohtuotsus jõustus 07.07.2006.a. Pooltel on abielust sündinud 1 tütar, kes on käesoleval ajal täisealine. Hageja väidete kohaselt vastavalt 18.08.2008.a. esitatud hagi täpsustusele lõppesid poolte abielusuhted 2005.a. oktoobris. Kostja vastuväidete kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 1994.a., mil ta lahkus Eestist elama Soome Vabariiki. Kostja väidete kohaselt oli poolte kolmas abielu formaalne ja sõlmitud vaid majanduslikel kaalutlustel. Kostja on kohtule selgitanud, et kostja sõlmis Helsingi Magistraadis hagejaga 25.03.2002.a. kolmandat korda abielu, kuid juba samal päeval lõppesid nende abielusuhted. Kohtuotsusest poolte abielu lahutamiseks ei nähtu, et IF oleks antud asjaolu vaidlustanud (vt. tlk. 119). Tunnistaja S Š ütlustest ei nähtunud kohtu arvates kinnitust hageja väidetele selles, et pooltel olid abielusuhted kuni 2005.a. oktoobrikuuni nagu väidab hageja. Tunnistaja S. Š oli külastanud hagejat Tallinnas, xxx asuvas korteris ning parandanud seal arvutit. Tunnistaja oli teadlik, et pooled olid ostnud maatüki maja ehitamiseks, kuid maja sinna ei ehitatud. Põhjust tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja Š ütlused olid kohtu arvates ebamäärased ning täpsemat informatsiooni need ütlused poolte abielu ja majanduslike suhete määratlemiseks tõendina ei sisaldanud. Tunnistaja Š ütluste kohaselt võis hageja töötasu olla 1998.a. 6 000 kuni 7 000 krooni. Tunnistaja S L ´i ütluste kohaselt elab ta Tallinnas, xxx asuvas majas neljandas trepikojas, hageja elas samas majas kolmandas trepikojas. Tunnistaja on hagejat näinud selles majas alates 2002.a. – 2005.a. Tunnistaja käis hageja juures viimase kutsel

1. korral seoses vajadusega kontrollida interneti ühendust ning ka arvuti probleemidega. Tunnistaja on näinud hagejat jalutamas koos kostja ja koeraga maja ees. Tunnistaja kinnitas kohtule, et ta ei tea midagi pooltevahelistest suhetest. Seega ei ole ka antud tunnistaja ütlustega leidnud tõendamist hageja väide abielusuhete lõppemisest 2005.a. oktoobris. Tunnistaja A K tuuneb hagejat ajast, mil viimane asus elama Tallinnas, xxx asuvasse majja. Tunnistaja on viibinud kõigis hageja erinevates elukohtades seoses santehniliste tööde tegemisega või köögimööbli paigaldamisega. Ka A. K oli teadlik asjaolust, et pooled ostsid maad, et ehitada maja. Tunnistaja K ´i arvates olid pooled abielus ning hageja kutsus kostjat oma naiseks. Nendel olid tavalised suhted nagu ikka abikaasadel. Tunnistaja K oli teadlik ka sellest, et pooled elasid eraldi seetõttu, et kostja elas Soomes ning hageja elas siis tema korteris. Tunnistaja arvates osteti korterid hageja rahadega, sest hageja maksis liisingumakseid. Tunnistajale teadaolevalt suhtlesid pooled omavahel ka siis, kui olid lahutatud. Tunnistaja K ´i arvates oli hagejal alati raha ning temalt või laenu võtta, kui oli raha vaja. Tunnistaja K ´i ütlustest nähtub veenvalt asjaolu, et tunnistajal olev informatsioon pärineb hagejalt, kes nimetas kostjat väidetavalt oma naiseks. Samas ei nähtu tunnistaja ütlustest, millist perioodi see informatsioon hõlmab. Tunnistaja M F ütluste kohaselt suhtlesid tema vanemad peale lahutust omavahel peamiselt vaid tema pärast. Tunnistaja M. F mäletamist mööda läks ta Soome elama, kui käis
2. klassis. Soomes elas ta koos ema ja kasuisaga. Tunnitaja oli teadlik, et tema vanemad on omavahel olnud abielus kolm korda. Kolmandat korda abiellusid vanemad seetõttu, et isal oli Eestis probleeme ja ta pidi tulema Soome tööle. Kolmandast abielust alates ei ole tema vanemad elanud täisväärtuslikku abielu ühise perekonnana. Isa maksis tütrele elatist 1 000 krooni kuus tema arveldusarvele. 2005.a. tuli tunnistaja M. F Eestisse õppima ning paar kuud elas tunnistaja koos isaga Tallinnas, xxx asuvas korteris. Hageja elas seal rentnikuna ning samal ajal investeeringuteks ostetud maatükk oli müügis ning osa selle maa müügist saadavast rahast pidi minema hagejale korteri ostmiseks. Osa rahast kanti isale üle, kuid milleks viimane seda kasutas, tunnistaja ei tea. Isa lõi tunnistajat kõhtu, olles joobeseisundis ning tema suhtes algatati kriminaalasi. Tunnistajale teadaolevalt osteti kõik korterid ema rahade eest. xxx korteris tegi remonti brigaad, kellele maksis tööde eest ema. Xxx korteris tehti vaid sanitaarremonti. Sütiste tee korteri eest tasus liisingumakseid tunnistajale teadaolevalt isa, kuid osa neist summadest kandis üle ka ema. Kuna korter oli antud üürile, siis üürnik maksis selle eest üüri ja saadud üürimaksete arvel maksis liisingumakseid korteri eest isa. Üüriraha kanti hageja arvele seetõttu, et hageja asus Eestis ning pangatehingut teha oli lihtsam. Tunnistaja M F on sündinud xxx.a. Seega Soome võis ta kohtu arvates elama asuda koos emaga
3. või 1999.a., mil läks koolis
4. klassi. Hageja ei ole antud asjaolu asjas ka vaidlustanud ning kohtul puudub alus antud tunnistaja ütluste tõelevastavuses kahelda. Tunnistaja M. F ütluste kohaselt puudusid tema vanematel alates nende kolmandast abielust abielusuhted ning nad ei elanud sellest ajast täisväärtuslikku perekonnaelu. Tunnistaja A B ´i ütluste kohaselt jäi korter Tallinnas, Punasel tänaval kostjale koos tütrega ning hagejale anti raha teise eluruumi ostmiseks. Tunnistaja andis kostjale 36 000 krooni 1993.a. Hageja ostis selle eest endale hotellitüüpi elamus toa. Kostja sõitis peale lahutust Soome ja elas seal ning aeg-ajalt käis Eestis külas. Tunnistaja B ´i ütluste kohaselt on kõik kolm korterit Tallinnas ostetud tema õe s.t. kostja rahaliste vahenditega. Tunnistaja on teadlik sellest asjaolust, kuna tegeles ise nende korterite ostmisega. Tunnistajal oli korterite ostmiseks õelt volitus ning tunnistaja sõlmis eellepingud ning tasus ettemaksud ning siis tuli õde ja vormistas korterid enda nimele. Xxx asuvas korteris tegi tunnistaja B kapitaalremondi. Ka xxx asuvas korteris tegi tunnistaja remondi – paigaldas rauduksed ja tegi ise kõik remonttööd. Ka maatüki ostmist soovitas pooltele tunnistaja. Hageja soovis osa maatüki müügist saadavast rahast endale korteri ostmiseks ettemaksu tegemiseks. Peale maatüki müüki sai hageja oma rahasumma kätte, kuid korterit ta endale ostnud ei ole. Tunnistaja B kinnitas kohtule, et poolte vahelised suhted lõppesid 1994.a. xxx korteri ettemaksu ei teinud tunnistaja. Liisingulepingu maatüki ostmiseks vormistas tunnistaja arvates ilmselt hageja. Mingi aeg elas hageja xxx asuvas korteris, kuid xxx asuvas korteris pole hageja peale lahutust kunagi elanud. Tunnistaja A B ´i ütluste kohaselt lahkus kostja elama Soome Vabariiki peale abielu lahutamist, kuid nende abielusuhted lõppesid tunnistaja ütluste kohaselt juba 1994.a. Tunnistaja B ´i puhul on tegemist kostja vennaga, kellel kostja lähisugulasena võib olla poolte pereelust ja nende hilisematest suhetest usaldusväärne teave. Kohtu arvates puudub alus kahelda antud tunnistaja kohtule antud ütluste usaldusvääruses, sest hageja ei ole asjas kohtule esitanud tõendeid, mis välitaksid tunnistaja B ´i ütlustes sisalduvaid väiteid, mis puudutavad poolte suhteid. Kostja asjas esitatud väljavõttest Soome Vabariigi elanike registrist (vt. tlk. 191) nähtub asjaolu, et kostja oli juba alates 06.06.1996.a. kantud Soome Vabariigi elanike registrisse ning kostja abielu J P K ´ga lahutati Helsingi Alamastme kohtu poolt .(vt. tlk. 192). Seega oli kostja peale Eestist lahkumist abielus Soome kodanikuga ning abielusuhteid tal hagejaga olla ei saanud. Kostja on kohtule korduvalt kinnitanud asjaolu, et poolte vahel Helsingi Magistraadis registreeritud kolmas abielu oli sõlmitud majanduslikel kaalutlustel seoses kostja sooviga aidata hagejal tema tütre isana saada Soomes elamis- ja tööluba, sest hageja olukord oli Eestis muutunud keeruliseks ning ta vajas abi. Abiellumise kaudu loodeti saada lihtsamalt hagejale vajalikke elamis- ja töölubasid. Tunnistaja M. F poolte tütrena kinnitas kohtule vande all, et kolmas ja viimane abielu poolte vahel oli fiktiivne ning tema arvates neil (s.t. tema vanematel) puudusid täisväärtuslikud perekondlikud suhted. Asjaolu, et liisiti korter ning osteti ühiselt maatükk maja ehitamiseks, ei saa kohtu arvates käsitleda ka kui poolte kui abikaasade majanduslikke suhteid. Pigem oli tegemist ühise tegutsemisena kasu saamise eesmärgil, sest puuduvad sellekohased veenvad tõendid selle kohta, et vaidlusaluste korteriomandite omandamise ajal olid pooltel toimivad abielusuhted. Kostja omab lisaks registeeritud elukohale Helsingis ka sissekirjutust Eesti rahvastikuregistris ning tema elukohana on registrisse kantud Tallinnas, xxx asuv eluruum. Asjaolu, et ka hageja selles eluruumis mingi aeg elas, ei tähenda kohtu arvates veel seda, et pooltel oli kooselu ja abielusuhted. M F ütluste kohaselt elas ta mõni aeg selles korteris koos isaga kuni ajani, mil isa teda alkoholijoobes olevana lõi kõhtu. Kohtu arvates ei oma asjas õiguslikku tähendust ka asjaolu, et hageja tasus antud eluruumi eest kommunaalmakseid. Asjaolu, et hageja kandis kulutusi kostja omandisse kuuluva eluruumi eest, võib olla hagejale õiguslikuks aluseks esitada kostja vastu varalist nõuet nende kulutuste hüvitamiseks, kuid antud nõue ei puuduta käesolevat vaidlust. Sama seisukoht on kohtul seonduvalt hageja väidetega selle kohta, et hageja teostas kostja poolt omandatud korterites remonti ning maksis liisingumakseid pangalaenuga omandatava eluruumi eest. Hageja väidab, et kostja käis kogu aeg nädalavahetustel hageja juures Eestis ning nendel olid perekondlikud suhted ka sel ajal, kui kostja elas Soomes ning oli abielus J K ´ga. Hageja arusaam abielusuhetest on kohtu arvates mõnevõrra erinev sellest, kuidas seadus antud mõistet käsitleb. Poolte omavahelist suhtlemist endiste abikaasadena pole võimalik kohtu arvates käsitleda perekondliku suhtlemisena abikaasade vahel.

§ 14lg.

1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara ning sama seaduse § 18 lg. 2 sätte kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Tunnistaja M F ütluste kohaselt suhtlesid vanemad omavahel tema pärast, kuid nende abielusuhted lõppesid tunnistaja ütluste kohaselt juba 1994.a. Hageja on kohtule väitnud, et nende abielusuhted kostjaga lõppesid alates 2005.a oktoobrikuust. Kostja on poolte abielu lahutamise asjas aga kinnitanud, et juba nende kolmanda abielu sõlmimise päeval lõppesid nende abielusuhted hagejaga ning hageja ei ole antud väidet abielulahutuse asjas omapoolsete tõenditega ka kummutanud (vt. tlk. 119). Hageja on asjas tõendina esitanud ka raviteenuste arved selle kohta, et tal diagnoositi nakkushaigus, mille ravi pooled ühiselt läbisid. Tlk. 153 – 155 olevatest arvetest nähtub asjaolu, et vaid hagejal on diagnoositud 2003.a novembris-detsembris krooniline prostatiit ning selle haiguse ravi on kestnud kuni 21.05.2004.a. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et ka kostja on samaaegselt sama diagnoosiga ravikuuri läbinud. Kroonilise prostatiidi puhul on tegemist teatavasti vaid meessoost isikul esineva eesnäärme põletiku ühe vormiga (vt. väljatrükki „Eesnäärme põletiku vormid ja kaebused“ tlk. 367 – 370). Seega ka ülaltoodud arvetest tõenditena ei tulene kohtu arvates asjaolu, et poolte abielushted võisid lõppeda alles 2005.a oktoobris. Kohtu arvates on kummastav tõsiasi, et pooltel on sedavõrd erinev nägemus nende abielusuhete lõppemise ajast. Ilmselt seisneb selline nägemuste lahknevus eelkõige selles, et kummalgi endisel abikaasal on otsene materiaalne huvitatus käesoleva hagi esemeks oleva vaidlusaluse vara – Tallinna linnas soetatud korteriomandite suhtes. Pooltel puudub vaidlus hageja poolt ühisvarana jagatava vara nimekirja märgitud sõiduauto xxx, v.l. 2002.a. registrimärgiga xxx suhtes. Kostja leiab, et antud sõiduauto on hageja omandis ja tema lahusvara ning selle jagamiseks ühisvara puudub vajadus. Seega puudub kohtul vajadus käesolevas asjas ka sõiduato jagamise osas seisukohta võtta, kuna pooltel vaidlus selle sõiduki omandiõiguse üle puudub. Asja menetlemise käigus ilmnes kohtu arvates veenvalt asjaolu, et vaatamata sellele, et pooled on olnud kolm korda omavahel registreeritud abielus, neil abielu ühisvara puudub. Kõik kolm korteriomandit - 1) korteriomand asukohaga Tallinnas, Xxx; 2) korteriomand asukohaga Tallinnas, Xxx ja 3) käesoelvaks ajaks korteriomandina kinnistusraamatusse kantud eluruum asukohaga Tallinnas, Xxx kuuluvad kostja omandisse ning on tema lahusvara. Sellisele seisukohale jõudis kohus tulenevalt asjaolust, et kui abikaasad jagavad ühisvara pärast abielusuhete lõppemist, määratakse

§ 18lg.

2 kohaselt ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Viidatud sättest tuleneb, et abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, s.o. millised esemed kuuluvad abikaasade ühisomandisse ja millised mitte. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi on kostja vastu esitatud ilma õigusliku aluseta ning selle rahuldamiseks puudub kohtul seaduslik alus, sest hageja ei ole asjas kohtule veenvalt tõendanud asjaolu, et nende abielusuhted kostjaga lõppesid 2005.a. oktoobrikuus. Kohtukulud tuleb asjas jätta poolte endi kanda, sest kostja ei ole kohtult taotlenud varemkehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel kohtukulude hüvitamist hageja arvel, juhul kui tema vastu esitatud hagi jäetakse rahuldamata. Kohtunik Reet Laaasmaa (allkiri) 29.12.2008.a.