3-08-1671/7

3-08-1671 Kohtumäärus Pärnus

1. jaanuar 2009 Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi A. R avalduse pensioniõigusliku staaži tõendamiseks. t e g i k i n d l a k s: 22.08.2008.a. laekus Tallinna Halduskohtusse A. R avaldus taotlusega tuvastada tema poolt oma perekonnas alates aprillist 1977 kuni täisealiseks saamiseni M R kasvatamine kokku enam kui kaheksa aasta vältel. Avaldaja arvates Eesti NSV ajal eestkostet, hooldust ega muud taolist ei vormistatud ning kasulapse kasvatamise tõendamine on vajalik jäämaks RPKS § 10 lg 1 p 1 alusel soodustingimustel vanaduspensionile. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtunud, et A. R oleks eelnevalt pöördunud Pensioniameti poole pensioni määramiseks. 24.10.2008 küsis kohus Pärnu Pensioniameti seisukohta A. R taotluse kohtuvälisel lahendamisel kaasneda võivate probleemide kohta (tl 11). Pensioniameti vastuses viidatakse Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ §-le 28, mille kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Käesoleval juhul sellised dokumente (nt eestkoste määramise otsust) ei ole ning pole kunagi olnudki. Avalduse sisu kohaselt on võimalik, et A. R kasvatas ja hooldas oma perekonnas M R, kui ta ei teinud seda ametlikult vormistatud korras. Perekonnaseaduse § 68 lg 3 kohaselt on kasuvanem isik, kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem. Pensioniseadused ei sätesta pensioniõigusi ja – soodustusi laste kasuvanematele. Pensioniõiguste ja soodustuste realiseerimisel on vajalik vastavus RPKS § 10 lg 1 p-s 1 ja § 28 lg 2 p-s 12 sätestatud tingimustele, mille kohaselt peab sooduspensioni pensioniõigusliku staaži taotleja olema laste ema, isa, võõrasvanem, eestkostja või hooldaja, kes on kasvatanud lapsi vähemalt kaheksa aastat. 18.11.2008 edastati saabunud Pärnu Pensioniameti seisukoht A. Rle märkides, et avaldusel puudub halduskohtus eduperspektiiv kui taotleja selles toodud järeldusi ümber ei lükka. 26.11.2008 esitas A. R kohtule taotluse kirjalike selgituste tähtaja pikendamiseks kuni 27.
2. 2008, mille kohus samal päeval rahuldas. 16.01.2009, pärast advokaadi õigusabi kasutamist, saabus A. Rlt kohtule avaldus esitatud taotluse tagasivõtmise kohta (tl 20). Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) taotlusest loobumist otseselt ei reguleeri, kuid see, et esitatud taotlusest on võimalik loobuda ja materjali tagasi küsida – on üldine põhimõte. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et enne taotluse sisulist lahendamist küsiti selgitusi Pensioniametilt ning saadud vastuse alusel paluti A. Rl täpsustada taotlust. Kuna avaldus taotluse tagastamiseks esitati selgituste andmise käigus, tuleb materjal tagastada kui menetlusse mittevõetud materjal ja viidata HKMS § 11 lg
3. Lähtuvalt sama seadustiku § 11 lg 7 ei võta see taotlejalt õigust seadusega sätestatud korras vajadusel uuesti halduskohtusse pöörduda. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 3 ja lg 8 kohtunik m ä ä r a s: Tagastada esitatud avaldus pensioniõigusliku staaži tõendamiseks läbivaatamatult esitajale. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates selle kättesaamisest. Aivar Koppel, halduskohtunik