← Eesti

2-08-53448/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. novembril 2008.a. kell 12.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08 -53448 Tsiviilasi K S hagi AS vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K S (i.k. xxx, elukoht xxx) Kostja: AS (i.k. xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada.
  3. Välja mõista AS elatusraha 2175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tema tütre E-LS, sünd xxx.a., ülalpidamiseks K S kasuks alates 01.07.2008.a. kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
  4. Poolte kooselust sündis xxx.a. tütar E-LS.
  5. Laps elab koos emaga. Hageja nõue ja selle põhjendused.
  6. Hageja palub 11.08.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista poolte ühise alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha miinimumsummas, mis vastavalt PkS § 61 lg 4 sätestatule on käesoleval ajal 2175.- krooni alates 01.07.2008.a.. 4.. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 2900.- krooni.
  7. Hageja on käesoleval ajal dekreetpuhkusel.
  8. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, OÜ I S arve M M , hageja ja tema elukaaslase M M laenu tagasimakse graafiku Sampo Pangale ning ostutšekid kauplustest toidu ja muude esmatarbekaupade ostmise kohta.. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  9. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma lapsele elatist 1500.- krooni kuus..
  10. Kostja hageja poolt väidetud lapse ülalpidamiskulusid ei vaidlusta.
  11. Kostja väidetel on tema palga suuruseks kuus 4000-5000 krooni. Kuna ta elab koos emaga kahekesi, aitab ta igakuiselt maksta emal kommunaalmakseid ja üüri summas 2000.- krooni kuus.
  12. Kostja on seisukohal, et asjaolu, et hageja on võtnud laenu ei puutu temasse.
  13. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja tõendi AS-st L , et ta töötab nimetatud asutuses alates 27.02.2008.a. turvatöötaja ametikohal, AS S arve L Sl , KÜ arve L S , AS Eesti Energia arve L S , AS Hansapanga tõendi selle kohta, et AS on võetud pangast väikelaenu 18.000.- krooni ja et AS on väljastatud Ego krediitkaart summale 34.000.krooni, sotsiaalkindlustusameti tõendi selle kohta, et L S on vanaduspensionär ja tema pensioni suurus on 4002.- krooni kuus ning oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.07.2008.a. kuni 17.09.2008.a. kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
  14. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
  15. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lk 2

(4)
  1. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 13 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 2900.- krooni. Kostja sellele hageja väitele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja hageja väidet lapse ülalpidamiskulude kohta ei vaidlustanud, on kostja hageja väite lapse ülalpidamiskulude suurusest eeldatavalt omaks võtnud vastavalt TsMS § 231 lg 4 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt väidetud lapse ülalpidamiskulu kuus summas 2900.- krooni on põhjendatud kulu.
  2. . Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses järgmised tõendid: - X-tee päringute portaali väljavõtted pooltele kuuluvate sõidukite kohta, millest ilmneb, et poolte nimele Riiklikus Autoregistris sõidukeid registreeritud ei ole, - kinnistusraamatu elektrooniline väljatrükk, mille kohaselt kuulub hagejale ja tema elukaaslasele võrdsetes mõttelistes osades korteriomand Imavere külas kus hageja, tema laps ja tema elukaaslane ka elavad; - kostja pangakonto väljavõte Hansapangast; - hageja ja tema elukaaslase laenu tagasimakse graafik Sampo Pangale ja -AS Hansapanga tõend selle kohta, et AS on võetud pangast väikelaenu 18.000.krooni ja et AS on väljastatud Ego krediitkaart summale 34.000.- krooni. Kohus on seisukohal, et nii hageja kui ka kostja poolt isiklike laenukohustuste võtmist omale, ei saa kohus arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel. Laenud on pooled võtnud endile vabatahtlikult ja laenu tagasimakse kohustustest tingituna ei saa elatist välja mõista ei suuremas ega väiksemas ulatuses kui seadus seda sätestab. Pealegi on mõlemal poolel käesoleval ajal laenu tagasimakse kohustused krediidiasutustele. Kohus leiab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel ei saa arvestada ka seda, et kostja ema on pensionär ja kostja aitab emal maksta korteri üüri ja eluaseme kasutamisega seotud muid kulusid nagu väitis kostja ja mille kohta esitas ta ka tõendeid. Sellised kulutused on ka hagejal ja see ei saa olla aluseks mõista elatis välja lapse ülalpidamiseks väiksemas summas kui selle sätestab kehtiv PkS § 61 lg
  3. Elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimumi, mis käesoleval ajal on 2175.krooni, on vastavalt PkS § 61 lg 5 ja 6 sätestatule vaid järgmised alused: - elatist maksma kohustatud isikul on teine laps kes elatise väljamõistmisel miinimumsuuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; - vanem kellelt nõutakse elatist on töövõimetu; - lapsel on piisav sissetulek; - ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. .Kuna eelpoolnimetatud aluseid käesoleval juhul ei esine, tuleb kostjalt hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks elatis välja mõista summas 2175.- krooni kuus. Lk 3
(4)
  1. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  2. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja palub esitatud hagis kostjalt elatise välja mõista alates 01.07.2008.a. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtu käsutuses puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist maksnud lapse ülalpidamiseks perioodil 01.07.2008.a. kuni hagi esitamiseni 11.08.2008.a., on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine poolte alaealise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.07.2008.a. Nii nagu kohus leidis kohtuotsuse p-s 15, ei esine käesoleval juhul ka PkS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid mis välistaksid elatise tagasiulatuva väljamõistmise. Menetluskulud. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtunik: Lk 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.