VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-65219 03. veebruar 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosal

) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta Tsiviilasi nr 2-08-65219 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 06.10.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja palub lahutada A G ja S I vahel

1. augustil 2005 sõlmitud abielu; jätta menetluskulud S I kanda. Poolte abielu on sõlmitud
2. augustil 2005 Kanadas, Ontarios, mille kohta on väljastatud abielutunnistus nr M
3. Käesolevaks ajaks on abikaasade abielulised suhted lõppenud ja abikaasad elavad eraldi, kusjuures hageja elab alaliselt Kanadas ja kostja elab alaliselt Eesti Vabariigis. Abikaasad ei ole omanud ega oma ühist elukohta. Abikaasadel ei ole ühiseid alaealisi lapsi ja abikaasad ei oma ühisvara, mida jagada. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu ja soovib abikaasade abielu lahutamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 27 lg 2 sätestab, et perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kuna mõlema abikaasa elukoht ei ole Eestis, siis on käesolevas asjas PKS § 27 lg 2 ja § 29 lg 1 kohaselt võimalik abikaasade abielu lahutamine üksnes kohtus. PKS § 29 lg 2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Arvestades käesolevas hagiavalduses toodud asjaolusid, mille kohaselt on abikaasade abielulised suhted lõppenud ja pooled elavad eraldi, on hageja seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamise nõude puhul on tegemist mittevaralise nõudega, seega

§ 132

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt tuleb abielu lahutamise nõudelt tasuda riigilõiv summas 1000 krooni. Hageja palub kohtul

§ 162

lg-te 1 ja 2 ning § 164 lg 2 alusel jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Seoses asjaoluga, et hageja alaliseks elukohaks on Kanada ja et hageja on juba andnud oma notariaalse/legaliseeritud nõusoleku abielu lahutamiseks, palub hageja

§ 346lg 1 ja lg 2 alusel kohtul võimalusel mitte kohustada hagejat isiklikult kohtusse ilmuma suure vahemaa ja oluliste reisikulutuste kaasnemise tõttu. 2

§ 321

lg 1 kohaselt kõik menetlusdokumendid ja muud teated üksnes hageja esindajale hagiavalduses toodud aadressil. Hagiavaldusele lisatud dokumentide originaalid võtab hageja kaasa kohtuistungile või esitab kohtule muuks kohtu poolt nõutud tähtajaks esimesel kohtu nõudmisel.

§ 102

lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi.

§ 79

lg 1 kohaselt võib üldise kohtualluvuse järgi füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Kuivõrd abikaasad ei ela koos ja kostja elukohaks on xxx, Narvas, siis esitab hageja hagi Viru Maakohtule. Advokaat Rainer Kuulme kinnitab käesolevale hagiavaldusele allakirjutamisega

§ 226

lg 1 kohaselt, et ta on volitatud esindama hagejat kõigi seaduses sätestatud õigustega. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt (tl 37-38) kostja tunnistab hagi abielu lahutamise osas. Ei tunnista hagi menetluskulude osas. Tegelikult on abielusuhted poolte vahel lõppenud ning neid ei ole võimalik taastada. Kostja on nõus sellega, et abielu on vaja lahutada. Kuna PkS § 27 lg 2 sätestab, et perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Hageja elab Eestist väljaspool, seega ei ole võimalik lahutada abielu perekonnaseisuasutuse kaudu. Kostja on nõus abielu lahutama. Kostja ei ole nõus hageja seisukohaga, et menetluskulud tuleb jätta tema kanda.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kostjale on teada, et hageja varaline olukord on mitmekordselt parem, kui kostja varaline olukord. Kostja sissetulek on umbes 10 000 krooni kuus, ta aitab poolte täisealist tütart materiaalselt kuna tütar õpib Inglismaal. Hageja pole kunagi maksnud elatist tütre ülalpidamiseks. Juhul kui kohus tuleb järeldusele, et on vaja kohaldada

§ 164

lg 2, siis kostja arvamusel kohtul on vaja selgitada välja poolte varaline seisund ning kohustada hagejat esitama kohtule andmed tema sissetuleku kohta. Kostja ei ole nõus sellega, et menetluskulud jäävad tema kanda. Kostja arvamusel ei olnud hagejal olulisi põhjusi, et kasutada kallima advokaadi teenusi. Kostja on seisukohal, et on vaja kohaldada

§ 164lg 1 ning jätta menetluskulud poolte kanda. 3

§ 164

lg 1 kohaselt jätta meneduskulud poolte endi kanda.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, siis palub hageja

§ 440

lg 1 kohaselt hagi rahuldada ning lahutada A G (sündinud: xxx) ja S I (isikukood: xxx) vahel 20. augustil 2005 sõlmitud abielu. Hageja ei vaidle vastu, et

§ 164lg 1 kohaselt jäävad meneduskulud poolte endi kanda.

Arvestades asjaolu, et hageja on 12.12.2008 toimunud kohtuistungil oma selgitused juba isiklikult kohtule andnud, on hageja nõus ja palub tsiviilasi lahendada kirjalikus menetluses. KOHTUISTUNG 12.12.2008 ärakuulatud hageja A. G oma esindaja juuresolekul (tl 35) andis seletusi selle kohta, et 20.08.2005.a oli sõlmitud poolte abielu Kanadas. Ühist last nad ei oma. Hageja palus abielu lahutada seoses sellega, et rohkem kui 3 aastat pooled elavad eraldi, hageja elab alaliselt Kanadas, kostja Eestis. Kui pooled abiellusid, siis oli plaanis, et Svetlana asub elama koos hagejaga Kanadasse. Kuid suhted on lõppenud ja hagejal kadus soov, et abikaasa elaks hageja juures. Pooled abiellusid selleks, et elada koos. Paberite vormistamisel pooltel tekkis probleem, mille tõttu hageja lõpetas dokumentide kogumise sellel eesmärgil. Hageja arvab, et abielusuhted on lõppenud. Hageja oli S kaua aega tuttav, kuid säilitada suhteid ei ole võimalik. S tuli hageja juurde Kanadasse oma puhkuse ajal ning 20.08.2005.a pooled abiellusid Kanadas, ning alates 21.08.2005 sõitis kostja tagasi Eestisse. Sellest ajast hageja S näinud ei ole. Hageja esindaja palus seoses sellega, et hageja on ära kuulatud, mitte kohustama teda isiklikult kohtuistungile ilmuma. 03.02.2009 kohtuistungil kostja tunnistas hagi ja palus jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja selgitas, et pooled on tuttavd alates 1987.aastast, neil on ühine täisealine tütar, (sündinud1989). Kostja seletuste kohaselt pooled kohtusid ka pärast 2005.a. 2007.a aprillist maini oli kostja hageja juures, nende vahel olid abielulised suhted. Pärast 2007.a maid abielulised suhted on lõppenud. Kuna kostja ei muutnud oma perekonnanime abielu sõlmimisel, palub ta jätta endale perekonnanimi “I”. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 102 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui ühe abikaasa 4

§ 102lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt on Eesti kohus pädev käesoleva abieluasja lahendama.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (edaspidi REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. Abikaasad ei ole omanud ega oma ühist elukohta, abikaasadel on elukoht eri riikides ja abikaasadel on erinev kodakondsus, kuid arvestades asjaolu, et kostja on Eesti Vabariigi kodanik, kes elab alaliselt Eestis, siis REÕS § 57 lg 4 kohaselt kuulub käesoleval juhul kohaldamisele Eesti õigus. Ka hageja ise on andnud oma nõusoleku käesoleva abielu lahutamise asja lahendamiseks Eesti õiguse alusel (tl 21-22). Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et A G ja S I abielu on sõlmitud 20.08.2005 Mississaugas Ontario provintsis (Kanada) ja on registreeritud 25.08.2005 (registreerimisnumber 2005-05-019332). Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega M600368, 05-265748-001 /tl 33 (algdokument, tõlge tl-l 34)/. Kohus tuvastas poolte väidetega, et abikaasad elavad erinevates riikides, on erinevate riikide kodanikud ja ei oma alaealist last. Mõlemad pooled peavad abielu taastamist võimatuks, abielulised suhted on lõppenud. Abielu lahutamise hagi loeb kohus põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lõikele 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus on seisukohal, et tingimustes, kus üks abielupooltest soovib abielu lahutada ning teine pool on samuti nõus abielu lahutamisega, mõlemad pooled peavad abielu jätkamise võimatuks, pooled elavad erinevates riikides ja nende abielulised suhted on lõppenud, on abielu jätkamine võimatu ning poolte abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Pooled ei muutunud oma perekonnanimi abielu sõlmimisel, seega nendel säilivad nende perekonnanimed. MENETLUSKULUD Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 krooni. Vastavalt

§ 164lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes

§-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. 5