lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohus saadab otsuse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Kohtuotsus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. Tunnistada käesolev kohtuotsus kui hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (
Hagiavalduse asjaolud. 24.09.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xxx Tallinna Perekonnaseisuametis, xxx sündis tütar A U, ik xxx, tema sünni kohta koostati sünniakt nr xxx. Sünniaktis on isana märgitud S U ja ema on kostja J U. 16.01.2007 viidi läbi molekulaargeneetiline ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks, oktoobris sai hageja eksperdi arvamuse. Esitatud arvamuses on välja toodud, et seitsmes paljuvariantses DNA piirkonnas ei ole S U alleeli, mille laps on saanud oma bioloogiliselt isalt. Seega ei saa hageja olla A U isaks. Poolte abielu lahutati xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palus tunnistada ebaõigeks Tallinna Perekonnaseisuameti xxx koostatud kanne sünniaktis nr xxx osas, millega on A U isana sünniakti kantud S U. Kostja J U võttis kohtuistungil hagi õigeks. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus juhindub asja lahendamisel Perekonnaseaduse § 44 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3. Kohtule on esitatud A U sünnitunnistus ja sünniakt, millest nähtub, et ta on sündinud xxx ning tema ema on J U, ik xxx ja isana on märgitud S U, isikukood xxx. Perekonnaseaduse § 44 lg 1 järgi võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanema kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada muu hulgas teise lõike esimese punkti alusel isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana. PerekS § 42 lg 3 kohaselt on kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest.
lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse, lg 4 kohaselt ei ole põlvnemisasjas kohus hagi õigeksvõtuga seotud.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine ei ole kohaldatav põlvnemisasjas (
Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Asja sisulise arutamise käigus selgitas hageja, et jääb avalduse juurde ja soovib, et lapse sünniaktis oleks õige isa kohta kanne. Kostja võttis hagi õigeks ning seletas, et abielu on lahutatud 2007 aastal. Pooled on kohtule esitanud dokumentaalse tõendi, milleks on Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja Bioloogia Laboratooriumis läbi viidud molekulaargeneetiline ekspertiis ja mille kohta on koostatud akt nr xxx. Ekspertiisi käigus võeti süljeproovid asjaosalistelt isikutelt ning eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati, et seitsmes paljuvariantses DNA piikonnas ei ole S U (uuritud mehel) alleeli, mille A U ( uuritud laps) on saanud oma bioloogiliselt isalt, seega ei saa S U olla A U bioloogiline isa. Kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Asja sisulise arutamise käigus on poolte seletustega tõendamist leidnud, et A U, sündinud xxx ei põlvne S U , mistõttu kanne isa kohta on ebaõige. Menetluskulude jaotus.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, kohus võib teise lõike kohaselt kulud jagada erinevalt kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Sellest sättest tulnevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.