← Eesti

2-08-28768/13

Obsah (4)§ 49§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-28768 Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsembril 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi M I-B hagi V T´i vastu elatise välj

) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt

§ 49

on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2008.aastal on 4350 krooni, on elatise miinimummäär seega 2175 krooni. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta ei esitanud. Kohtuistungil palus hageja elatise lapsele välja mõista miinimummääras alates hagi esitamisest. 2

(3)Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus elatist maksma igakuise elatusrahana 2175 krooni alates kohtuotsuse tegemise päevast.

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülapidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kostja ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et ta oleks nii enne, kui ka peale hagi kohtusse esitamist maksnud lapsele elatist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 leidnud, et nii

§ 61

lg1 kui

§ 70

lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitamata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et esitatud hagi on esitatud põhjendatult ning vastavalt

§ 70lg 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates hagi esitamisest, s.o 07.07.2008.a Eelpooltoodu alusel ja juhindudes Ts

MS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.