2-06-21989/24

1 2 – 06 – 21989 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „04“detsembril 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 21989 Tsiviilasi: NB hagi YB vastu abielu lahutamise ning alaealiste laste: NB (sündinudxx.) ja NB (sündinud: xx.) ülalpidamiseks elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: NB (isikukood: xx, elukoht: xx,xx,xx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: YB (isikukood: xx, elukoht: xx,xx,xx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Ülalpidamist vajavad alaealine laps: NB (sündinud: xx.xx.xx.); Kohtuistungi toimumise aeg: „17“november 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, hageja, NB ning kostja, YB; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada NB ja YB abielu, mis registreeriti „09“jaanuaril 1988.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr.12. Pärast lahutust anda NB tagasi abielueelne perenimi – „P“. Abielust sündinud alaealine laps: NB(sündinud: xx.xx.xx.), jätta NB kasvatada ja üleval pidada. Mõista YB (isikukood: xx, elukoht: xx,xx,

1. xx)välja elatusraha alaealise lapse: NB (sündinud: xx.xx.xx.), ülalpidamiseks 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus alates „21“augustist 2006.a. kuni „31“detsembrini 2006.a.; 1 800.- krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) kuus alates „01“jaanuarist 2007.a. kuni „31“detsembrini 2007.a. ning 2 175.- krooni (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseadusega“ kehtestatud 2 alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2008.a. kuni „xx.xx.xx so kuni alaealise lapse: NB (sündinudxx täisealiseks saamiseni NB (isikukoodxx, elukoht: xx,xx,
2. xx)kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna YB kanda. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD NB ja YB elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.6), registreeritud abielus alates „09“jaanuarist 1988.a.. Poolte registreeritud abielust sündisid, sünnitunnistuste kohaselt (tl.9), alaealised lapsed: NB (sündinud: xx.) ja NB (sündinud: „xx.), kes, hagiavalduse kohaselt, olid hageja, NB, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, YB, hagiavalduse esitamise momendil alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Hageja leidis, et abielu jätkamine oli võimatu iseloomude mittesobimise tõttu ning erinevate vaadete tõttu pereelule. Abielu palus lahutada, pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „P“, abielust sündinud alaealised lapsed: NB (sündinud: xx.) ja NB (sündinud: xx.xx), palus jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Samuti palus alaealiste laste: NB (sündinud: xx)ja NB (sündinud: xx.) ülalpidamiseks YB välja mõista elatusraha, suurusega 1 500.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „21“augustist 2006.a.. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED 3 Kostja, YB, kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud. Hagiavaldus koos lisadega YB üle antud allkirja vastu 04.jaanuaril 2007.a. Jõhvi Politseiosakonna politseitöötajate poolt (tl.28-29). HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, NB, palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Abielu palus lahutada, abielust sündinud alaealise lapse: NB (sündinud: xx,xx,xx.), palus jätta enda kasvatada, pärast lahutust soovis võtta tagasi abielueelse perenime – „P“. Hageja selgitas kohtule, et tema ja YB elasid erinevatel aadressidel juba 2 – aastat ja 6 – kuud. NB elas Tallinnas, YB aga elas Kohtla – Järve linnas. NB selgitas kohtuistungil kohtule, et kooselu jooksul YB kuritarvitas alkohoolseid jooke ning mängis tihti kasiinos maha oma sissetuleku. Leidis, et abielu jätkamine ei ole võimalik, mille tõttu palus abielu lahutada. Perekonnaseisuametis abielu lahutamisest YB keeldus. Varalisi vaidlusi hagejal YB ei ole. NB esitas kohtule kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, milles palub YB välja mõista elatusraha „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses alaealise lapse: NB (sündinud:
3. xx)ülalpidamiseks, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast so. alates „21“augustist 2006.a.. NB (sündinud: xx ülalpidamiseks elatusraha väljamõistmisest NB kohtuistungil loobus, kuna NB (sündinud: xx on saanud juba täisealiseks. Kostja, YB, lapse kasvatamisest osa ei võtnud ning lapse: NB (sündinudxx.), ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Kostja, YB, vaidles kohtuistungil alguses hagile vastu, kuid lõpuks nõustus lahutusega, kuna abikaasa, NB, seda soovis. YB nõustus kohtuistungil maksma elatusraha alaealise lapse: NB (sündinud:
4. xx)ülalpidamiseks. Varalisi vaidlusi YB NB ei olnud. Ühisvara jagada ei soovinud. Vaidlusi laste üle ei olnud. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega 07.augustist 2006.a. (tl.5) riigilõivu tasumise kohta. NB ja YB abielutunnistusega (tl.6). Alaealiste: NB (sündinud: xx ja NB (sündinud:
5. xx)sünnitunnistustega (tl.9). VKG tõendiga NB palga kohta (tl.7-8). Fotoärakirjaga YB passist (tl.11). Fotoärakirjaga NB (sündinud:
6. xx)passist (tl.13). Fotoärakirjaga NB (sündinud: xx.) passist (tl.12). Fotoärakirjaga NB passist (tl.14). Viru Maakohtu 22.augusti 2006.a. määrusega (tl.15). Viru Maakohtu 17.oktoobri 2006.a. määrusega (tl.18). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist YB andmetega (tl.23). Jõhvi Politseiosakonna õiendiga (tl.28) YB kohtudokumentide üleandmise kohta. Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist NB andmetega (tl.37). 21.jaanuaril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.42). Viru Maakohtu 06.veebruari 2008.a. määrusega YB 4 rahatrahvi määramise kohta (tl.45). NB kirjaliku avaldusega kohtule (tl.51). 19.mail 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.52). Viru Maakohtu 28.mai 2008.a. määrusega (tl.55). NB osalise hagist loobumise kirjaliku avaldusega. 17.novembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et NB ja YB abielu jätkamine on võimatu poolte kardinaalselt erinevate vaadete tõttu pereelule. Samuti kuritarvitas YB kooselu ajal alkohoolseid jooke ja mängis kasiinodes. Pärast lahutust tuleb NB anda tagasi abielueelne perenimi – „P“. 5 Abielust sündinud alaealine laps: NB (sündinud: xx.xx.xx.), tuleb jätta NB kasvatada ja üleval pidada ning YB tuleb välja mõista alaealise lapse: NB (sündinud: xx ülalpidamiseks elatis. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi NB ja YB vahel ei ole. Samuti luges kohus tõendatuks, et kostja, YB, lapsevanemana ei täida alaealise lapse: NB (sündinud:
7. xx)ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, NB, nõudel YB välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna YB ei täida ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Samuti pidas kohus vajalikuks panna kõik kohtukulud YB kanda. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata, kuna NB loobus kohtuistungil kirjalikult elatise nõudest NB (sündinud:
8. xx)ülalpidamiseks. Johannes Külaots Kohtunik