← Eesti

2-08-3035/21

Obsah (6)§ 531§ 532§ 520§ 524§ 525§ 526

2-08-3035 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-3035 Määruse tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi G. G. avaldus Ž. G. üle eestkoste määramise

§ 531

lg 1 kohaselt, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. 1

§ 532

lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, Tartu, Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

§ 532

lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. ASJAOLUD

  1. jaanuaril 2008 esitatud avalduse kohaselt on Ž. G., avaldaja ema, haigestunud progresseeruvasse nõdrameelsusesse. Arstliku ekspertiisi tulemusena on diagnoositud dementsus. Avalduse kohaselt ei ole Ž. G. võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ega tulema toime iseseisva eluga. Sellest tulenevalt palub avaldaja määrata teda Ž. G. eestkostjaks ja määrata Ž. G. kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
  2. 02.2008 esitas puudutatud isik, Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus arvamuse, millest nähtub, et Ž. G. elab koos oma poja, G. G. ja tema abikaasa V. G.. Lähtudes Žanna G. tervislikust seisundist, ei ole ta võimeline tegema mingeid tehinguid, samuti ei ole ta võimeline aru andma oma tegudest ning ei tule iseseisvalt toime igapäeva eluga. Ta vajab ööpäevaringset hooldust ja kõrvalabi. Puudutatud isik toetas eestkoste määramise taotlus ja palus määrata G. G. Ž. G. eestkostjaks. Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2008 kohtumäärusega määras kohus kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna puudusid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. Viru Maakohtu
  4. novembri 2008 määrusega määrati Ž. G. riigipoolse õigusabi korras esindaja. Ž. G. suhtes teostati
  5. novembril 2008 Ahtme Haiglas ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole Ž. G. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. Ž. G. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Ž. G.l esineb äge vaskulaarne, püsiva iseloomuga nõdrameelsus ning tema tervislik seisund ei võimalda tal kohtule avaldada oma tahet eestkostja määramise küsimuses ning tema isiklik ärakuulamine on ohtlik tema tervisele. KOHTUISTUNG
  6. veebruari 2009 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning palus määrata teda oma ema Ž. G. eestkostjaks. Puudutatud isiku esindaja A. Valk toetas avaldust ja palus määrata Ž. G. eestkostjaks tema poeg G. G., andes talle volitused kõikide tehingute tegemiseks. Puudutatud isiku Ž. G. esindaja I. G. palub avaldus rahuldada ning määrata eestkostjaks G. G.. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2 Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt

§ 520

lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et Ž. G. esineb nõdrameelsus ning tema psüühiline seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida.

§ 524

lg 5 p 1 kohaselt, kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. 20.11.2008 ekspertarvamuse kohaselt on puudutatud isiku Ž.G. ärakuulamine ohtlik tema tervisele. Sellest lähtuvalt kohus ei teostanud puudutatud isiku ärakuulamist.

§ 525

lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Avaldaja palub määrata teda Ž. G. eestkostjaks.

§ 526

lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab Ž. G. eestkostjaks G. G. kuni 11. veebruarini 2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Ž. G. tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 520lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Johannes Külaots Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.