) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Halduri aruande kohaselt võlgniku võlad moodustavad vähemalt 400000 krooni, arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub sissetulek võlgade tasumiseks, võlad tegelikult veelgi kasvavad intresside ning viiviste näol. Samal ajal on võlgnikul reaalset vara ainult pangakontol olev 620 krooni. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta, milleks peab ajutine haldur suurt käibevahendite nappust, mistõttu võlgnik oli äärmiselt tundlik maksete laekumise hilinemise suhtes, st võlgnik ei suutnud laekumiste viibimise korral enam enda kohustusi nõuetekohaselt täita, mis andis aga tellijatel omakorda esitada pretensioone ning tasuda tehtud töö eest vaid osaliselt või jätta üldse tasumata. Kohus nõustub ka ajutise pankrotihalduri järeldustega, et 40 000 krooni suurune omakapital on ilmselgelt liiga väike, et tagada ehitustegevusega seotud ettevõtjale piisav käibekapital juhuks, kui mõni tellija ükskõik mis põhjusel (näit praaktöö või satub ise majanduslikesse raskustesse, jne) ei täida tähtaegselt omapoolseid finantskohustusi või tekib mingeid ootamatuid väljaminekuid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. 3 Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel.
lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et
lg 1 alusel tuleb lõpetada WMT OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Lähtuvalt
lg 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Anda OÜ WMT (registrikood xxx ) dokumendid hoiule A Kuusmaa, le (ik xxx ). Kooskõlas PankS § 23 ja justiitsministri määrusega 18.12.2003.a. nr 71 ning vastavalt lisatud kalkulatsioonile haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 14 400.- (neliteist tuhat nelisada) krooni ja määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 1280 EEK (üks tuhat kakssada kaheksakümmend krooni). Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 § 2 lg 6 on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmääraks 1500.- krooni. Ajutise pankrotihalduri arvestuse kohaselt ajutine pankrotihaldur on kulutanud 12 töötundi ja rakendanud tariifi 1200 krooni ( 12*1200) = 14400 krooni halduri töötasuks. Menetluskulude summa on 1280 krooni. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis 8980 krooni (halduri tasu 14400 krooni+kulutused 1280 krooni – 6700 krooni riigi vahenditest hüvitamine raugemise korral) solidaarselt välja mõista OÜ WMT juhatuse liikmetelt R Joostilt (ik xxx ) ja A Kuusmaalt (ik xxx ), kes on nimetatud kulutuste kandmisega nõustunud ja kinnitanud seda kohtuistungi protokollis ning kanda halduri K Mõtsniku kontole xxxxxxxxxxx Nordea Bank PLC Eesti filiaalis. Haldur ei ole FIE- na registreeritud. Raugemisega pankrotimenetluse lõpetamisel, halduril veel saadaolevate kulutuste kohta Harju Maakohus vormistab eraldi määruse 12.01.2009 pankrotimenetluse kulutuste hüvitamine riigi vahenditest. Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.