1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on põhimõtteliselt hagi aluseks olevad asjaolud ka õigeks võtnud, kuigi pole abielu lahutamisega nõus. Ühisvara jagamise nõuet pole. Lapsed on täisealised ja elatise nõuet pole. Seega muid abielu lahutamist takistavaid vaidlusi poolte vahel esitatud ei ole ja on võimalik hagi abielu lahutamise nõudes rahuldada.
1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kohtukulud nende endi kanda. Nimeseaduse § 11 lg. 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud hageja soovib jätta abieluaegse perekonnanime - P.
1 kohaselt võivad pooled esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled kaebust esitada ei soovi. Kohus kohaldas PKS § 29 lg. 2 sätteid ning juhindus
§-de 164 lg. 1, 206 lg. 1, §de 441-442, § 630 lg. 2, nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 5. märtsil 2009. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.