Obsah (4)

§ 442§ 162§ 173§ 174

Tsiviilasi nr 2-08-65413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 30.detsember 2008 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi AS E(registrikood

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS E(edaspidi hageja) ja DV (edaspidi kostja) 25.11.2006 liitumislepingu (t lk 9-10), mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust. EE AS ning kostja sõlmisid samal kuupäeval ka järelmaksuga müügilepingu (t lk 11-14), mille alusel EE AS müüs kostjale mobiiltelefoni Nokia

1. EE AS loovutas nõude 31.03.2007 hagejale (nõuete loovutamise raamleping ja selle lisa 32, t lk 44-47). Liitumislepingu alusel esitas hageja kostjale arved nr B06114065466, B06124078714, B07014633303, B07024896055, V07035117058 kokku summas 3492.70 krooni (t lk 16-20). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 3405.28 krooni. Lisaks põhinõudele palub hageja kosjalt välja mõista 2 viivise. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist iga tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 09.09.
2. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutused. Hageja palub kostjalt välja mõista hinnakirja (t lk 21-22) järgse sissenõudetasu summas 467.00 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 6751.06 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et puudub alus menetluse lõpetamiseks. Kostja väide, et ta on püüdnud hagejaga kokkuleppele jõuda, on alusetu, kuivõrd kostja ei ole esitanud hagejale vastavasisulist avaldust, sealhulgas avaldust liitumislepingu lõpetamiseks. Asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, ei oma tähtsust hagejaga sõlmitud lepingute muutmisel. Ka Tartu Ringkonnakohus on oma 17.07.2007 määruses (t lk 58) asunud seisukohale, et vahi all viibides on korraldatav telefoniga seotud lepingute ümbervormistamine. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg-le 1 peab kumbki poole tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale liitumislepingu lõpetamise soovist teatanud ega palunud järelmaksuga müügilepingu osas kokkulepet tasumise suhtes. Lisaks eeltoodule märgib hageja, et kostja on valesti mõistnud Lindorff Eesti AS-i poolt talle edastatud 10.08.2008 kirja nr 4019 sisu. Kuivõrd sel ajal, kui Lindorff Eesti AS kostjale vastas, oli kohtuväline sissenõudmine hageja esindaja poolt lõpetatud ja nõue ei olnud enam hageja esindaja menetluses, siis palutigi kostjal pöörduda info saamiseks hageja poole. Väär on kostja arusaam, et nõude menetlemine tema vastu oli üldse lõpetatud. Hageja esindaja sai 19.06.2008 uuesti hagejalt käsundi käesoleva kostja vastu suunatud nõude sissenõudmiseks kohtumenetluses. Kostja sõlmis 25.11.2006 liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata. Kostja viibimine kinnipidamisasutuses ei vabasta teda hageja ees tekkinud võlgnevuse tasumisest. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna on korduvalt püüdnud AS-iga E ühendust saada, kes ei ole aga asja lahendamisest huvitatud olnud. Samuti teavitas Lindorff Eesti AS kostjat, et AS E võlgnevuse sissenõudmine tema suhtes on lõpetatud. Kostja on saatnud AS-le E kaks kirja, milles on palunud, et temaga ühendust võetaks ja sõlmitud lepingud lõpetataks, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses. Hageja pidi olema teadlik, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, kuna ka politsei narkotalituse uurija võttis AS-st E välja kostja kõneeristuse. Hageja, teades, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, teadlikult ignoreeris kostja püüdeid lepinguid lõpetada. Sellega püüdis hageja kostjalt rohkem raha välja nõuda. Tartu Ringkonnakohtu 17.07.2007 kohtumäärusega on tõendatud, et koheselt pärast vahistamist teavitas ta kõiki võlausaldajaid tema kinnispidamisasutuses viibimisest. Kostja on seisukohal, et on teinud kõik endast oleneva, et oma võlgnevust kõrvaldada. Kõik võlausaldajad, kes on pidanud vajalikuks kostjaga ühendust saada, on seda ka teinud. AS E kostjaga ühendust võtnud ei ole. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 1. Poolte vahel puudub vaidlus 25.11.2006 liitumislepingu nr 4474658 ja samal kuupäeval järelmaksuga müügilepingu sõlmimise asjaolude üle. Ka puudub vaidlus, et kostja lepingu alusel teenuseid/kaupa sai ning oli kohustatud nende eest tasuma. Poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas kostja on soovinud lepingud lõpetada ja kas ta on soovist teatanud hagejale. 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Liitumislepingu lahutamatuks osaks olnud Eteenuste kasutamise tingimuste (edaspidi 3 ÜT, t lk 23-29) p 3.1.10 kohaselt oli kliendil õigus leping üles öelda ÜT-s ettenähtud korras. ÜT p 7.2 kohaselt oli kostjal füüsilise isikuna õigus leping igal ajal üles öelda esitades hagejale vastava avalduse. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väited vaidlusaluste lepingute ülesütlemisest (lõpetamisest) kostja kui kliendi poolt ei ole tõendatud. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 229 mõttes, milline/millised tõendaksid tema poolt vaidlusaluste tehingute lõpetamise tahte avaldamist tehingute teisele poolele, see on hagejale. Kirjaliku vastuse kohaselt on ta saatnud kaks kirja, „kus palusin minuga ühendust võtta, et asi ära lahendada, kuna viibin vanglas“. Kirjade ärakirju ei ole kostja esitanud, kuid ta ei ole ka väitnud, et ta oleks esitanud konkreetsetel kuupäevadel avaldused lepingute lõpetamiseks/ülesütlemiseks, milledele hageja oleks jätnud reageerimata. Mistahes muu kirjavahetus hageja või hageja esindajaga ei tõenda üheselt arusaadava lepingu lõpetamise tahteavalduse edastamist. Sama ei tõenda ka Tartu Ringkonnakohtu määrus 17.07.2007 (t lk 58) ega hageja võimalik teadlikkus tema vanglas viibimise kohta läbi politsei tegevuse. Kohtumäärusest nähtub vaid kostja tahe saada kautsjoni vastu vabaks ja ühe põhjusena esile toodud vajadus ajada korda telefoniga seotud lepingud. Kohus on asunud seisukohale, et muuhulgas see asi on korraldatav ka vahi all. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vahi all olles edastanud hagejale avalduse lepingu(

1. te)lõpetamiseks ja tasunud ära kogu tekkinud võlgnevuse. Vastavalt ÜT p-le 7.2 tuli kostjal kliendina esitada hagejale kui sideettevõttele üheselt arusaadav lepingu(
2. te)lõpetamise/ülesütlemise avaldus ja vastavalt ÜT p-le 7.8 ei vabastanuks ka lepingu ülesütlemine klienti kohustusest tasuda arved eelnevalt kasutatud teenuste eest. Kostja vastustest kohtule võib aru saada nagu peaks olema vahi all ja vanglas viibimine võlgniku jaoks kui mitte kohustustest vabanemise aluseks, siis vähemalt peaksid kõik võlausaldajad ise hakkama aktiivselt võlgniku võlgnevustega tegelema. Tegelikkuses ei ole selline arusaam kooskõlas kehtivate seadusandlike aktidega ega ole ka poolte vahel kokku lepitud. Nimetatud asjaolu ei muuda võlgniku ja võlausaldajate suhet ja nende kohustuste/õiguste vahekorda. Võlgnik, kes viibib vahi all või kannab vanaduskaotuslikku karistust, on kohustatud oma asju ajama (muuhulgas tsiviilõiguslikke kohustusi täitma) ja tal on võimalik seda teha kas siis esindaja kaudu või isiklikult kirja teel. 3. Otsuse eelmises punktis jõudis kohus veendumusele, et tõendatud ei ole kostja poolt lepingu(
3. te)lõpetamiseks hagejale avalduse esitamine kooskõlas ÜT tingimustega. Seega ei ole alust ka kostja taotlusel menetlus käesolevas asjas lõpetada. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja poolt esile toodud ajavahemikul novembrist 2006 kuni märtsini (kaasa arvatud) 2007 oli tema poolt hageja poolt pakutud teenuseid tarbitud ja selle eest esitatud arved on tasumata. ÜT p 5.4 kohaselt oli kostja kliendina kohustatud tasuma teenuste eest vastavalt Ehinnakirjale ja esitatud arvele, kui osapooled ei lepi kokku teisiti. Käesolevas asjas teistsugust kokkulepet kumbki pool ei väitnud. Vastavalt ÜT p-le 5.12 on EMT-l õigus nõuda kliendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest ja seda arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Vastavalt ÜT p-le 4.1.13 on EMT-l õigus nõuda kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Vastavalt hageja teenustasude hinnakirjale, milline oli samuti pooltevahelise liitumislepingu lahutamatuks osaks, on sissenõudetasuks 475.00 krooni. Seega on tõendatud hageja õigus nõuda kostjalt nii põhi- kui viivisvõlgnevuse, aga ka sissenõudetasu tasumist. 4.

§ 162

lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse 4 kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool kajastatud kohtu otsustustele kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ja seetõttu tuleb kostjal hüvitada ka hageja menetluskulud. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok