) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 alusel ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud tsiviilasjas ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja seega puuduvad takistused selle vastu võtmiseks.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 alusel kui hageja loobub hagist, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja taotleb välja mõista hagejalt esindaja kulu suuruses 4425.00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo 18.11.2008 arve nr 069 (t lk 60). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Eeltoodu alusel, arvestades esindaja tegelikku töömahtu (arvestades, et kostja esindaja on kohtule esitanud vaid kostja vastuse, mis põhineb aegumise vastuväitel) ning asja keerukust, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 3000.00 krooni.
lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja palub tagastada 125.00 krooni käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ning 100.00 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust.
lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Antud juhul ei läinud aga maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, vaid tegemist on iseseisva hagimenetlusega. Eeltoodu alusel on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu näol tegemist kohtuvälise kuluga
p 7 mõttes ning see ei kuulu
3 Eeltoodu alusel kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust, see on 125.00 krooni. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.