2-08-63665/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-63665 Tsiviilasi I M hagi V M vastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja V M (isikukood xxx, elukoht xxx) Istungi toimumise aeg 08.12.2008 Istungil osalenud isikud Hageja I M Kostja V M RESOLUTSIOON Rahuldada I M ja V M vastu elatise suuruse suurendamiseks osaliselt. Muuta Harju Maakohtu 05.12.2006 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-4448 kinnitatud elatise maksmise kokkulepet V M poolt makstava elatusraha suuruse osas ning välja mõista V M I M kasuks alates 01.10.2008 igakuine elatusraha 3025 (kolm tuhat kakskümmend viis) krooni tütar J M (sünd. xxx) ülalpidamiseks kuni J M täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud I M esitas kohtule 30.09.2008 hagi V M vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub muuta Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-4448 kinnitatud elatise maksmise kokkulepet kostja poolt makstava elatusraha suuruse osas ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3500 krooni tütar J M ülalpidamiseks alates 01.10.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-4448 kinnitati poolte kokkulepe, mille kohaselt kostja maksis igakuiselt tütre ülalpidamiseks 2000 krooni. Seoses elukalliduse tõusuga ja
2. aastase tütre vajaduste suurenemisega on kulutused tütrele suurenenud. Tütrele kulub kuus keskmiselt 7000 krooni (kommunaalteenused 1800 krooni, telefon 300 krooni, internet ja tv 250 krooni, söögiraha 2000 krooni, tantsuring 450 krooni, sõidukulud 100 krooni, riided 500 krooni, koolitarbed 100 krooni, vabaaeg 200 krooni, taskuraha 300 krooni, hügieenitarbed 200 krooni ja arvestatud on ka tulumaks 500 krooni, mida hageja peab lapse elatusraha saamisel maksma riigituludesse). Kostja seisukohad Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on võimeline maksma tütre ülalpidamiseks igakuiselt 2300 krooni. Kostja elab alates 1998.aastast uue elukaaslasega, kellel on kaks last, samuti toetab kostja oma eakat ema igakuiselt 500 krooniga. Kostja keskmine neto sissetulek on 8660 krooni, millest kostja tasub pool korteriüürist 1026 krooni, elektri eest 180 krooni, tütre elatis 2138 krooni, söök ja muud isiklikud kulud (toitlustus, sõiduki hooldus jne) 3000 krooni, kostjale jääb alles orienteeruvalt 1800 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Kohus märgib, et tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja palub muuta Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-4448 kinnitatud elatise maksmise kokkulepet kostja poolt makstava elatusraha suuruse osas ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3500 krooni tütar J M ülalpidamiseks alates 01.10.
3. Seoses elukalliduse tõusuga ja
4. aastase tütre vajaduste suurenemisega on kulutused tütrele suurenenud ning tütrele kulub kuus keskmiselt 7000 krooni 2 Kostja väitel on ta võimeline maksma tütre ülalpidamiseks 2300 krooni kuus, kuna tema sissetulek, mis on keskmiselt 8660 krooni, ei võimalda rohkem maksta. Kostja toetab oma palgast veel oma eakat ema ning uut perekonda, samuti maksab kostja pooles ulatuses korteriüüri ja kommunaalkulusid. Kohus leiab, et hageja näidatud kulutused
5. aastasele õppivale lapsele ühes kuus on mõistlikud ja põhjendatud ning kulutustega ei ole üle liialdatud. Kostja väited seoses elukaaslase laste ülalpidamisega oma tütrele makstava elatise minimaalse suurendamisega ei ole põhjendatud, kuna esiteks on elukaaslase lapsed käesoleval ajal täisealised (18.a. ja 21 a), teiseks on neil lastel ka bioloogilised isad, kelledel lasus samuti kohustus oma lapsi ülal pidada. Kuid kuna elatis lapsele mõistetakse välja vastavalt vanemate varalisele seisundile ja lapse vajadustele, siis leiab kohus, võttes arvesse
6. aastase kooliskäiva ja ennast arendava lapse vajadusi, et kostjalt välja mõista hageja kasuks tütar J M ülalpidamiseks elatis summas 3025 krooni ( 2500 krooni + tulumaks 21% 525 krooni). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tuleb muuta Harju Maakohtu 05.12.2006 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-4448 kinnitatud elatise maksmise kokkulepet kostja poolt makstava elatusraha suuruse osas ning välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 01.10.2008 igakuine elatusraha 3025 krooni tütar J M (sünd. xxx) ülalpidamiseks kuni J M täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3